Murrangulised muutused tööelus

AF_tööelu ala 2Me ärkame hommikul, et elada, kasvatada lapsi, olla sõpradega ja teha tööd. Piirid pere ja tööelu vahel on moodsas maailmas hägustumas. Vaadates hommikul kohvikruus näpus kallist kaasat rüperaali taga, ei ole enam võimalik tuvastada, kas tegemist on töö, -pere või hoopis lõbueluga.

Nii keerlevadki Tööelu lava põhiküsimused tammsaarelikult töö ja elu ümber. Ehk kas töö ongi elu või vajame me tööd elamiseks. Kas tuleks lähtuda „ratsionaalselt“, et töö annab eluks võimaluse või on tööl omaenese väärtus?

Kas tänane Eestist maalt linna ja linnast üle mere koliv „mugavuspagulane“ on keegi, kes on kimpu jäänud globaalse tööjõuturu väljakutsetega või „heaoluriigi“ suutmatusega lastega perede ja vananemisprobleemidega toime tulla.

“Seega on meie kesksed teemad on seotud töö ja pereelu ühildamisega; noorte tööhõive ja talentide juhtimisega; globaalse tööjõuturuga; vananeva rahvastiku ning pensionitega. Arutelu keskmes on poliitikate või institutsioonide võime muutusi ellu kutsuda,” tutvustas Tööelu ala kordinaator Ave Laas diskusiooni põhipunkte.

Ta tõi välja, et tööelu on viimastel aastatel murranguliselt muutunud ja muutub veel. See on kaasa toonud rea võimaluse aga ka probleeme.

Üks paljudest probleemidest on näiteks jäik vanemahüvitise süsteem, mis justkui surub naised 1,5 aastaks või ka kauemaks tööturult eemale. “Selline pikk karjääripaus võib raskendada tagasi tööle minekut,” tõi ta välja.

Ja kui lapsed ongi perre sündinud, siis on algab pere ja tööelu näiliselt lõputu kombineerimine. On põhjuseid, mis selle jaburalt keeruliseks ajavad. Kasvõi vanakooli lasteaia direktor, kes leiab, et 9.00 on viimane aeg mudilane aeda tuua ja mitte minutitki hiljem, kuigi pere eelistaks paindlikumat lähenemist.

Kuidas peaks nn moodne perekond kohati arhailiste reeglite keskel toime tulema? Kas lapsed on vananeva riigi jaoks era või avalik teema? Millised on need institutsionaalsed põhjused, kas formaalsed või mitteformaalsed, mis perede elu keeruliseks teevad, ja millised nendest teguritest on poliitiliste otsuste meelevallas? Seda uurib Tööelu ala.

Seetõttu on suund ka sinna, et inimesed ei valigi endale ühte kindlat töökohta vaid teeb tööd siis, kui ise heaks arvab. Eriti noored ei taha 9-17 tööl olla, nad tahavad midagi ära teha. See tekitab terve rea segadust: mida tööandjad sellest arvavad? kui enamus inimesi töötaks projektipõhiselt mitmes ettevõttes, siis kuidas peaks välja nägema maksusüsteem? Ja kuidas seda kõike motiveerivalt tasustada?

“Maailm muutub väga kiiresti, aga töötamist reguleerivad seadused ja reeglid on loodud suures osas mitukümmend aastat tagasi,” nentis Laas ja lisas, et tööelu ainuke konstant on muutus ja sellega peavad arvestama nii juhid kui ettevõtete omanikud.
Enam ei saa töö produktiivsust hinnata selle järgi, kes hommikul kell 9 olid oma laua taga ja kes mitte. “Autoritaalsel kontrollival juhtimisstiilil pole varsti tööelus kohta,” ennustab ta.

Arvamusfestivali Tööeluala sünnib Tallinna Tehnikaülikooli EEMD projekti, Kaubanduskoja, Eesti Noorteühenduste Liidu, GoWorkaBit’i, SA Eesti Koostöö Kogu, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Targa Töö Ühingu, SA Archimedese, MTÜ Kuldliiga koostöös.

Tööeluala arutelud reedel, 14. augustil
12.00-13.30 Töö ja pereelu ühildamine / Keda me lollitame? Töö ja lapsed ei ole ühildatavad!
Kuidas peaks nn moodne perekond toime tulema? Kas lapsed on vananeva riigi jaoks era või avalik teema? Millised on need institutsionaalsed põhjused, kas formaalsed või mitteformaalsed, mis perede elu keeruliseks teevad, ja millised nendest teguritest on poliitiliste otsuste meelevallas?

Moderaator: Karmo Kroos
Osalejad: TTÜ ja EBS’i vanemteadur ja professor Kaire Põder, TTÜ ja TLÜ teadur ja lektor Triin Lauri, TLÜ dotsent Triin Roosalu, TTÜ teadur Andre Veski

14.30-16.00 Noored tööelu muutjana
Mis juhtub, kui Y generatsioon ei valigi endale ühte kindlat töökohta vaid teeb tööd siis, kui ise heaks arvab? Mida tööandjad sellest arvavad? Kui enamus inimesi töötaks projektipõhiselt mitmes ettevõttes, siis kuidas peaks välja nägema maksusüsteem? Maailm muutub väga kiiresti, aga töötamist reguleerivad seadused ja reeglid on loodud suures osas mitukümmend aastat tagasi. Kuidas mõjutab suhtumist töösse aga vabatahtlik töö? Mida noored eelistavad, kas lihtsamat palgatööd või põnevaid väljakutseid vabatahtlikuna? Arutelus osalevad ettevõtjad, noored ja vabatahtlikud.

