Noorte [eel]arvamusfestival

Mis ja miks?

Sel suvel toimub Paides teine Noorte [eel]arvamusfestival eesmärgiga suurendada noorte hääle mõju avalikus aruteluruumis. Koos võetakse ette ja hakatakse otsast murdma nii ühiskonnas noorte kohta kui ka noorte endi loodud eelarvamusi ja müüte.

Samuti on [eel]arvamusfestivali eesmärk arendada arutelu- ja suhtluskultuuri ning motiveerida noori mõtlema neile olulistel teemadel, avaldama oma arvamust, küsima olulisi küsimusi ning üheskoos vajalikke muutusi ellu kutsuma.

Noorte [eel]arvamusfestival ootab kõiki noori, nooruslikke ja noorte ühiskondlikku aktiivsust oluliseks pidavaid inimesi ja organisatsioone üle kogu Eesti.

Programm sünnib ideekorjesse laekunud ettepanekute põhjal ning koosneb neljast arutelust.

Noorte [eel]arvamusfestivali toimumist toetavad Eesti Noorteühenduste Liit, SA Archimedese Noorteagentuur ja Noorte osaluse fond.

Kus ja millal?
Laupäeval, 3. augustil kell 14-19 Paide keskväljakul.
Loe lähemalt Facebooki ürituse lehelt: Noorte [eel]arvamusfestival 2019

 

Kava

 

 

ORANŽ ALA
14:05

 Noored pilves (iCloud): head arvutimängurid või digipädevad kodanikud?

Uuringud näitavad, et Eesti noored eelistavad enda väljendamiseks üha rohkem kasutada e-osalusmeetodeid. Samas näitavad uuringud, et 16.–17. aastastest noortest esmavalijatest e-hääletas vaid 1/10. Noored kasutavad küll rohkelt erinevaid nutiseadmeid ning veedavad üha rohkem aega internetis, kuid e-teenuseid kasutatakse võrreldes teiste eagruppidega oluliselt vähem. Uurime, miks on selline vastuolu tekkinud. Arutelu eesmärk on julgustada noori e-teenuseid kasutama olemasolevate teenuste ja osalusmeetodite kõrval. Uurime ka noorte peamisi takistusi digipädevuste arendamisel.

Arutlevad: Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-osakond, Elo Võrk (Telia Eesti), Mikk Tarros või Marcus Ehasoo (ENL/EÕEL), Eesti Noorsootöö Keskus, Kersti Kivilo (Teadushuvihariduse Liit). Modereerib Henrik Roonemaa.
16:00

Eesti kliimapoliitika tulevik: anname võimu noortele?

Noored üle maailma korraldavad kliimaproteste, seistes selle eest, et otsustajad, sh poliitikud astuksid kindlaid samme negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. Kas meil on planeet ka aastate pärast? Mida tähendavad kliimamuutused Eestile? Juunis lõi Keskkonnaministeerium noortest koosneva nõukogu, mis annab oma tööga edasi noorte sisendi kliima, metsanduse ning keskkonnaga seotud küsimuste lahendamiseks. Arutleme koos noorte, ekspertide ja keskkonnaministeeriumi esindajatega, milline peaks olema Eesti keskkonnapoliitika tulevik. Testime olemasolevaid seisukohti ja ideid, mida võiks keskkonnaküsimustes arvestada. Kuulame ära peamiste huvirühmade ettepanekud ning soovitused Eesti kliimapoliitika arendamise osas.

Arutlevad: Kristin Siil (Kliimastreigi eestvedaja), EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts, Mart Raamat (Keskkonnaministeerium), Keit Pentus-Rosimannus (Riigikogu), Grete Arro (ekspert).
Modereerivad Mikk Tarros ja Roger Tibar.

 

PURPUR ALA
14:30

100 eurot maailma parandamiseks

Mida teeksid sina, kui sul oleks 100 eurot maailma parandamiseks? Mis on teemad, mille hüvanguks sa selle panustaksid? Üheskoos osalejatega arutleme ja püüame leida vastuse, millised Euroopa noorte eesmärkidest on Eesti tuleviku jaoks kõige olulisemad ning mida tuleks nende eesmärkide täitmiseks teha. Arutelu vältel osalejatele raha ei jagata, küll aga tutvustatakse võimalusi oma heade maailma muutvate ideede rahastamiseks. Tule ja mõtle oma tuleviku teemadel kaasa!

Arutlevad: Arutelul viibijad. Modereerivad Heiki Viisimaa, Riin Luks, Anett Männiste
16:30

Vaenukõne kriminaliseerida või mitte? 

Sõnadega haiget teha on lihtne. Kes ütleb, et naised sobiks paremini kööki ja meestele tulebki rohkem raha maksta. Mõni kuulutab, et „mädanenud läänemaailma“ esindajad võõrastes riikides tuleks hävitada. Vasakäärmuslaste hinnangul tuleks ettevõtjad kui „kapitalistlikud vereimejad“ kõrvaldada ja turuliberaal leiab, et teistsuguste vaadetega inimesed tuleks vanglasse saata. Äkki ongi selline kõneviis uus normaalsus? Eriti online-keskkonnas, kus negatiivsus levib nagu kulutuli. Kevadel enne Euroopa Parlamendi valimis algatasid mitmed kodanikuorganisatsioonid kampaania #väärimeparemat, meenutamaks vaenukõne lõhestavat mõju ühiskonnale. Kuidas selle probleemiga tegeleda? Tule, kuula ekspertide arvamust ja räägi ka ise kaasa!

Arutlevad: Kari Käsper (Eesti Inimõiguste Keskus), Eleri Pilliroog (Eesti Üliõpilaskondade Liit), Kadi Raal (Delfi ajakirjanik), Alar Lehesmets (prokuratuuri esindaja). Modereerib Kätlin Kuldmaa.