Uudised

Lapsed Arvamusfestivalile kaasa!

Tänavu korraldab Arvamusfestival esmakordselt lastearutelusid, kus lapsed arutlevad kaheksal enda poolt välja pakutud teemal. Lastearutelude ala asub Paide kiriku kõrval muruplatsil, kus arutelude vahepausid on täidetud erinevate põnevate tasuta töötubadega.

Lisaks aruteludele on Arvamusfestivali sarnaselt eelmistele aastatele Lasteala, mis paikneb Paide Vallimäel. Seal on lastel võimalik läbi kahe päeva osa võtta erinevatest tegevustest ja meisterdamise töötubadest. Saab laulda, pilli mängida, joonistada puidule ja kilele ning võimalik on lahendada ristsõnu ja mõistatuseraamatuid. Kuuma päikese või vihmasabinate eest saab varjuda madalasse koopasse, kus näidatakse multifilme. Kogu päeva on avatud ka mänguväljak. Mõlemal päeval tegelevad Vallimäel lastega alajuhid Sirje Grauberg ja Ülli Müller.

Lisaks on vallimäel avatud ka tasuta lastehoid. Mõlemal päeval saab väikesed lapsed hoidu viia alates kella 11.30-st kuni 20.00-ni, mil lapsi hoiavad Paide Sookure ja Paide Lasteaia õpetajad. Lastehoius meisterdatakse, mängitakse, seigeldakse ja loetakse raamatuid. Lastehoid on ümbritsetud aiaga ning seal on WC, joogivesi ja võimalik on ka käsi pesta. Lapse hoidu jätmisel annab vanem õpetajale oma telefoninumbri, mille järgselt saab laps kaela värvilise rätiku ja rinda nimesildi.

Lastehoid ja kõik tegevused lastealal on tasuta.

Eelkõige on lasteala vallimäel mõeldud kuni neljanda klassi lastele. Vanematele lastele võiks huvi pakkuda noorteala või lastearutelude ala kiriku kõrval asuval muruplatsil, kus arutelude vahepausid on täidetud erinevate põnevate töötubadega.

Lastealalt on võimalik laenutada Arvamusfestivali ajaks jalutuskäru ning väikelaste emadele on lastealal varjuline hubane koht, kus mugavas võrkkiiges on võimalik last toita.

 

LASTEARUTELUDE ALAL KIRIKU KÕRVAL

REEDE, 11. AUGUST

12.00-13.00 arutelu

Liigtarbimine ja taaskasutus 

Arutleme taaskasutamise üle, nii Eestis kui ka mujal maailmas. Toome välja erinevad aspektid ja probleemid, näiteks väärarusaamad taaskasutamisest, riigipoolsed teod ja tegemata jätmised. Miks on taaskasutamine Eestis veel lapsekingades? Millised võimalused on jäänud kasutamata? Arutleme teemadel, mis juhtuks siis kui jätkaksime samas tempos jäätmete tekitamist. Püüame mõelda, kuidas populariseerida taaskasutust.

13.00-14.00 liikumise õpituba loovtantsu elementidega

Karolin Poska on vabakutseline tantsukunstnik, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. 2016/2017 hooajal on ta Kanuti Gildi SAALi noor kunstnik residentuuris. Karolin on tantsukunstniku- ja õpetajana tegutsenud mitmel pool maailmas, neist eksootilisemateks paikadeks on näiteks Indoneesia ja Palestiina. Arvamusfestivali tantsulises töötoas jõutakse läbi kehalise liikumise värske olekuni, mis annab tervele päevale hea tuju ja energia festivalil kaasamõtlemiseks. Oled sa noor või vana, kukk või kana – töötuppa on kõik oodatud!

14.00-15.00 arutelu

Lapsed tahavad klassist välja ka!

Meie arvamus on, et õppimine ainult klassiruumis õpiku, vihiku, töövihikuga ei tohiks olla enam põhiline õppimise viis. Õppimine peaks muutuma palju praktilisemaks ja vaheldusrikkamaks. Minna võib õue, asutustesse, teistesse koolidesse, muuseumidesse, teatrisse jm. Tänapäeva tehnika võimalused on ülivõimsad ning kui koolidesse ei jõuta muretseda selliseid vahendeid, peaks õpilased minema koolist välja sinna, kus need vahendid on olemas. Praegu on see võimalik küll, kuid peamiselt raha eest.

15.00-16.00 liikumise õpituba jooga elementidega

Töötoa viib läbi Karolin Poska.

16.00-17.00 arutelu

Mida võidaks kultuur, kui koolilaps pääseks muuseumisse tasuta?