Moderaator: töövahendusportaali GoWorkaBit juht Kristjan Vanaselja
Osalejad: Nordecon AS juhatuse esimees Jaano Vink, Skype Eesti juht Andrus Järg, Jõgevamaa noortekogu president ja Eesti Noorteühenduste Liidu pikaajaline vabatahtlik Sigrid Laurikainen, “Noorteparlament” projektijuht ja Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna juhatuse aseesimees haridus-ja teadusvaldkonnas Britt Järvet

17.00-18.30 Pikaealisuse tagajärg: uus töökultuur “IN”, pension “OUT”?
Ühiskonnas peaks tekkima uus kokkulepe kuidas inimene ise, tööandja, teised töövõtjad ja riik peaks tulevikus panustama eaka ülalpidamisse, kas pension tulevikus jääb, kas lahenduseks on uus töökultuur, nt ka 4 päevane töönädal

Moderaator: Mart Jesse
Osalejad: Teenusmajanduse Koja tegevjuht Evelyn Sepp, Lauri Leppik, Aavo Vään, Eesti Koostöö Kogu programmijuht Lelo Liive ja Jaanus Müür Eesti Üliõpilaskondade Liidust

Tööeluala arutelud laupäeval, 15. augustil
12.30-14.00 Millist juhti ettevõtlusmaailm vajab?
Soovime elada kaugeleulatuva visiooni ja eesmärgiga. Kuidas selleni jõuda ja mis on juhtimise roll selles? Milliseid tuleviku juhte vajame, et luua jätkusuutlikkust nii ettevõtte, riigi kui ka ühiskonna tasandil laiemalt?

Moderaator: Marko Siller
Osalejad: EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg, Teenusmajanduse Koja tegevjuht Evelyn Sepp ja Eesti Energia esindaja ja ettevõtja Üllas Täht

15.00-16.30 Kas heast palgast piisab?
Palk ei ole tööotsija jaoks enam ainuke motivaator ning täna arvestatakse töökoha valikul ka lisahüvesid, nagu tööaja paindlikkus ning sportimise ja tööalase arengu toetamine. Kutsume arutlema teemal, kuidas tööandjana leida ja hoida parimaid töötajaid, kas tööandja jaoks on pikas perspektiivis madal palk kasumlik ja milline on palgapoliitika mõju organisatsiooni jätkusuutlikkusele.

Moderaator: Mikk Granströmi
Osalejad: Klaas-Jan Reincke Flowtime OÜ-st, Kadri Seeder Palgainfo Agentuurist, AS Tallinna Lennujaama juhatuse liige Anneli Turkin

17.30-19.00 Pensionärid ja välistudengid – Eestile talendid või takistus?
Eestis on iga inimese panus vajalik (olgu selleks juba pensioniikka jõudnu või ka Eestisse õppima tulnud välistudeng). Tööturu reaalne olukord aga vajalikkust ei kinnita. Kuidas kaht ressurssi Eesti heaks paremini tööle panna?

Moderaator: Kaidi-Kerli Kärner
Osalejad: Aimar Altosaar, Merili Reismann jt.

Täismahus festivali ajakava: arvamusfestival.ee/kava/

One thought on “Murrangulised muutused tööelus

  1. Maire says:

    Ma ei ole leidnud kusagilt, et oleks tähelepanu pööratud 46-50a + vanuste (ca 10 a enne pensioni) inimeste tööhõive probleemidele. Paljudel on haridus ja omandatud eriala ammendunud ehk “ära surnud”, ei taha enam sellega tegelda vm. Selles vanusepiiris aga on peaaegu võimatu midagi uut omandada, sest mitmeid aastaid kestvaid õpinguid ei jõua enam läbida ja kui ka ükskord läbitud, siis ei pruugi seda tööd saada. Paindlikkus tööandjate poolt puudub, et kohapealset väljaõpet ja /või kutsekoolitust saada. See on nõiaring, sest paljud haritud ja veel võimekad inimesed teevad odavaid lihttöid ja võtavad töö ära nende eest, kes tõesti rohkemaks võimelised pole. Haritumatel aga pole jälle edasiarenemise võimalusi uuematel erialadel kui vastavaalaline haridus puudub. Ja nii neid registreerimata töötuid muudkui tekib ja tekib ja tegelikkuses pole riigil ja ettevõtjatel üldse aimu, kui palju inimesi tegelikult tööd vajab ja inimestel pole aimu, mis eriala poole üldse mõelda. Puudub tööandjatepoolne tööjõu vajaduse täpsem info (mitte ainult üldsõnaline IT ja spetsialistid).

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *