Uudised

Arvamusfestivali eestvedajana alustab Kaspar Tammist

Arvamusfestivali eestvedajana alustab oktoobrist Kaspar Tammist, kes võtab teatepulga üle Maiu Lauringult. Paidelasena on Kaspar festivaliga seotud selle algusaastatest peale ning näeb arvamusfestivalil kindlat kohta Eesti ühiskonnas. Oma esimeseks ülesandeks peab ta festivali ettevalmistuste käivitamist ja koostööpartneritega kokkulepete sõlmimist.

Kaspar, oled arvamusfestivali juures olnud selle sünnist saati. Mida festival sulle paidelase ja nüüd ka eestvedajana tähendab?

Minu jaoks on festivalil kaks suurt rolli. Esmalt missioon tuua kord aastas inimesed eri kogukondadest Eestimaa südamesse kokku ning rääkida läbi teemad, mis antud ajahetkel ja tulevikku silmas pidades arutamist vajavad. Aasta-aastalt on arutelud muutunud mitmekesisemaks, üha rohkem kasutatakse publikut kaasavaid vorme ning tagasisidest teame, et festivalil osalejatel on aruteludele kõrged nõudmised. Näen, et see kõik tasapisi annab oma osa eesti arutelukultuuri arengusse. Muutused ei tule kiirelt, aga esimesed sammud on astutud. Arvamusfestivalil on kindel koht Eesti ühiskonnas ning raske on kujutada augusti algust ette ilma Paides toimuvate kohtumiste ja aruteludeta.

Teisalt pean oluliseks ka festivali positiivset mõju Paide linnale, mida näeme suviti väga selgelt linnaruumi kujunduses. Mind rõõmustab, et iga aastaga lööb festivali korraldamisel kaasa üha rohkem kohalikke inimesi, kelle seas on ka palju koolinoori. Kohaliku kogukonna tugi on oluline. 

Kaspar koos oma eelkäija Maiu Lauringuga tervitamas festivalil president Kersti Kaljulaidi. Autor Kermo Vahula.


Millised on sinu esimesed ülesanded festivali eestvedajana?

Kõige tähtsam on kokku saada hästi toimiv tuumikmeeskond, et juba alanud 2020. aasta festivali ettevalmistused kenasti sujuksid. Samuti tegelen festivali toetajate leidmisega, sest ilma nendeta on raske festivali korraldada. Festival on algusest peale olnud külalistele tasuta ning nii soovime seda hoida. Oleme lisaks olemasolevatele partneritele otsimas uusi ja kutsun üles neid, kellele arvamusfestival korda läheb, endast just praegu meile teada andma, sest festivali suund ja juhtmõte sünnib koos partneritega. 

Kas ja milliseid muudatusi arvamusfestival sinu arvates vajab?

Suures plaanis ei näe ma vajadust midagi muuta, sest seitsme aastaga on festivali korraldus juba üsna hästi paika loksunud. Küll aga kaalume näiteks ideekorje nihutamist jaanuari asemel veebruarikuusse, et ideekorje oleks festivalile veidi lähemal ja ettevalmistusprotsess küll veidi kiirem, aga ehk ka tõhusam. Võimalik, et päevakajaliste teemade toomiseks festivalile võiks mõelda ka lisa ideekorje peale suvel. Neid asju ei otsusta ma kindlasti üksi, vaid koos oma meeskonna ning kogenud arutelude korraldajatega, kes oskavad kõige paremini öelda, kas niisugune muudatus väärib kaalumist või mitte.

Arutelukorraldajad on need, tänu kellele festival sünnib ning kes teevad arutelude ettevalmistamisel ära tohutult suure ja põhjaliku töö. Mul on väga hea meel, et paljud organisatsioonid on arvamusfestivalile tuleku oma suvistesse plaanidesse juba kirjutanud, aga kindlasti soovime äratada ka nende tähelepanu, kes veel festivalile oma teemaga ei ole jõudnud. Arvamusfestivali arutelukava sünnib suures osas avaliku ideekorje tulemusel ning seal on võimalik osaleda kõigil üksikisikutel ja organisatsioonidel. Neil, kel mõni põnev idee juba praegu kuklas kummitamas, võib sellest aga ka juba praegu teada anda, kirjutades info@arvamusfestival.ee, aitame omalt poolt kaasa, et ideest saaks haarav arutelu. 

Vasakul arvamusfestivali ala ja õhustiku looja Maiko Kesküla ja paremal Kaspar Tammist festivali turvaülema rollis. Autor Kermo Vahula.


Festivali tuumikmeeskond töötab aastaringselt, aga suur osa suvisest tööjõust on vabatahtlik. Mis toob inimesed arvamusfestivali juurde?

Igaühel on oma põhjus, miks ta seda festivali teeb. Meil on vabatahtlikke esimesest aastast peale, kes on öelnud, et nad tahavad kindlasti ka järgmisel aastal aidata. On ka selliseid vabatahtlikke, kes oma professionaalsed oskused festivali heaks tahavad tööle panna ning siitkaudu ehk uusi kontakte ja koostööpartnereid leida. Suur osa vabatahtlikest, kes festivali eel ja ajal Paides toimetavad, on kohalikud inimesed, paljud neist põhikooli- ja gümnaasiuminoored. Usun, et neid innustab tegutsema see sündmus ise ja inimesed, kes  seda koos nendega teevad. Kõikide vabatahtlike panus on väga suur ja ma olen neile selle eest südamest tänulik.

Arvamusfestivali tuumikmeeskonna kõrval on oktoobrist tööd alustamas ka ühiskondlik nõukoda. Kes sinna kuuluvad ning mis on nõukoja loomise mõte?

Nõukoda toetab eestvedajat ja festivali tuumiktiimi festivali sisu, formaadi ja arenguga seotud küsimustes, et meie saaksime oma põhienergia suunata ürituse ettevalmistusele. Nõukotta kuuluvad arvamusfestivali sünni juures olnud ja sellega ühel või teisel moel seotud inimesed, kellega korraldustiim saab jooksvalt nõu pidada. Nõukoja tööd aitab käivitada arvamusfestivali idee ellukutsuja Kristi Liiva.

