Sõbrad saunas arutlesid, mina nende hulgas

Arutelul “Eesti tulevikulugu otsimas”
sündinud tulevikulugu
Vaata lisa: www.arvamusfestival.ee/eestilugu

Järgnev tulevikuvisioon ei kehti just kindlasti aastal 2040, pigem on aastal 2040 näha kõik märgid ja algused, et aastatel 2040-2050 võiks meie ühiskond ja maailm selle ümber sääraseks kujuneda.

Ehkki eestlane on ka 25 aasta pärast loodusega sinapeal rahvas, metsa on jätkuvalt palju ning inimesed käivad seal marjul, seenel ja matkamas, kaevandatakse Virumaal tänu uutele tehnoloogiatele vähemalt fosforiiti. Kui võimul on endiselt tänaste eetiliste ja moraalsete omadustega võimupoliitikud, parseldatakse suurem osa sellest tulust Eesti riigi ja rahva rahakotist mööda, seega tuleb nende osas silmad lahti hoida. :)

On toimunud mitmed kokkupõrked kantuna võõravihast ja rassismist. Immigrantide teine põlvkond koosneb suuresti töötutest ja kurjategijatest, hakkavad tekkima getod. Õnneks on immigrante endiselt vähe (vast 20-30 tuhat) ja nendega saadakse hakkama, lisaks rändab suurem osa neist täiskasvanuks saades edasi Euroopa heaoluriikidesse, kuna Eesti ühiskonnas neid jätkuvalt ei sallita ja märkimisväärselt on hoogustunud igasuguste rassistlike jms gruppide tegevus. Siiski on muututud pisut tolerantsemaks, eriti nende immigrantide osas, kes oma meelsuse ja käitumisega igati tublid inimesed on ja meie riigi heaolusse oma panuse annavad, mitte vaid ei tarbi seda.

Venemaa on pidanud väikese hübriidsõja Läti kui kõige nõrgema lüli vastu Baltimaadest, et kontrollida NATO võimekust. Sellega seoses on Eestis brigaadisuurune NATO väekontingent ja kaitsekulutused on tõusnud 3% peale ning ajateenistuse läbivad ligi 70-80% 18-27-aastastest noormeestest, naiste osakaal ei ületa endiselt 1-2%.

Paljudel inimestel ei ole erialast tööd, kuna tehnoloogia, eelkõige robootika ja IT valdkonna kiire areng on võtnud ära suure osa töökohtadest. Tarbimise elavdamiseks kaalutakse tõsiselt kodanikupalga kehtestamist või on see juba kehtestatud ja sellega seoses on kogu maksusüsteem muutunud.

Väga levinud on kaugtöö, mis on suures osas lahendanud ääremaastumise ja maapiirkondade tühjaksvalgumise probleemi, kuna paljud noored pered on kolinud lapsi kasvatama idüllilistesse väikelinnadesse või suisa maale ning teevad tööd kodukontorist. Tõsi, uus tüüpiline maainimene ei ole enam kummikute ja parkunud kätega põllumees (ka põllumajanduses on tööjõuvajadus tänu tehnoloogiale oluliselt vähenenud), vaid plätudes ja prillidega endine kontorirott.

Palgavaesus on oluliselt vähenenud, kuid kahjuks ei ole see loodetud efekti andnud üldise heaolu suurenemisse. Eestlaste vaesem osa ei ole enam nii vaene ja keskmine kodanik elab küll materiaalses mõttes paremini kui kunagi varem, kuid jääb endiselt tuntavalt maha jõukamate Euroopa Liidu riikide elatustasemest. Et aga ka IT arengus Eestiga võrreldes pisut lohisevad muud riigid hakkavad vaikselt kaugtöö väärtusest aru saama, siis on juba esimesi märke selle mõjust eestlaste elatustaseme tõusule – ligi 50 000 inimest töötab juba välismaal ja saab Šveitsi, Rootsi, Saksamaa vms võrreldavat palka…kodust lahkumata.

Kui läheb väga hästi, on kõikidelt jõgedelt lammutatud kalade rännet takistavad inimtekkelised tõkked ja paisud ning asendatud need tehiskärestikega. Kui läheb väga halvasti, on kogu Eesti mereäär erastatud ja välja müüdud ning inimesed, kellel endal, sõbral või sugulasel ei ole mere ääres (maa)kodu, saavad varbad soolasesse merevette kasta vaid Pirita ja Pärnu rannas.

Arutelu juhtis: Valdis (35, keskastmejuht)
Arutelul osalesid: Meelis (40, insener), Markus (32, ettevõtja), Sergei (37, süsteemihaldur)
Millal arutelu aset leidis: 24.07.2015
Kus arutelu aset leidis: Sõbra saunas tema mereäärses maakodus Pärnumaal