Muuseumi ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Uudishimu on see, mis meid haridusteel üsna suuresti kannustab. Elamuse saamiseks oleme varmad raha kulutama. Kas sama lahkelt ka siis, kui muuseumis näidatav nime või väheatraktiivse sotsiaalmeedias kajastatuse tõttu noort ei kõneta? Kui saaks aga esmalt ukse vahelt kiigata nii, et vaatamine ei maksagi midagi, aga näe ongi põnev. Kas koolinoor avardaks silmaringi julgelt ka neisse valdkondadesse sissevaadet tehes, mis esmapilgul tunduvad vähepõnevad, kui pilet talle oleks tasuta? Kuivõrd kultuuripärandi kogemisest võib saada sügavam kultuurihuvi? Neile küsimustele otsimegi üheskoos vastust.

17.00-18.00 Klaudia Tiitsmaa mängulised tegevused 

Klaudia Tiitsmaa on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja eriala ning töötab Viljandi teatris Ugala näitlejana. Klaudia eestvedamisel turgutatakse keha ja ergutatakse meeli põnevate tegevuste ja harjutustega.

18.00-19.00 arutelu

Vorm on parem kui eales varem!

Üha suuremaks muutub nende noorte hulk, kes pole kehaliselt aktiivsed. Sellega kaasnevad ülekaalulisus, saamatus igapäevaelus ja huvipuudus päriselu vastu, elamine virtuaalmaailmas. Tahame arutleda selle üle, kuidas suurendada noorte huvi spordi vastu ja vähendada aega, mil ollakse nutimaailmas. Kas seda, mis köidab nutiseadmete juures, saaks rakendada spordimaailmas?

LAUPÄEV, 12.AUGUST

11.00-11.45 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

12.00-13.00 arutelu

Mulle tundub, et poisid eelistavad videomänge pärisinimestele

Teema on välja toonud tüdrukud ning kui poisid sellest kuulsid, protesteerisid nad valjuhäälselt. Mis mõttes?! Mis jutt see on?! Mingit valikut ei ole, loomulikult on pärisinimesed tähtsamad! Aga miks siis tüdrukutele on jäänud teist vastupidine mulje? Võibolla neile endile on arvuti- ja videomängud pärisinimestest tähtsamad? Kust me üldse teame, kellele me oleme (mängudest) tähtsa(ma)d? Kas me ise teame, kes või mis on meile tähtis? Kas me tajume, kuidas paistavad meie eelistused digi- ja pärismaailma vahel teistele?

13.00-14.00 vanaaegse pilli meisterdamise õpituba 

Töötoa läbiviija on Merike Paberits, kes on lektor Viljandi Kultuuriakadeemias. Merike on vabakutseline muusik ja õppinud pärimusmuusika eriala. Töötoas valmistatakse omale eriline muusikariist.

14.00-15.00 arutelu

Koolirõõm ja kodurõõm

Meis tekitas sügavat hämmingut tõdemus, et Eesti on PISA uuringute järgi madala koolirõõmuga. Meie tunneme koolielust rõõmu. Me tuleme kooli rõõmuga. Meil on koolis rõõmus olla. Miks ei uurita kodurõõmu kohta? Kas kõikide jaoks on kodu sama rõõmus koht kui kool? Kas kõik on kodus sama rõõmsad kui koolis? Kas see on loomulik, et me kodus laseme end lõdvaks ega pinguta olemise nimel, näitame oma tujusid, nõrkust ja kurbust? Või ongi meie maa rahvas kogu aeg rahulolematu ega osata olla üksteisega lahked?

15.00-16.00 pärimusmuusika alane töötuba laulude ja tantsudega

Töötoa läbiviija Merike Paberits. 

16.00-17.00 arutelu

Kuidas noored saavad aidata koduta jäänud lemmikloomi?

Armastame loomi. Peaaegu meil kõigil on kodus oma lemmikloomad ja me hoolitseme nende eest ja nunnutame neid. Kuid koduta loomad on sama armsad! Ja meil on neist nii kahju! Nad kõik on väärt head pererahvast. Mida meie saaksime teha koduta loomade jaoks? Võtaksime muidugi lihtsalt endale koju, aga vanemad kõiki ei luba. Võibolla saaksime teha midagi suuremat?

18.00-19.00 arutelu

Koolikiusamisele lõpp!

Missuguseid oskusi on vaja, et osata olla sõber? Kas on võimalik olla kõigiga sõber? Mida teha, kui mind kiusatakse? Mida teha, kui näen kedagi kiusatavat? Kuidas pääseda välja kiusamise nõiaringist? Kuidas luua suhtekultuuri, kus ei ole kiusamisele ruumi?

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Tule ja räägi kaasa!