Kirja pani Martha-Beryl Grauberg

Arvamusfestival kutsub gümnasistid demokraatiatrenni

Arvamusfestivali demokraatiatreenerid viivad reedel, 13. septembril kolmes Eesti riigigümnaasiumis läbi demokraatiatrenne, et teadvustada ja tugevdada demokraatia arenguks vajalikke oskusi ning tähistada rahvusvahelist demokraatiapäeva. Trennid toimuvad Paide, Rapla ja Viljandi gümnaasiumides.

“Demokraatliku valitsemisvormi üheks tunnuseks on kodanike osalemine poliitikas. Inimestelt oodatakse oma vajaduste ja huvide väljendamist – sellest sõltub osalusdemokraatia tugevus. Demokraatiatrennis saabki lühikeste praktiliste harjutuste varal vajalikke oskusi turvalises keskkonnas treenida,” ütles demokraatiatreener ja festivali eestvedaja Maiu Lauring

Demokraatiatrennis teadvustatakse ja tugevdatakse demokraatia tervise hoidmiseks vajalikke lihaseid nagu aktiivne kuulamine, suuline eneseväljendus, erimeelsus, kaasatõmbamine, kompromiss, empaatia, oma arvamus ja aktivism. Iga lihase treenimiseks kulub 30 minutit ning iga osaleja saab saab tunnuskleebise trenni läbimise kohta. 

Demokraatiatrennid toimuvad reedel, 13. septembril Paide gümnaasiumis, Rapla gümnaasiumis ja Viljandi gümnaasiumis. Gümnasistide ette astuvad demokraatiatreenerid Maiu Lauring, Kai Klandorf, Maris Jõgeva, Teele Pehk, Maiko Kesküla ja Martha-Beryl Grauberg. 

Trennidega tähistatakse koolides rahvusvahelist demokraatiapäeva, mille mõte on süüvida demokraatia olemusse ning teadvustada, et demokraatia toimimiseks ja arenguks tuleb selle eest hoolt kanda.

Demokraatiatrenni kontseptsiooni on välja töötatud Taani vabaühendus Demokratiscenen ning esimene treening toimus 2017. aastal Taani arvamusfestivalil Folkemøde. Demokraatiatrenni jõudmist Paide arvamusfestivalile ja Eesti koolidesse toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Fotol: Demokraatiatreener Kai Klandorf trennis (autor Deivi Suiste)

Kliimaneutraalsuse rahvaalgatusel üle 1000 allkirja

Arvamusfestivali hea kliima aruteluala eestvedajad kutsuvad toetama rahvaalgatust “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kahe ja poole nädalaga on algatuse toetuseks allkirja andnud 1250 inimest.

Kogutud allkirjad antakse üle peaminister Jüri Ratasele 13. septembril tema eestvedamisel toimuval konverentsil „Kliimaneutraalsus – häving või edu?”. 1000 allkirja tagab küll algatuse jõudmise Riigikokku, ent otsustajate motiveerimiseks oleks vaja suuremat toetust. Pöördumisega saab tutvuda ja oma toetusallkirja anda kuni 12. septembri hilisõhtuni Rahvaalgatuse lehel.

Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Üleilmse kliimakriisi lahendamine eeldab kõigilt Euroopa Liidu riikidelt eeskuju näitamist ning esimese sammuna tuleb seada eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamine võimalikult kiiresti. Kuigi Eesti heitmed on maailma mastaabis absoluutarvudes väiksed, oleme inimese kohta saastajate esirinnas.

Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdi Piret Väinsalu sõnul nõutakse pöördumisega, et Eesti seaks eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035 ning vaadataks ümber kehtivad riiklikud kavad, mis selleni jõudmist mõjutavad. “Sealjuures ei saa kliimaneutraalsuseni jõudmine kindlasti tähendada bioenergia massilist kasutamist ega põlevkiviõli tootmise kasvu, mis on praegune riigi reaktsioon kliimapoliitika survele,” ütles Väinsalu.

Eesti esitab 2020. aasta alguseks Euroopa Liidule kaks meie riigi kliimategevusi kirjeldavat dokumenti: pikaajalise kliimastrateegia, milleks on Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, ning Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK), mis on alles koostamisel. Kummagi dokumendi ambitsioonikus ei ole hetkel piisav, et adekvaatselt kliimakriisile reageerida. Liikmesriikide kavadest selgub, kas Euroopa Liit saab võtta eesmärgiks kliimaneutraalsuse ja näitab Pariisi kliimaleppe täitmiseks 2020. aastal vajalikku rahvusvahelist eeskuju.

Rahvaalgatus “Kliimaneutraalne Eesti 2035” sai hoo sisse tänavusel Arvamusfestivalil. Rahvaalgatuse keskkonnas ning vabatahtlike abiga on algatus kogunud kokku 1250 toetajat. Algatust veavad eest Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ning Keskkonnaõiguse Keskus, sellega on ühinenud Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Koosloodus, Fridays For Future Eesti liikumine ja EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts.

Tekst: Kliimamuutused.ee
Foto: Riina Ani

Arvamusfestival tõi Paidesse kokku inimesed eri kogukondadest

Seitsmes arvamusfestival tõi Eestimaa südamesse kokku tuhandeid inimesi Eesti eri kogukondadest. Kahe päeva jooksul toimus üle 160 arutelu eesti keele tulevikust energiapöördeni ning arvamust sai avaldada mitmel moel, ka lauldes. Aruteludes osales üle 700 kutsutud osaleja ja arutelujuhi ning kahel päeval külastas festivali 9000 inimest. Festival sai teoks tänu 300 vabatahtliku tööle. Kaheksas arvamusfestival toimub Paides 14. ja 15. augustil 2020. 

Festivali eestvedajat Maiu Lauringut rõõmustas, et esimesel päeval festivali kosutanud padusadu inimesi ei peletanud, vaid tõi hoopis katuste alla kokku ja lõi hubase õhkkonna kogu festivaliks. “Meil on vaja luua tugevamaid ja sisukamaid suhteid, et tulevikus terendavate väljakutsetega hakkama saada. Usun, et festivali iga vestlus viis meid selleni sammu võrra lähemale,” ütles Maiu Lauring. 

Eesti rahvusülikooli 100. sünniaastal pööras tulevikuteemaline arvamusfestival tähelepanu teadlastele avalikus arutelus. Tartu Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Vabariik 100 arutelualal arutati nii eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride kui eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Värske teaduse alal kõlas mõte, et teaduse eesmärk ei pea olema otseses seoses kasumiga, teadusalal seoti tugevalt akadeemiat ja ettevõtlust. Mõlemal alal oldi ühel meelel, et teaduse suurem eesmärk on valdkonnaülene koostöö.

