demokraatiatrenn

Demokraatia tugevuse saladus – trenn!

Toitumisnõustajaid, -kavasid, treeningklubisid ja personaaltreenereid on viimastel aastatel tekkinud kui seeni peale vihma. Eesmärk on hea, edendada meie tervist, sest terves kehas terve vaim! Kes aga treenib neid muskleid, mis meie ühiskonda heas vormis hoiavad, küsib Vabaühenduste Liidu juhataja ja demokraatiatreener Kai Klandorf. 

Ajaks, mis Ameerika sai oma 16. presidendi, oli riik kasvanud nii tugevaks, et Lincolni üks enim tuntud ja korratud mõte on kohane tänini. Ta ütles, et Ameerika on nii tugev, et võõrvõim neid ei suudaks hävitada ning kui ameeriklased kaotavad oma vabaduse, siis ainult seepärast, et nad on selles ise süüdi. Inimeste vabaduste piiramist näeme aga juba üsna igapäevaselt ka meie tänases Euroopas. 

Kodanikuühiskonna aktiivse liikmena jälgin tihti, mis toimub teiste riikide demokraatlike vabadustega. Miks on nii, et mõnes riigis on vabadusi kergem piirata kui teistes? Raskem on piirata vabadusi neis riikides, kus on praktikad, millega treenitakse demokraatialihaseid! Just, ka demokraatlikul riigikorral on musklid, mis vajavad trenni. 

Eesti on noor demokraatia, oleme siin neid demokraatialihaseid ja -oskusi treeninud tänaseks pea 28 aastat. Spordis võib selle ajaga hiilgava karjääri teha ja juba pensionipõlvele mõtlema hakata. Demokraatlik riik võtab aga kauem aega, et tugevaks sirguda. 

Aktiivne kuulamine, kaasamine, empaatia, arvamuse selge väljendamine, erimeelsustega arvestamine, kompromisside saavutamine – need on oskused, mis pole kaasasündinud, aga mis on tugevale demokraatiale väga vajalikud. Seetõttu tuleb ja saab neid treenida. 

Mina olen omandanud hariduse demokraatlikus riigis, demokraatlikes koolides, kus olen saanud mainitud demokraatialihaseid kasutada. Töötanud olen ka valdavalt organisatsioonides, kus otsuseid langetatakse argumenteeritult, kaalutletult, kaasavalt  – demokraatlikult. Kahjuks igal pool see nii ei ole, nii et mul on pigem vedanud. Töökius, halb juhtimine, läbipaistmatud otsused ja vaenulik suhtlemine kollektiivis on mitmete jaoks endiselt igapäevane. Need on kõik näited organisatsioonidest, kus demokraatialihaste trenn suuresti abiks oleks. 

Demokraatlikud protsessid pole miski, mis juhtub iseenesest. Meie riigi loomise taga oli hulganisti teadlikke inimesi, kes oskasid strateegiliselt planeerida ja õigetel hetkedel selgelt seisukohad välja öelda. Meie vabaduste hoidmine on aga meie kõigi töö. See, et tähistaksime ka Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva, nõuab meilt riigina, aga ka igaühelt üksikisikuna, pingutust. Siin saame eeskujuks võttagi Taanis välja töötatud demokraatiatrenni, mis nüüd on jõudnud ka Eestisse!

Demokraatiatrenn keskendub kaheksa demokraatialihase tugevdamisele. Erimeelsuse, kaasatõmbamise, aktiivse kuulamise, kompromissi, empaatia, oma arvamuse, eneseväljenduse ja aktivismi muskli treenimise läbi saab meie demokraatia ka hea vormi. Selleks on välja töötatud 30-minutilistest seeriatest koosnev treeningkava. Demokraatiatrenni on eesti oludele kohandanud Arvamusfestivali demokraatiatreenerid. Suurepärane võimalus trennidest osa saada ongi juba 9. ja 10. augustil Arvamusfestivalil.

Soovid demokraatiatrennist rohkem teada? Vaata SIIA!