Sulge

Kuidas muretsedes tumedat tulevikku luua?

Ürituse lava: Tuleviku inimese ala (4)

Muretsemine on tulevikku suunatud negatiivne ja katastroofiline mõtisklemine, mis ei too uut infot, ei hoia ära ebaõnnestumist ja ei tee meeldivaid sündmusi tõenäolisemaks. Ometi usuvad paljud inimesed, et see on kasulik, mistõttu muretsetakse samade teemade pärast korduvalt ja pikka aega järjest. Samas ei suudeta seda aga kontrollida ja peas rahule jätta. Ülemäärast, korduvat ja kaua kestvat muretsemist nimetatakse üldistunud ärevushäireks. See on käesolevalt kõige sagedamini diagnoositud primaarne psüühikahäire ning psühhiaatria valdkonnas näitab selle esinemine selget tõusutrendi. Arvamusringis arutletakse ülemäärase muretsemise põhjuste, säilimismehhanismide ja sekkumismeetodite üle. Kas sa tahad kindel selles, mis tulevik toob? Kas muretsed millegi pärast korduvalt? Kas Sul on raske muretsemist ja juurdlemist peas rahule jätta? Kas oled alati olnud suur muretseja? Kus muretsemine mõjutab Su enesetunnet, keskendumist ja und? Kui vastad ühele neist küsimustest jaatavalt, siis tule arvamusringi ja arutleme ühiselt, mida ette võtta. Kõigil osalejatel on võimalik hinnata oma muretsemise määra, uskumusi selle kohta ja toimetulekustrateegiaid.

Detailid

Arutelu keel: Eesti
Arutelu juht: Roald Johannson (teleajakirjanik)
Osalejad: Katrin Orav (psühhiaater, Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse Sensus juhatuse liige); Reet Laidoja (perearst, Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse liige); Karina Laas (neuropsühholoog, Eesti Psühholoogide Liidu president); Elen Kihl (kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni juhatuse liige, Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse Sensus juhatuse liige) Katri-Evelin Kalaus (kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, Eesti Psühholoogide Liidu Kliinilise psühholoogia erialasektsiooni juhataja; Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse Sensus juhatuse liige)
Korraldaja: Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus Sensus

sensus.ee