Arvamust oli festivalil võimalik avaldada mitmel moel. Valijad said poliitikutega silmast silma kohtuda #säutsukohtingul ning teineteiselt kolme minuti jooksul küsimusi küsida ja vastuseid saada. Eesti keele ja meele alal toimus ühislaulmine, kus eestlastele tuttavaid laule laulsid koos vanad ja noored. Arvamusfestival viis läbi demokraatiatrenne, kus sai teadvustada ja tugevdada demokraatias vajalikke oskusi. 

Aitäh kõigile, kes arutelud festivalile tõid, osalesid ning aitasid eesti arutelukultuuri edendada!

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Ühendkuningriigi saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi büroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning Topauto.

Foto: Deivi Suviste

Tulevikuteemalisel Arvamusfestivalil toimub üle 160 arutelu

Paides toimub 9. ja 10 augustil Arvamusfestival, mille juhtmõte on tulevik. Festivali 28 arutelualal on kahel päeval kokku üle 160 arutelu erinevatel Eesti elu puudutavatel teemadel. Lisaks aruteludele on festivalil mitmekesine kultuuriprogramm. Arvamusfestival hoiab keskkonnasõbrlikku joont ning palub külalistel kaasa võtta oma veepudeli ja kohvikruusi. 

“Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles Lauring.

Arvamusfestivali kavva jõudis ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Mitmed arutelud on seadnud eesmärgiks konkreetse tulemuse, nt ettepanekute või soovituste nimekirja. 

Arvamusfestivali algatusel toimub tänavusel festivalil demokraatiatrenn, kus saab treenida demokraatia tugevdamiseks vajalikke “lihaseid”. Samuti on mõlemal festivali päeval kavas ainulaadne #säutsukohting, kus saab silmast-silma kohtuda ja küsimusi küsida üheksa erakonna poliitikutelt, mängu juhib näitleja Mari-Liis Lill. 

Festvali kultuuriprogrammi korraldab Paide muusika- ja teatrimaja. Festivali avakontsert toimub neljapäeval, 8. augustil, kui Paide kirikus astuvad üles Mari Kalkun, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe. Reedel tähistab esimest sünnipäeva Paide teater ja keskväljakul keerutavad plaate Paide DJd, laupäeval paneb festivalile muusikalise punkti ansambel Lenna. 

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Topauto.

Ala kaardid: https://www.arvamusfestival.ee/ala-kaart/

Foto: Kermo Vahula

Arvamusfestival algab kontserdiga kirikus

Kui tavaliselt on arvamusfestivali kultuuriprogramm saanud alguse reedel, samal päeval, kui algavad esimesed arutelud, siis sel aastal antakse avakontsert juba neljapäeva hilisõhtul ja seda väga huvitavas kohas, nimelt Paide Püha Risti kirikus. Kontserdil esinevad Mari Kalkun, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe. See on ainulaadne kontsert, sest niisuguses koosseisus nad varem esinenud ei ole. 

Mari, kas sa oled varasematel aastatel arvamusfestivalil osalenud? 

Las ma nüüd mõtlen … Tegelikult ei ole. Paides olen küll kogukonnamajas korduvalt üles astunud, aga arvamusfestivalil osalenud ei ole.  

Arvamusfestivali peetakse juba mitmendat aastat järjest ja meedias on sellest palju juttu olnud. Mis mulje on sul sellest üritusest jäänud? 

Mul on mulje, et see on mõtete avaldamise platvorm, uuenduslik ja aus. Mitmekesine paik, kus saab olulistel teemadel kaasa mõelda ja rääkida ning tutvuda erinevate ja huvitavate vaatenurkadega. Tundub, et see on väga oluline algatus. Ma arvan, et need teemad, mis läbi käivad, on oluline lahti rääkida. Mulle siiski meenub, et olen osalenud arvamusfestivalile tuule tiibadesse lükanud üritusel, eelarvamusfestivalil, mis peeti Kagu-Eestis.

Sa ütlesid, et oled käinud korduvalt esinemas Paide Wabalinna majas. Mis mulje sulle Paide publik on jätnud? 

Minu kogemuse põhjal on kohalik publik väga tore ning jätnud mulle väga soojad mälestused.  Kui andsin välja plaadi, tulin omal algatusel ka Paidesse, sest see tundus oluline koht, mida kindlasti külastada. Mulle väga meeldib see kogukonnaalgatus ja -maja, olen neid kõrvalt jälginud. 

Arvamusfestivali avakontserdil esined sa koos Kaido Kirikmäe ja Robert Jürjendaliga. Kas olete ka varem koos musitseerinud? 

Robiga oleme küll varem, Kaidoga mitte. Sellist kontserti teeme esimest korda. Ma austan ja hindan väga mõlemat, nii Kaidot kui ka Robertit, ning arvan, et nad on suurepärased muusikud. See saab olema ainulaadne kontsert, sest rohkem selles koosseisus meil praegu plaani üles astuda ei ole. Tuleb improvisatsiooniline kontsert, kus on rohkelt heliruumi, mida Kaido ja Robert koos oskavad hästi luua. 

Mida tähendab improvisatsiooniline? Kas tulete kokku ja ise ka ei tea päris täpselt, mis juhtuma hakkab, või olete koos harjutanud? 

Me Robiga tunneme teineteist juba varasemast ajast ja oleme koos varem mänginud, eks ta natuke sarnas vormis kontsert tuleb. Aga jah, see ei ole traditsiooniline kontsert, kus lugu järgneb loole. Pigem loome heliruumi, mis valmib suures osas kohapeal. Eks siduvateks osadeks on minu kirjutatud lood, aga koos loome selles atmosfääris midagi täiesti uut. See koht, kus esineme – kirik – annab kindlasti ka oma osa. 

Mis on sinu soovitused, kuidas kontserdile tulija peaks ennast häälestama, et kontserdist head elamust saada?  

Ainuke soovitus on tulla avatud meelega. See ei ole kontsert, kuhu tulla kindlat lugu ootama. See saab olema pigem nagu helirännak. Olen esinenud väga erinevates riikides ja mõistnud, et kui publik on avatud, siis keel ei olegi enam oluline, muusika ise on universaalne keel. Ja mulle tundub, et arvamusfestivali publik ongi selline: avatud uutele kogemustele.