AJAKAVA LASTEALAL VALLIMÄEL

REEDE, 11. AUGUST

Kell 12.00 lugemiskohviku töötuba väikelastele (vene keeles)

Kestvus 30 minutit

Вы пробовали трубить как Элмер? Нет?!? Хммм…А ходить как слоны? Тоже нееет?!? Тогда вам стоит заглянуть к нам и увидеть все, что будет происходить своими глазами!

Книжный проект BookShelf представляет СЛОНОВЬЮ ЗАРЯДКУ для самых маленьких читателей! Мы почитаем книгу Дэвида Макки  «Элмер» и, конечно, поиграем. Встреча ориентирована для деток от 1.5 до 4 лет.

Kell 13.00 Klaudia Tiitsmaa nukufilmi töötuba

Klaudia Tiitsmaa on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja eriala ning töötab Viljandi teatris Ugala näitlejana. Klaudia juhendamisel saab iga laps osaleda nukufilmi valmimisel oma tegelaskuju voolimisel.

Kell 14.00 Tere, Ruby töötuba IT- ja programmeerimismaailma huvilistele

Töötuba 5-10 aastastele lastele. „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“ raamatu materjalide põhjal ja Telia vabatahtlike juhendamisel meisterdavad lapsed omale enda arvuti, kus läbi vahva praktilise tegevuse õpitakse mõistma arvuti toimimise põhimõtteid. Töötuba kestab orienteeruvalt 1 tund. Lisainfo raamatu kohta: https://www.rahvaraamat.ee/p/tere-ruby-teekond-arvuti-sisemusse/1004302/et?isbn=9789949589470 .

Kell 15.00 lapsi külastab õhupallimeistrist kloun 

Sõbralik kloun voolib lastele õhupalliloomakesi ja –kujukesi ning mängib lastega.

Kell 16.00 lugemiskohviku töötuba lapsevanematele ja noortele (vene keeles)

Kestvus 60 minutit

Koduraamatukogu – raamatud, mis ma tahan alles jätta oma perekonnale. Antakse ülevaate vähe loetavast klassikast ja uutest kirjandusteostest. Arutletakse, miks on koolilastele tähtis lugeda tänapäevaseid raamatuid. Kokkusaamine on mõeldud vanematele ja lugevatele lastele, et vähendada aega, mis neil kulub hea raamatu otsingutele ning viia nad uute raamatutega kurssi. Arutelu toimub vene keeles.

Домашняя библиотека – книги, которые я хочу сохранить для своей семьи.

Книжный проект BookShelf приглашает родителей юных читателей на книжтересную встречу. Мы обсудим:

– Каким может быть оптимальное соотношение классики и современных авторов;

– почему школьникам важно читать современных авторов;

– достойные примеры мало прочитанной классики;

– обзор новых книжных издательств;

И, конечно, мы поделимся с вами ссылками интересных книжных обзоров.

Kell 17.00 ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

LAUPÄEV, 12. AUGUST

Kell 12.00 Tere, Ruby töötuba IT- ja programmeerimismaailma huvilistele

Töötuba 5-10 aastastele lastele. „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“ raamatu materjalide põhjal ja Telia vabatahtlike juhendamisel meisterdavad lapsed omale enda arvuti, kus läbi vahva praktilise tegevuse õpitakse mõistma arvuti toimimise põhimõtteid. Töötuba kestab orienteeruvalt 1 tund. Lisainfo raamatu kohta: https://www.rahvaraamat.ee/p/tere-ruby-teekond-arvuti-sisemusse/1004302/et?isbn=9789949589470 .

Kell 13.00  külas on Lõvi Leo ja päästekoer Nublu 

Kell 14.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

Kell 15.00 ajaloolised mängud Ajakeskuselt Wittenstein

Kell 16.00 Hullu Teadlase kabineti töötuba Tartu Ülikooli muuseumist

 

Arvamusfestivali kultuuriprogramm: ajarännakutest ruuminihkeni

Tänavune Arvamusfestival pakub lisaks põnevatele ja intrigeerivatele aruteludele ka mahlakat õhtust kultuuriprogrammi, kaasates endasse nii kohalikud tegijad ja kontseptsioonid kui ka esinejaid pealinnast ja naaberriigist Venemaalt.

Üks erilisemaid sündmuseid on kindlasti ajakeskus Wittersteini korraldatud rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes. Just sellel aastal tähistatakse Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Hermann Hesse 140. sünniaastapäeva. Üllatusega saame tõdeda, et rahvusvaheliselt tuntud teoste „Stepihunt“ ja „Klaaspärlimäng“ autori Hermann Hesse isapoolne suguselts pärineb Arvamusfestivali linnast Paidest.

