Meie tuleviku-Eesti

Arutelul “Eesti tulevikulugu otsimas”
sündinud tulevikulugu
Vaata lisa: www.arvamusfestival.ee/eestilugu

Milline näeb Eesti välja 25 aasta pärast? Või siis 50 aasta pärast, ehk aastal 2065!
Meie Eesti on riik, kus kellegi suunas ei vaadata altkulmu, kus kõik saavad rahulikult toimetada ja omi asju teha. Meie riiki saab aastal 2065 iseloomustada märksõnadega: metsik loodus, ökoriik, kultuurimaa.
Meie inimestel on kontakt loodusega, see tähendab, et nad oskavad puid teha, heina niita, loomi talitada, aiasaadusi kasvatada ja palju teisi töid, mida oskasid meie esiisad ja-emad. Need oskused ei ole enam maailmas tavalised, aga meie eestlastena oleme need säilitanud ja õpetame neid ka järjepidevalt oma lastele.

Eestist on saanud üks suur looduspark. Meil on metsik loodus, kus on palju metsasid ja nii hea puhas õhk. Eesti on ökoriik ja meil on laialt levinud ökoturism. Eestisse tulevad inimesed teistest maadest, et imetleda meie puhtana hoitud maad ja õppida eestlaste käe all, kuidas loodust säästa ja põldu harida. E-vidinaid kasutatakse sealjuures võimalikult vähe, esiisade oskused on au sees.

Eesti on ka kultuurimaa ja Eesti teater on maailmakuulus. Koorilaulu laulmine on meie inimeste seas endiselt väga levinud. Lauldakse palju ja see mõjub inimestele kui psühhoteraapia. Meie maal on palju keelelist rikkust. Eesti keel on säilinud ja selle kõrval aktsepteerime ka teisi keeli, oleme ka mitmekultuursed.

Eesti on maa, kus on nii hea keskkond – puhas õhk, metsikud metsad, imelised heinamaad, et meie rahvas ei tahagi siit ära minna. Või kui läheb, siis ainult selleks, et koguda maailmast tarkust juurde ja tulla veelgi targemana tagasi, ikka oma Eestimaad veelgi paremaks ja ilusamaks looma.

Meie riigi valitsemises on toimunud suured muutused. Eestimaa pealinn on kolinud riigi keskmesse Põltsamaale. Eesti riigi asju aetakse nüüd keset Eestit ja mereäärses Tallinnas tegeletakse äri ja turismiga. Kõiki linnasid ühendab kiire ja säästlik transport. Igal linnal on oma märk ja iga kogukond on leidnud oma teema, milles ta on hea ja silmatorkav. Mõnel pool ehitatakse laevu, teisal õpetatakse ainulaadset murdekeelt või mõnda ainulaadset esivanemate oskust. Meie maa vaatamisväärsused on eksponeeritud nii turistidele kui ka meie oma lapsed saavad igal ajal hea ülevaate, mis on nende kodumaa suurimad pärlid.

Iga inimene teab ja mõistab oma rolli riigi valitsemises. Selleks on kõik saanud pädeva õpetuse. Väga hea õpetajaharidus on kogu haridussüsteemi aluseks. Iga inimene väärtustab õpetaja rolli ja on ka ise oma lastele kõiges valmis olema eeskujuks ja õpetajaks. Tartu

Ülikool on meie hariduse templiks. Head haridust on võimalik omandada ka välismaalt suurimatest koolidest, ilma et oma kodust lahkuma peaks. Tänu eestlaste suurepärasele IT tarkusele, on suuremad koolid oma programmidega kättesaadavad igale Eestimaa inimesele läbi nutikate IT lahenduste.

Meie riigi valitsemissüsteemis ei ole ministeeriumeid, vaid nende asemel on kodanikualgatusel loodud näiteks Maapäev, Kultuuripleenum, Kodukant, Linnade liit. Nendes liitudes osalevad kõik soovi avaldanud ja rahva poolt valitud Eesti kodanikud, kes vastava valdkonna olulisi teemasid tõstatavad ja neile üheskoos lahendusi otsivad. Lisaks kohalike kogukondade juhtimisele kodanikualgatuste vormis, on nii ka kogu riigis kodaniku hääl ja sõna määrava tähtsusega. Saata lisa: www.arvamusfestival.ee/eestilugu

Meie riigis on võimalik elada ilma rahata, müües oma oskusi. Sa saad poes vahetada poemüüjaga oma oskusi. Näiteks võid vahetada oma ehitusoskusi sulle vajamineva toidukauba vastu. Tekib oskuste pank.

Iga kümne aasta tagant töötab inimene mõned kuud riigi ja kogukonna heaks, see on kui riigi malev. Seeläbi on tõusnud inimeste usk riigi püsimisse ja igaühel on soov sellesse panustada.

Eesti inimene on hooliv, usaldav ja tolerantne. Kõik inimesed on riigi jaoks tähtsad ja tunnevad end Eestimaal turvaliselt ning õnnelikult.

Arutelu juhtis: : Ly Kasvandik
Arutelul osalesid : Ruti Einpalu, Kristjan Täht, Madis Vasar, Marten Juurik, Eda Tagamets, Lill Sarv
Millal arutelu aset leidis: 14.08.2015
Kus arutelu aset leidis: Arvamusfestivalil