Kas plaanid ka ise arvamusfestivalile arutelusid kuulama jääda? 

See kontsert on minu viimane esinemine suvel, siiani on väga tihe suvi olnud, seega tõepoolest ehk jäängi kuulama. Aga otsustan kohapeal – see saab pigem olema spontaanne otsus.

Arvamusfestivalivali kultuuriprogrammi veab Paide muusika- ja teatrimaja. Rohkem infot SIIN.

Tekst ilmus algselt Paide linnalehes

Demokraatia tugevuse saladus – trenn!

Toitumisnõustajaid, -kavasid, treeningklubisid ja personaaltreenereid on viimastel aastatel tekkinud kui seeni peale vihma. Eesmärk on hea, edendada meie tervist, sest terves kehas terve vaim! Kes aga treenib neid muskleid, mis meie ühiskonda heas vormis hoiavad, küsib Vabaühenduste Liidu juhataja ja demokraatiatreener Kai Klandorf. 

Ajaks, mis Ameerika sai oma 16. presidendi, oli riik kasvanud nii tugevaks, et Lincolni üks enim tuntud ja korratud mõte on kohane tänini. Ta ütles, et Ameerika on nii tugev, et võõrvõim neid ei suudaks hävitada ning kui ameeriklased kaotavad oma vabaduse, siis ainult seepärast, et nad on selles ise süüdi. Inimeste vabaduste piiramist näeme aga juba üsna igapäevaselt ka meie tänases Euroopas. 

Kodanikuühiskonna aktiivse liikmena jälgin tihti, mis toimub teiste riikide demokraatlike vabadustega. Miks on nii, et mõnes riigis on vabadusi kergem piirata kui teistes? Raskem on piirata vabadusi neis riikides, kus on praktikad, millega treenitakse demokraatialihaseid! Just, ka demokraatlikul riigikorral on musklid, mis vajavad trenni. 

Eesti on noor demokraatia, oleme siin neid demokraatialihaseid ja -oskusi treeninud tänaseks pea 28 aastat. Spordis võib selle ajaga hiilgava karjääri teha ja juba pensionipõlvele mõtlema hakata. Demokraatlik riik võtab aga kauem aega, et tugevaks sirguda. 

Aktiivne kuulamine, kaasamine, empaatia, arvamuse selge väljendamine, erimeelsustega arvestamine, kompromisside saavutamine – need on oskused, mis pole kaasasündinud, aga mis on tugevale demokraatiale väga vajalikud. Seetõttu tuleb ja saab neid treenida. 

Mina olen omandanud hariduse demokraatlikus riigis, demokraatlikes koolides, kus olen saanud mainitud demokraatialihaseid kasutada. Töötanud olen ka valdavalt organisatsioonides, kus otsuseid langetatakse argumenteeritult, kaalutletult, kaasavalt  – demokraatlikult. Kahjuks igal pool see nii ei ole, nii et mul on pigem vedanud. Töökius, halb juhtimine, läbipaistmatud otsused ja vaenulik suhtlemine kollektiivis on mitmete jaoks endiselt igapäevane. Need on kõik näited organisatsioonidest, kus demokraatialihaste trenn suuresti abiks oleks. 

Demokraatlikud protsessid pole miski, mis juhtub iseenesest. Meie riigi loomise taga oli hulganisti teadlikke inimesi, kes oskasid strateegiliselt planeerida ja õigetel hetkedel selgelt seisukohad välja öelda. Meie vabaduste hoidmine on aga meie kõigi töö. See, et tähistaksime ka Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva, nõuab meilt riigina, aga ka igaühelt üksikisikuna, pingutust. Siin saame eeskujuks võttagi Taanis välja töötatud demokraatiatrenni, mis nüüd on jõudnud ka Eestisse!

Demokraatiatrenn keskendub kaheksa demokraatialihase tugevdamisele. Erimeelsuse, kaasatõmbamise, aktiivse kuulamise, kompromissi, empaatia, oma arvamuse, eneseväljenduse ja aktivismi muskli treenimise läbi saab meie demokraatia ka hea vormi. Selleks on välja töötatud 30-minutilistest seeriatest koosnev treeningkava. Demokraatiatrenni on eesti oludele kohandanud Arvamusfestivali demokraatiatreenerid. Suurepärane võimalus trennidest osa saada ongi juba 9. ja 10. augustil Arvamusfestivalil.

Soovid demokraatiatrennist rohkem teada? Vaata SIIA!

Rattaga Arvamusfestivalile!

Rattasõidu fännid armastavad väljakutseid ja huvitavaid sihtkohti ning mis oleks veel lahedam kui ühine sõiduelamus Arvamusfestivalile! Energiapöördeala korraldajad võtavad tänavusel festivalil teist korda ette rohelist liikumisviisi propageeriva rattaretke ning kutsuvad kõiki rattasõidufänne osalema.

Energiapöördealal on plaanis mitmeid arutelusid rohelisema tuleviku teemal ning kui tihti räägitakse, et mis see üks inimene ikka nii suurtes ja globaalsetes valdkondades kui energeetika muuta saab, siis jättes Arvamusfestivalile tulekul fossiilkütused kasutamata, saab igaüks väga konkreetselt energiapöördele kaasa aidata. Hea tuju, uued tuttavad ning sportliku hommikupooliku saab boonusena kaasa. Eelmisest aastast meenuvad mitmed hobiratturid, kes varem festivalil käinud polnudki, kuid tänu ühisele rattasõidule nüüd Arvamusfestivali fännid on. Ehk tuleb sel aastal ka vastupidi fänne juurde ehk Arvamusfestivalil osalejaid, kes tänu rattaretkele endas tulihingelise ratturi avastavad.

Foto: Arvamusfestivali rattaretke osalejad 2018. aastal

Tallinnast algavaks trassiks oleme valinud huvitava ja väiksema autoliiklusega ca 100 km pikkuse teekonna, mis läheb läbi Peningi, Kõrvemaa, Albu ja Roosna-Alliku. Liituda saab ka poole pealt, kus ametlik vahepeatus koos kehakostitusega toimub. Tallinnast startides liigume kahes grupis: rattafanaatikud, kel eelmisel aastal oli keskmine sõidukiirus tugevas vastutuules 28 km/h. Teise grupi tempo on rahulikum ja sobib ka nö pühapäevasõitjatele. Mõlemat gruppi abistab vajadusel turvaauto.

