demokraatia

Demokraatia tugevuse saladus – trenn!

Toitumisnõustajaid, -kavasid, treeningklubisid ja personaaltreenereid on viimastel aastatel tekkinud kui seeni peale vihma. Eesmärk on hea, edendada meie tervist, sest terves kehas terve vaim! Kes aga treenib neid muskleid, mis meie ühiskonda heas vormis hoiavad, küsib Vabaühenduste Liidu juhataja ja demokraatiatreener Kai Klandorf. 

Ajaks, mis Ameerika sai oma 16. presidendi, oli riik kasvanud nii tugevaks, et Lincolni üks enim tuntud ja korratud mõte on kohane tänini. Ta ütles, et Ameerika on nii tugev, et võõrvõim neid ei suudaks hävitada ning kui ameeriklased kaotavad oma vabaduse, siis ainult seepärast, et nad on selles ise süüdi. Inimeste vabaduste piiramist näeme aga juba üsna igapäevaselt ka meie tänases Euroopas. 

Kodanikuühiskonna aktiivse liikmena jälgin tihti, mis toimub teiste riikide demokraatlike vabadustega. Miks on nii, et mõnes riigis on vabadusi kergem piirata kui teistes? Raskem on piirata vabadusi neis riikides, kus on praktikad, millega treenitakse demokraatialihaseid! Just, ka demokraatlikul riigikorral on musklid, mis vajavad trenni. 

Eesti on noor demokraatia, oleme siin neid demokraatialihaseid ja -oskusi treeninud tänaseks pea 28 aastat. Spordis võib selle ajaga hiilgava karjääri teha ja juba pensionipõlvele mõtlema hakata. Demokraatlik riik võtab aga kauem aega, et tugevaks sirguda. 

Aktiivne kuulamine, kaasamine, empaatia, arvamuse selge väljendamine, erimeelsustega arvestamine, kompromisside saavutamine – need on oskused, mis pole kaasasündinud, aga mis on tugevale demokraatiale väga vajalikud. Seetõttu tuleb ja saab neid treenida. 

Mina olen omandanud hariduse demokraatlikus riigis, demokraatlikes koolides, kus olen saanud mainitud demokraatialihaseid kasutada. Töötanud olen ka valdavalt organisatsioonides, kus otsuseid langetatakse argumenteeritult, kaalutletult, kaasavalt  – demokraatlikult. Kahjuks igal pool see nii ei ole, nii et mul on pigem vedanud. Töökius, halb juhtimine, läbipaistmatud otsused ja vaenulik suhtlemine kollektiivis on mitmete jaoks endiselt igapäevane. Need on kõik näited organisatsioonidest, kus demokraatialihaste trenn suuresti abiks oleks. 

Demokraatlikud protsessid pole miski, mis juhtub iseenesest. Meie riigi loomise taga oli hulganisti teadlikke inimesi, kes oskasid strateegiliselt planeerida ja õigetel hetkedel selgelt seisukohad välja öelda. Meie vabaduste hoidmine on aga meie kõigi töö. See, et tähistaksime ka Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva, nõuab meilt riigina, aga ka igaühelt üksikisikuna, pingutust. Siin saame eeskujuks võttagi Taanis välja töötatud demokraatiatrenni, mis nüüd on jõudnud ka Eestisse!

Demokraatiatrenn keskendub kaheksa demokraatialihase tugevdamisele. Erimeelsuse, kaasatõmbamise, aktiivse kuulamise, kompromissi, empaatia, oma arvamuse, eneseväljenduse ja aktivismi muskli treenimise läbi saab meie demokraatia ka hea vormi. Selleks on välja töötatud 30-minutilistest seeriatest koosnev treeningkava. Demokraatiatrenni on eesti oludele kohandanud Arvamusfestivali demokraatiatreenerid. Suurepärane võimalus trennidest osa saada ongi juba 9. ja 10. augustil Arvamusfestivalil.

Soovid demokraatiatrennist rohkem teada? Vaata SIIA!

“Kas vaatasid kõrvalt või proovisid midagi teha?” #AF2018kaja

Üheks fookuseks 2018. aasta Arvamusfestivalil oli demokraatia. Me küsime harva, kuidas demokraatial Eestis läheb ning mida me teeme hästi ja mida saaks paremini teha. Vaid Eestis toimuvat vaadates ongi vahel keeruline öelda, mis seisus Eesti kodanikuühiskond on. Seetõttu oli väga huvitav kuulata demokraatiaalale kutsutud kodanikuaktiviste Ungarist, Saksamaalt ja Poolast. Lisaks kutsutud külalistele võtsid julgelt sõna Eestist pärit osalejate kõrval ka Tšehhist ja Suurbritanniast pärit inimesed ning selgeks sai, et igal riigil on oma mured ja rõõmud, kuigi oleme kõik ühtses Euroopa väärtusruumis. Arutelust täheldas enda jaoks olulisema üles Arvamusfestivali vabatahtlik Virve Kass.