Rattaretke start on reedel, 9. augustil kell 8.00 Tallinnas Pirita velodroomi juures! Paidesse jõuavad esimesed ratturid kella 12 paiku.

Rattaretke korraldavad Taastuvenergia Koda ja Sunly koostöös Arvamusfestivali Energiapöördealaga, kust saab ka vastuseid kõikidele tekkivatele küsimustele. Lisainfo lisandumas jooksvalt: https://www.facebook.com/events/307755436774839/

Tekst: Tuuliki Kasonen / OÜ Sunly

Prügikangelased tulevad festivalile rataste, muusika ja tantsuga

Tänavu vuravad Arvamusfestivali Hea kliima alal kui ka mujal Paides põnevatel ratastel ringi prügikangelased Soomest – Antti Lahti (Jyväskylä Time of Dance festivali kunstiline juht ) ning Panu Varstala (Apinatarha tantsutrupp). Uurisime, kes täpsemalt on prügikangelased ning mis neid Arvamusfestivalile toob.

Kes on Prügikangelased ja mille eest te seisate?

Oleme kaks Soome meest, kes armastavad funki, tantsimist, rattaid ja puhast keskkonda. Meie missiooniks on koristada tänavaid ning samal ajal koos lõbutseda. Usume, et kui tegeleme sellega, mida armastame, muutub ka linn paremaks paigaks. Just sellel põhjusel ehitasime  2015. aastal oma esimesed päikeseenergial töötavad veojalgrattad. Panu on terve oma elu mänginud löökpille, mistõttu sisaldab tema ratas trummikomplekti. Antti on DJ ning kogub muusikaalbumeid – seega tema rattal on plaadimängija ja mikser. Kokku on see täiuslik platvorm tänavapeole!

Kuidas Prügikangelaste liikumine alguse sai?

Panu kirjutas 2014. aasta jõuludel Facebooki lühikese teate, kus pakkus välja idee parimaks suvetööks – puhastada linnakeskkonda ja üllatada tänaval möödujaid kaasaegse tantsuga. Antti vastas sellele postitusele. Sealt edasi hakkasime oma ideid kombineerima ning tegime algust Prügikangelaste aktsiooniga 2015. aasta Jyväskylä Suvefestivalil.

Kuidas panustate parema linna ja tuleviku kujunemisesse?

Meil on selleks selge visioon:

  1. Sõita oma jalgratastel mööda linna ringi.
  2. Koristada järk-järgult eri linnaosasid, et muuta need tantsuks sobivamaks
  3. Tantsida
  4. Liikuda seejärel järgmisesse sihtpunkti ning korrata oma tegevust

Meie algatus on avatud kõigile liitumiseks!

Millist mõju olete siiani suutnud avaldada?

Loodetavasti oleme suutnud muuta inimesed kõikjal maailmas õnnelikumaks.

Miks võiks Arvamusfestivali külaline teid vaatama tulla? Millega üllatate?

Kui tahta chillida ja saada positiivset energiat, olete oodatud meiega ühinema. Soovime kuulda inimeste ideid parema maailma kohta ning kuidas saame seda saavutada. Ehk suudame koristamise vahepeal üllatada ka funk-muusika ja tantsuga.

Kuidas tulite mõttele ehitada oma erilised jalgrattad?

Nuputasime, kuidas võiks ise oma varustusele elektrit toota, kui soovime külastada ka kohti, kus puudub ligipääs elektriühendusele. Peagi kontakteerusime päikeseenergia spetsialisti Janne Käpylehtoga, kes aitas meil lahendada oma ideega seotud tehnilised küsimused.

Mida toob tulevik Prügikangelastele? Mis järgmiseks?

Praegu ajame me oma rida edasi ning läheme lihtsalt vooluga kaasa. Miks mitte keskenduda hoopis vahelduseks kohalikule tasandile – selle asemel, et mõelda koguaeg suurelt ja globaalselt? Plaanime Prügikangelastega jätkata nii kauaks kui võimalik.

Prügikangelaste performance toimub Hea kliima alal reedel, 9. augustil kell 12.

Infot  Prügikangelaste kohta leiad siit:
www.trashheroes.net/
www.facebook.com/trashheroes.net/
www.instagram.com/trashheroes/

Prügikangelased kutsus Arvamusfestivalile Soome Instituut.

Fotod ja video: Trash Heroes

Alusta arutelu veebis AFoorumis

Mis on AFoorum?

AFoorum on aruteluruum Arvamusfestivali veebilehel, kus saab Arvamusfestivali kavas olevatel teemadel arvamust avaldada nii enne kui ka pärast festivali. AFoorumis saab esitada poolt- ja vastuargumente, küsida küsimusi. 

Arutelude korraldajatel on võimalik AFoorumisse kogutud argumentide ja küsimuste pinnalt paremini ette valmistada Paides toimuvat arutelu. Pärast festivali saab postitada ka arutelude järelkajad, sh heli- ja videofailid ning tekstid, et arutelust jääks tuleviku tarbeks jälg alles. Tekkinud sisu ja mõttekaaslased võivad olla tõukeks uuele artiklile, petitsioonile, rahvaalgatusele või liikumisele. 

Vaata siit, miks AFoorum loodi

AFoorumisse saad siseneda festivali kava kaudu www.arvamusfestival.ee/kava/ või otse www.arvamusfestival.ee/afoorum. Kui oled leidnud ennast kõnetava arutelu, jäta teemasse enda küsimused või poolt-/vastuargumendid ning kutsu ka teisi sel teemal arutlema! Nii nagu arutelude programm ja arutelud sünnivad ühisloomena, nii puhume ka AFoorumile hinge sisse koos!

Vaata, kuidas AFoorumit kasutada

AFoorum on loodud koostöös Sihtasutusega Citizen OS, kes arendab e-demokraatia platvormi, mis võimaldab ühiselt teemasid arutada ja otsuseid teha. 

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Paula Kristel Kaljula

Ideed aitab ellu viia Aktiivsete Kodanike Fond

Kui oled oma head mõtted teistega läbi arutanud ja tahad neid teoks teha, siis saad taotleda selleks rahalist tuge nii praegu kui ka järgmise kahe aasta jooksul Aktiivsete Kodanike Fondist. Esimese vooru taotluste tähtaeg on 21. august 2019.

Tänavu maikuus avanes Eesti vabaühendustele uus Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizens Fund, ACF), mis toetab aastatel 2019-2023 Eesti kodanikuühiskonda 3,3 miljoni euroga. Aktiivsete Kodanike Fondi eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda ja kodanikuaktiivsust ning võimestada ühiskondlikult haavatavaid gruppe. Programmi abil püütakse parandada kodanikuühiskonna kestlikkust ja võimekust, tugevdades selle rolli osalusdemokraatia, kodanikuaktiivsuse ja inimõiguste edendamises ning haavatavate rühmade mõjujõu suurendamises.

Norra Saatkonna ajutine asjur Ole Øveraas ütles, et Norra jaoks on oluline toetada ühiskondade stabiilset arengut ja inimõiguste kaitsmist nii lähedal asuvates maades kui ka maailma eri paigus olevates konfliktipiirkondades. “Eesmärk on tagada, et kedagi ei jäeta teistest maha. See aitab vähendada inimeste hirmu ja ärevust ning kasvatada sidusamaid kogukondi,” sõnas Øveraas.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam märkis, et Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusi iseloomustab hea strateegiline läbimõeldus, mis tähendab pikaajaliste ühiskondlike muutuste tähtsustamist. “Väärtusi on keeruline kasvatada, aga mida tugevam on meie kodanikuühiskond, seda raskem on neid lõhkuda. Stabiilsed rahastusvõimalused on hädavajalikud, et aidata kaasa vabaühenduste missioonile luua sidusamat ühiskonda terves Eestis,” tõdes Hellam.

Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf lisas, et toetusprogrammi on Eesti vabakond oodanud pikalt. “See aitab vabaühendustel ellu viia pikaajalisi ja mõjukaid algatusi, edendada koostööd ning teostada oma huvikaitset, millest võidab lõpuks kogu ühiskond,” märkis Klandorf.  Ta avaldas lootust, et eesootavate aastatega suudetakse fondi toel peale kasvatada järgmine võimekate ühiskondlike muutuste eestvedajate ning eeskujude põlvkond.

Programmi eesmärkide saavutamiseks korraldatakse 5 vabaühendustele suunatud avatud taotlusvooru. Mai lõpus avanes esimene taotlusvoor keskmise suurusega ja suurtele strateegilistele projektidele, mille kestuseks on 18-24 kuud. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. august 2019 kell 23.59 Eesti aja järgi.

Eestis on fondi operaatoriks Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga. Programmi viiakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste abil ellu viieteistkümnes Euroopa Liidu riigis – nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas kui ka Baltikumis.

Täiendav info detailsete taotlemise tingimuste ja abikõlblikkuse reeglite kohta on saadaval Aktiivsete Kodanike Fondi kodulehel www.acf.ee

Lisainfo:
Ksenia Gutnitšenko
ACFi programmi koordinaator
ksenia@oef.org.ee

+372 555 63 398

[Eel]arvamusfestivalil on fookuses, kuidas kujundavad tulevikku noored #noortehääl

Vahetult enne Arvamusfestivali toimub tänavu juba teist aastat Noorte [eel]arvamusfestival. 3. augustil on Paidesse oodatud kõik noored ja noortemeelsed, kes tahavad ühiskonnas murda nende hoogu kammitsevaid [eel]arvamusi, mille lahti [h]arutamine aitab kaasa uute ideede ja kasulike ettevõtmiste sünnile.

Noorte [eel]arvamusfestival toimub sel aastal vaid nädal enne Arvamusfestivali. Kuidas noortega tuleva festivali sisse juhatate?

Mitmed arutelud saavad hoo sisse just 3. augustil toimuval Noorte [eel]arvamusfestivalil. Aruteludega testime juba ka alade lahendusi. Lisaks pakub tänavune lisaprogramm tegevusi kõigile Paide linna elanikele. Eesmärk on teha reklaami, et linn oleks valmis tuhandeteks inimesteks.

Milliseid teemasid festivalil lahkate?

Nagu ka 9.10. augustil Arvamusfestivalil teemaks, vaatavad noored sel korral tulevikku. Arutleme noorte digipädevuste ja -teenuste üle ning mõtleme, milline võiks olla meie e-riik. Kuidas tulla ühiskonnas toime vihakõnega? Kas peaksime seda reguleerima? Arutleme Euroopa noorte eesmärkide üle ning otsime lahendusi, kuidas saaksid noored oma kodukohas ideid päriselt ellu viia. Samuti on festivali nael ja üks peateema kliima, taastuvenergia ja noorte osalus keskkonnapoliitika kujundamises. Selle aruteluga juhatame sisse Arvamusfestivalil toimuvad mitmed arutelud. 

Kuidas eristub tänavune festival möödunust?

Festival toimub Paides Eheda avaliku ruumi festivali raames ning põhineb üle-eestilisel ideekorjel. Oleme seekordse festivali integreerinud teiste eheda ruumi üritustega, et pakkuda aruteludele eelneval ja järgneval ajal programmi igale maitsele.

Milliseid aruteluformaate noortele pakute?

Eks ikka võimalikult kaasavaid, muidugi eesmärgipäraselt. Näiteks on võimalik esimeses arutelus ise paneliste välja vahetada ja kaasa rääkida. Samuti on plaanis arutelu, mille jooksul saavad noored ise projektiideid luua ning kui veab, siis ka kohe rahastust taotleda. Muidugi on kavas ka klassikalised arutelud ehk paneelidiskussioonid.

Miks on noortele vaja [eel]arvamusfestivali?

Meie jaoks on oluline arutelukultuuri ja demokraatia arendamine noorte ja noorteorganisatsioonide seas. Et võimestada uut põlvkonda aktiviste ja vabaühenduste eestvedajaid, on festival hea koht, kust saada nii inspiratsiooni kui ka kogemusi ise arutelu korraldamiseks. Sarnaselt Rootsile, kus on Almedalen (Arvamusfestival) kestnud järjest juba üle 40 aasta, loome ka meie eelfestivalidega aluse, et Arvamusfestival saaks jätkuda kauemgi. 

Kas festivalist on kujunemas traditsioon? Kui jah, siis millisena seda näete?