KUULA JÄRELE

Ühenduse CIVICUS esimene tegevjuht Miklos Marschall tõi Ungari näitel välja, kuidas pärast NSVLi lagunemist toimus Ungaris kiire areng liberaalse demokraatia suunas, kuid ühel hetkel muutus bürokraatlik süsteem paljude jaoks liiga aeglaseks. Ungari praeguse peaministri Viktor Orbáni edu selgitas Marschall inimeste sooviga tugeva liidri järele, kes näitaks otsustuskindlust ja kiirust.

Samas on sellise liidri esile kerkimine Ungaris viinud olukorda, kus ametkonnad on aastate jooksul täidetud vaid ühe partei pooldajatega ning peaministripartei toetab avalikke kampaaniaid kodanikuühenduste eestvedajate vastu, muuhulgas selliseid, kus neid nimetatakse riigivaenlasteks. Sellise olukorra ennetamiseks soovitasid arutelus osalejad keskenduda demokraatia hoidmisel põhiväärtuste kinnitamisele ning vähem tegeleda bürokraatia pideva kasvatamisega.

Arutelus keskenduti ka sellele, mida saaks kodanikuühendused paremini teha ning põhipunktidena toodi välja, et kodanikuühendused peaksid julgemalt poliitikasse sekkuma ning leidma uudseid viise oma mõtete edasi andmiseks. Ühe näitena võib tuua sotsiaalmeedias populaarsust kogunud logod ja pildiraamid, millega iga inimene saab kergesti oma poolehoidu väljendada ning sõnumit edastada.

Samuti rõhutati iga inimese rollile ja võimalusele ühiskonnas muutusi kaasa tuua. Poola sotsioloog Jakub Wygnański põhjendas oma aktiivsust: „Ma käitun, nagu kõik sõltuks minust. Ajalooliselt tähendab sõna idioot inimest, kes huvitub ainult oma heaolust. Mina ei soovi idioot olla.“

Kui keegi ei ole valmis muutuste nimel vaeva nägema, siis ei saa ühiskond edasi arendada. Samamoodi tõi Saksa kodanikuühenduste eestvedaja Andre Wilkens välja, et tema motivatsioon vabatahtlikuks tegevuseks on Briti kolleegi sõnad: „Kui Su lapsed ja lapselapsed Sult tulevikus küsivad, mida Sa tegid, kui Sa ei nõustunud sellega, mis ühiskonnas toimub? Kas Sa vaatasid kõrvalt või proovisid midagi teha isegi, kui see ebaõnnestus?“

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Virve Kass
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

ROHKEM PILTE

Kuidas ja miks hoida demokraatiat järgmised sada aastat? #demokraatiaala

Esmakordselt on sel aastal Arvamusfestivalil üles seatud demokraatia ala. Ala eestvedajaks on Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, kelle jaoks on demokraatia teemaliste arutelude korraldamine üks kingitusi Eesti 100. sünnipäevaks. Põhjamaade Ministrite nõukogu Eesti esinduse kõrval korraldavad demokraatia alal arutelusid Avatud Eesti Fond, Eesti NATO Ühing, Eesti Välispoliitika Instituut ja aktiivne kodanik Karl Toomet.  

Arutlesime PMNi Eesti esinduse liikmetega, miks sel aastal otsustati Arvamusfestivalil osaleda demokraatiateemaliste aruteludega. Meie vestlusringis osalesid PMNi Eesti esinduse direktor Christer Haglund, heaoluühiskonna nõunik Merle Kuusk ja kommunikatsiooninõunik Ruudu Raudsepp.

Kust me tuleme ja kuhu me läheme?

Eesti tähistab tänavu 100. sünnipäeva, kuid mitte kogu selle aja pole Eesti olnud vaba ja demokraatlik riik. Sünnipäevad on head teetähised vaatamaks nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku. Christer Haglund: “Kuigi Euroopas tundub olukord viimasel ajal päris segane, siis on hea meeles pidada suurepäraseid saavutusi, mis on viimaste aastakümnete jooksul aset leidnud. NSVLi kuulunud Ida-Euroopa riigid on Euroopa Liitu integreerunud, ebavõrdsus on vähenenud ja üldine heaolu on kasvanud. Kuigi hetkel on Euroopa ees uued väljakutsed nagu natsionalismi tõus ja migratsiooniga seotud teemad, on ühtsus Euroopa Liidus tugev tänu jagatud regulatsioonidele ja nende järgimisele.”

Kui me vaatame ajas tagasi, siis on areng märkimisväärne – ühe parteiga riigikorrast, kus kodanikuorganisatsioonid olid valitsuse kontrolli all ning arvamusvabadust piiras tugev tsensuur, oleme jõudnud demokraatlikku ühiskonda, kus igal inimesel on võimalus oma mõtteid avaldada, luua organisatsioone ning kandideerida valimistel endale meeldiva partei nimekirjas. Ruudu Raudsepp leiab: “Esindusdemokraatia arengule lisaks on oluline aktiivse kodanikuühiskonna areng. Iga kodanik saab panustada riigi arengusse tihedamini kui vaid korra valimistel oma häält andes. Kodanikuühendustes osalemine, oma arvamuse avaldamine ning endale südamelähedaste eesmärkide nimel erinevate ürituste korraldamine on oluline osa demokraatia toimimisest.”