Kindlasti soovime eelfestivaliga luua järjepidevuse ja traditsiooni. Analoogne traditsioon on Taani noorte arvamusfestivalil. Kindlasti võiks Noorteühenduste Liit ka edaspidi olla üks eestvedajatest, aidates võrgustikul kokku tulla ning kaasata partnereid ning noorterühmi enda võrgustikust, et luua mitmekesine programm. Kuna kohalikel korraldajatel on festivali õnnestumise juures oluline roll, kaasaksime eestvedajatena ka kohalikke noortevolikogusid, kes toimetavad omavalitsustega seotud küsimustega.

Hetkel oleme järginud mõnusate väikelinnade hubasust, et tuua vaheldust ja avastamisrõõmu ka osalejatele. Sellega arendame ka omavalitsustes noortesõbralikust. Iga ala ja arutelu korraldaja panustab enda huvigrupi kaasamisega festivali mitmekesisuse ja sisendiga parema ühiskonna loomiseks. Mida suuremaks kasvab noortefestival, seda suurem on selle mõju ühiskonnas. Näiteks näeme seda hea suvise vaheldusena linna- ja muusikafestivalide kõrval. 

Loodame, ka et järgnevatel festivalidel on meil olemas ka rahvusvaheline programm, kuhu saame kaasata Põhja- ja Baltimaade partnereid, kes regioonis noorte eelarvamusfestivale korraldavad. 

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Johan-Paul Hion

Arvamusfestival hoiab keskkonnasõbralikku joont #heakliima

Paides toimuva seitsmenda arvamusfestivali juhtmõte on tulevik, mitmetes aruteludes tuleb juttu meie planeedi väljakutsetest ning noortega peab kliimadialoogi president Kersti Kaljulaid. Festival hoiab läbivalt keskkonnasõbralikku joont, seda nii toitlustuse korraldamisel, ala ülesehitusel kui omatoodete puhul. 

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tulevikust rääkides võimatu mööda vaadata küsimusest, kuidas oma käitumist öko- ja kliimakriisi kontekstis muuta. “Suurüritused toovad kokku palju inimesi, kes kõik tahavad end hästi tunda, süüa ja juua. Seda saab teha palju keskkonnasõbralikumalt, kui oleme seni harjunud. Arvamusfestival püüab festivali ala üles ehitada, toitlustust ja jäätmekäitlust korraldada võimalikult jätkusuutlikult ja vastutustundlikult ning kutsume ka oma külalisi sellele kaasa aitama,” ütles Lauring.

Festivali toitlustustajad kasutavad üksnes komposteeritavaid toidunõusid ning jooke pakutakse Eesti Pandipakendi pestavatest panditopsidest. Festival soovitab nii külastajatel, aruteludes osalejatel kui vabatahtlikel kaasa võtta oma joogipudeli, mida saab festivali alal veega täita. Prügi kogutakse liigiti ning seejuures on abiks festivali rohesaadikud. Olulise uuendusena kogutakse külastajatelt komposteeritavad toidunõud ning biojäätmed muudest jäätmetest eraldi ning need lähevad Väätsa prügilasse kompostimisele. Komposteeritavate nõude tarnepartneriks on Mixpack.

Jätkusuutlikkust peab festival silmas ka omatoodete puhul. Festivali särgid loob väärtustava taaskasutuse meetodil rõivadisainer Reet Aus. Festivali plakati pildiga kandekotid valmistab tekstiilijäätmetest sotsiaalne ettevõte MTÜ Töötoad, mis pakub tööd erivajadusega inimestele. Puidust kõrvarõngad ja prossid on käsitööna valmistatud ja värvitud, märkmikud taaskasutatud paberist. Festivali sümboolikaga veepudelid on korduvkasutatavad ja BPA-plastiku vabad. Arvamusfestivali autopartner Topauto tutvustab festivalil gaasiautot SEAT TGI, mis tarbib keskmisest vähem kütust ning tekitab poole vähem müra.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. Festival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Kliima ja keskkonna teemadel toimuvad arutelud Hea kliima, Meie tuleviku, Energiapöörde, Tulevikuinimese ja lastearutelude aladel. Täpsemalt vt kavast.

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Arvamusfestivali autopartner Topauto tutvustab festivalil gaasiautot SEAT TGI, mis tarbib keskmisest vähem kütust ning tekitab poole vähem müra.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Kermo Vahula

Arutelust algatuseni. Alusta juba täna! #rahvaalgatus

Rahvaalgatus.ee kutsub festivalil toimuvate aruteludega seotud algatusi juba praegu oma keskkonda üles riputama. Kui sul on suurepärane idee või oled märganud teravat probleemi, siis ära pelga ning alusta rahvaalgatust enne festivali. Siis saab algatus saab külge Arvamusfestivali märgi.

Alates 2014. aastast saavad Eesti kodanikud riigikogule ühiseid ettepanekuid esitada. 2016. aastal sündis keskkond Rahvaalgatus.ee, mille kaudu on võimalik ettepanekutele koguda digiallkirju ning ühine pöördumine parlamendini toimetada. 

Arvamusfestivali aruteludest on tänaseks sündinud kaks rahvaalgatust. Eesti Roheline Liikumine algatas PÕXITi ehk põlevkivienergeetikast väljumise strateegia ning Päästeliit ilutulestiku maksustamise vabatahtlike päästjate toetuseks. Aitäh, et olete rajanud teed ning oma arutelu algatuseks vorminud!

Tänavu kutsub Rahvaalgatus.ee algatusi looma juba enne festivali. Paides Keskväljaku alal on üles seatud Rahvaalgatus.ee telk, kus oma algatusele tähelepanu saada ning toetajaid ja allkirjastajaid leida!

Kolm sammu enne festivali:
1) loo algatus rahvaalgatus.ee keskkonnas,
2) kopeeri sinna oma arutelu kirjeldus,
3) kirjuta abi@rahvaalgatus.ee ning sinu algatusele lisatakse Arvamusfestivali märk.

Riigikogusse pöördumiseks vajalik 1000 allkirja ei ole väike hulk. Edukad kampaaniad vajavad toetajaid. Sinu algatust levitame Arvamusfestivali kanalites nii enne kui pärast festivali! Sul on võimalus panna kokku esimene rahvaalgatus, mis jõuaks riigikoguni kohe pärast festivali!

Rohkem infot https://www.arvamusfestival.ee/rahvaalgatus/.