Viimastel aastatel on näha mitmetes Euroopa riikides katseid demokraatia alusväärtusi piirama hakata. Näiteks proovis Poola valitsev partei läbi viia kohtureformi, mille tulemusel oleks riigikohtusse kohtunikke hakatud määrama justiitsministri poolt. Selle peale tuli Poolas esile demokraatliku riigikorra tugevus – Poola kodanikud osalesid protestides, Poola president vetostas vastavad seadused ning Euroopa Liidu komisjon tegi ettepaneku sanktsioonide rakendamiseks, kui seadused vastu võetakse. Pärast kaks aastat kestnud vaidlusi on valitsev partei hetkel otsustanud osa plaanitud seadustest mitte ellu kutsuda. Sarnaselt on kodanikuvabaduste piiramiste katsetele vastu seisnud Ungari ja Türgi kodanikud. Võitlus demokraatia eest on seega ka täna väga aktuaalne teema.

Igaüks saab panustada demokraatia hoidmisse

Poola, Ungari ja Türgi puhul näeme väga selgelt, kuidas kodanikuühiskond saab aidata kaasa demokraatlike väärtuste säilimisele. Demokraatia ei ole aga üksik väärtus iseeneses, vaid demokraatlik riigikord pakub oma kodanikele võimaluse ühiselt jõuda parimate lahendusteni.

Kodanikuaktiivsus saab säilida ka autoritaarsetes riikides. Näiteks Eesti taasiseseisvumisele eelnenud vastupanuliikumised (fosforiidisõda, Balti kett ja teised olulised aktsioonid) näitavad, kuidas kodanikud koos saavad oma õiguste eest võidelda. Praegu on näha sarnaseid meeleolusid Tartu tselluloositehase aruteludel – inimestel on erinevad seisukohad, kuid neil on võimalik enda meelsust ja arvamust vabalt väljendada ning tänu sellele areneb Eesti pidevalt edasi.

 Eelmisel aastal arutati Põhjamaade Ministrite Nõukogu debatil biomajandusest kui Eesti majandusarengu uuest võtmest. (Foto: Priit Jõesaar)

Christer Haglundi arvates on Eesti kodanikuühiskonna areng olnud märkimisväärne: “Aktiivne kodanik on täna Eestis tavapärane – alates oma arvamuse väljendamisest (sotsiaal)meedias kuni uute organisatsioonide loomiseni. Olemas on organisatsioonid looduskaitsest erivajadustega noorte toetamiseni, rattateede ehitamise kampaaniad ja Arvamusfestival jpm. Need on märgid, et eestlased hoolivad oma ühiskonnast ja selle arengust ning soovivad võtta vastutuse selle parandamise ja kujundamise osas.”

Pidevalt muutuvas maailmas, kus kõigil on üha kiirem, on vahel raske leida aega olla aktiivne kodanik, kuid see on oluline, et saaksime nautida demokraatlikke vabadusi ka tulevikus. Demokraatiafestivalide võrgustiku üks asutajaid Mads Randbøll Wolff: “Me oleme taandatud tarbijateks samal ajal, kui me oleksime pidanud jääma kodanikeks. Demokraatia peaks olema osa meie loomulikust mõttemaailmast.” 

Üks oluline osa demokraatia säilimisest on avatud arutelu, kus inimesed saavad oma mõtteid väljendada. Merle Kuusk märgib: “Demokraatia ala arutelud Arvamusfestivalil koostöös heade partneritega on meie panus arutelukultuuri, kriitilise mõtlemise ja avatud valitsemise arengusse.”

Demokraatia alal toimub kahel päeval kokku seitse arutelu, neist kolm eesti ja neli inglise keeles:

Reedel, 10. augustil

12:00-13:30 Populismi kasv Euroopas – kas demokraatia korrigeerija või vaenlane?

14:00-15:30 Are the Nordic Countries Still a Role Model for Estonians?

16:00-17:30 From Cowboy Capitalism to Value-based Entrepreneurship

18:00-19:30 Kes kaitseb enam maailmas demokraatiat?

Laupäeval, 11. augustil

12:00-13:30 Seilamine tõejärgsel meediamerel – kuidas kriitiliselt meediat tarbida

14:00-15:30 Civil Society in Europe – Who, Why and How Should Be Mobilized?

16:00-17:30 European Culture Capital 2024 – for Whom and Why?

Jälgi ka demokraatia ala lehte Facebookis. Kohtume 10.-11. augustil Paides!

 

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Virve Kass
Fotod: Priit Jõesaar