Teadlased vaatavad tulevikku #meietulevik

Tänavu on Paide arvamusfestivali ühele lavale koondunud kolm osalist: Tartu Ülikool, Eesti Rahvusringhääling ja „Eesti Vabariik 100“ meeskond. Tartu Ülikool tähistab Eesti rahvusülikooli sajandat aastapäeva, kutsudes kõiki üles vaatama tulevikku veel selgemalt ja julgemalt. Muu hulgas arutleme selle üle, kui jätkusuutlik on eestikeelne haridus, millises suunas liigub Eesti ühiskond, kui suur kaal on meie tulevaste otsuste tegemisel ja strateegiate valikul teaduspõhisusel ning kui piiratud või piiramatud on tegelikult meie võimalused.

MEIE TULEVIKU ALA (Vallimäe laululaval)

Reede, 9. august

11.05–12.00 Raadio 2 saade „Olukorrast riigis“Saatejuht Andrus Karnau.

12.15–12.30 Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia esindaja sõnavõtt

12.30–14.00 Teaduskeel(ed) – kellele ja kuidas? Milline peaks olema eesti keele ja võõrkeelte osakaal Eesti teaduses ja kõrghariduses, et tagada eesti rahva, keele ja kultuuri kestmine ning olla ühtlasi arvestatav osa üleilmsest teadusmõttest? Mida teha selleks, et akadeemilisi töötajaid valides tunnustataks rohkem eestikeelseid teadustöid, õpikuid ja terminitööd? Osalevad Birute Klaas-Lang, Jakob Kübarsepp, Gerhard Lock, Helle Metslang ja Peep Nemvalts. Arutelujuht Toomas Kiho.

15.00–16.30 Inimvõimete piiridInimene kasutab väidetavalt ainult vähest osa oma ajupotentsiaalist ja ka füüsilistest võimetest. Kui kaugele on võimalik areneda tippspordis treeningutega? Aga dopinguga? Kas eksoskeleton teeb meist kõigist superinimese? Kui palju ja kiiresti me suudame õppida ning kus kulgeb läbipõlemise piir? Osalevad Jarek Mäestu, Margus Pedaste, Kai Saks ja Eero Vasar. Arutelujuht Anna Pihl.

17.30–19.00 Emotsionaalselt ülesköetud mehed ja traditsioonilised väärtusedKust on pärit Eesti väärtus- ja komberuumi olulisimad elemendid? Kas me oleme rohkem lääs või ida, milline on ristiusu roll? Millega seletada range konservatiivsuse ja äärmuskristluse, seksismi jms levikut 21. sajandil ning kuhu see tulevikus viib? Kui palju erinevad väärtused Eesti eri osades ja rahvuste puhul? Osalevad Triin Käpp, Margit Sutrop, Aune Valk ja Triin Vihalemm. Arutelujuht Rain Kooli.

19.15–20.00 Kliimadialoog presidendiga. Tulevik on tänaste täiskasvanute kätesKliima muutub ning kõige valusamalt kogevad seda tulevikus praegused lapsed ja noored. Teadlaste hinnangul on äärmuslikke tagajärgi veel võimalik vältida, kui riigid oleksid selles valdkonnas märksa ambitsioonikamad. Millised on Eesti noorte ootused presidendile ja poliitikutele, emadele ja isadele – täiskasvanutele? Kust otsida lahendusi ja lootust? Osalevad president Kersti Kaljulaid, Kertu Birgit Anton (16 a), Henri Holtsmeier (25 a, Fridays For Future eestvedaja Tartus), Leele Jürjen (12 a), Kristin Siil (16 a, Fridays For Future eestvedaja Eestis) ja Marta Johanna Tammiste (9 a). Arutelujuht Marju Himma.

 

Laupäev, 10. august

10.00–11.00 Euroopa Liit 2024Mais toimunud Euroopa Parlamendi valimised saatsid sõnumi rahulolematust ja killustunud Euroopast. Samal ajal kõlavad hääled, mis kritiseerivad senist ranget eelarvepoliitikat, nõuavad rohkem solidaarsust ja sotsiaalsemat euroliitu. Teisalt tõstavad pead suveräänsust ihkavad jõud, kes lubavad võidelda euroliidu taandamise eest pelgalt ühisturuks. Millise Euroopa soovivad anda aastal 2024 järeltulijatele üle Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed? Osalevad Euroopa Parlamendi Eesti liikmed. Arutelujuht Johannes Tralla.

11.05–12.00 Vikerraadio saade „Rahva teenrid“Saatejuht Mirko Ojakivi.

12.30–14.00 Patsient: eesti keel. Diagnoos: …? Prognoos: …? Prognoosime ilustamata ja soovmõtlemiseta eesti keele tulevikuväljavaateid, lähtudes muu hulgas keelte kujunemise ja elukaare seaduspärast. Võrdleme eesti keelt teiste sama suure kõnelejate hulgaga keeltega, arvestades üleilmseid trende, keelepoliitikat jm. Kas tehisintellekt on eesti keele jaoks oht või võimalus? Osalevad Toomas Kiho, Tiina Laansalu ja Kadri Vider. Arutelujuht Indrek Treufeldt

15.00–16.30 Kasvu piirid. Mis tahes tulevikustsenaariume luues tuleb arvestada ressursside piiratusega. Kui suureks saab Eesti kasvada nii majanduse, tarbimise, keskkonna taluvuse kui ka rahvaarvu poolest? Kas lõputu kasvu alternatiiv võiks olla hoopis kontrollitud kahanemine? Osalevad Aveliina Helm, Tiit Tammaru, Kadri Ukrainski ja Kristjan Vassil. Arutelujuht Urmas Vaino.

17.30–19.00 Võtame tõe tagasiÜha rohkem inimesi usaldab oma sõpru, mõttekaaslasi, sotsiaalmeediat, meediat ja paraku ka kõikvõimalikke šarlatane rohkem kui teadust ja teadlasi. Miks see nii on? Milliste võtetega on võimalik inimeste käitumist muuta? Kuidas panna teadlaste sõna jälle maksma? Osalevad Marju Himma, Irja Lutsar, Peeter Saari ja Riin Tamm. Arutelujuhid Toivo Maimets ja Anna Pihl. 

20.00–21.30 Parlamendierakondade esimeeste debattOsalevad parlamendierakondade esimehed. Arutelujuhid Rain Kooli ja Marleen Pedjasaar.

Foto: Anna Markova / Arvamusfestivali vabatahtlik