Kadri Sireli tantsulavastus “Ruumile alistumine” Paide Püha Risti Kirikus on intrigeeriv juba kohavaliku poolest. Lavastus võtab vaatluse alla ihuruumi ja kirikuruumi kui üksteisest irdunud territooriumid, otsides nende ühisosa, janunedes ühtesulamise järele.

Elo Kiiveti ruumieksperiment on juba tänaseks muutnud Paide keskväljaku jalakäijasõbralikuks olemiskohaks inimestele ilma autodeta. Üheks kuuks võetakse ringristmikul jalakäijatele ruumi juurde ning väljakule tuuakse linnamööbel, murusaared, liivakattega rannavolle ja petanque’i-väljakud, pinksilauad, pikutamistoolid ja rohkelt taimi.

Keskväljakul toimetab Musta Puudli ellu kutsutud festivaliklubi, kus lisaks kohvikule ja õhtustele DJ-settidele saab kuulda energiat täis Vene duobändi Frenetic Virtual Orchestra. Õhtutundidel on Paide Püha Risti Kiriku fassaadile projitseeritud spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks loodud abstraktne visuaal, mille autoriks on disainer Carl-Robert Kagge.

Kindlasti ei tasu tähelepanuta jätta orelimuusika pooltunde Paide Püha Risti kirikus, millest saadud annetuste tulu läheb kirikus oleva oreli lõpuni ehitamise fondi, samuti Wabalinna majas toimuvat Vaiko Epliku soolokontserti ning saksofonikvartett SaxEst kontserti eelmisel aastal avatud Paide Pärdi Muusikaaias.

Täpsemalt saab festivali programmiga tutvuda Arvamusfestivali kavas.

Arvamusfestivali 2016 õhtune programm. Pilt: Kärt Vajakas

 

Õhtuste ürituste programm:

Reede

11.00-12.30 Töötuba “Minu unistuste linnaväljak”

13.00-14.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

12.00-21.00 Festivaliklubi, plaadimuusika

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

16.00-17.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

19.00 Pärdi muusikaaed, saksofonikvartett SaxEst

19.00 Keisriohtu Hoone, Hesse 140. sünniaastapäevale pühendatud luuleõhtu

19.30 Püha Risti kirik, Trio Naturale rännak maailma kaunite meloodiate varasalve

21.00 Ajakeskus Wittenstein, videodisko 90ndatest, sissepääs tasuta

21.30 Püha Risti kirik, tantsuetendus “Ruumile alistumine”

21.30-02.00 Festivaliklubi, Pidu Disko munad, DJ’d Aleksander Krjukov, Emil Gens, Jaanus Järving, Mark Slavin (+mapping kiriku seinal, autor Carl-Robert Kagge)

22.00 Wabalinna maja, Maja hoovis (halva ilma korral majas sees) Vaiko Epliku soolokontsert, Pilet 7 / 10 eurot

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

23.00 Paide Plaza Pidu

Laupäev

10.00-11.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

13.30; 15.30; 17.30 Orelimuusika pooltund Püha Risti Kirikus

14.00-15.30 Rännak Hermann Hesse esivanemate jälgedes

22.00 Festivaliklubi Club Tropicana: Frenetic Virtual Orchestra live, DJ-d Erkin Antov, San Antonio, Madis Aesma + visuaal Carl Robert Kagge

kl 22.00-02.00 Ruuminihke näituse valgus-, video- ja heliinstallatsioonid Jari Matsi poolt Tallinna tn 24, 32 ja 34 majadel.

Tänavusel Arvamusfestivalil küsitakse, miks kirikus ei tantsita

Sel suvel toimuva Arvamusfestivali 160 arutelu teemadering varieerub digirevolutsioonist (või sellest maha jäämisest) radikaliseerumiseni. Laste- ja perede aastale kohaselt on festivalil ka laste endi poolt korraldatud arutelud. Festivaliprogrammiga saab tänasest tutvuda festivali veebilehel.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kajastab arutelude valik hetkel ühiskonnas valitsevat meelsust ja selle aasta olulisemaid ühiskondlikke muudatusi. Näiteks arutatakse Äärealal haldusreformi tagajärgi ja võimalusi edaspidiseks koostööks või Euroopa alal Euroopa Liidu ja NATO tulevikku ning meie võimalusi liikmena. Eelmiste aastate tagasiside põhjal vähendati tänavu festivalil nii arutelude kui ka arutelualade arvu. Kokku on sellel aastal 25 erinevat aruteluala, mis kahe päeva jooksul annab sõna rohkem kui 500 kutsutud arutlejale.

Arvamusfestival 2016. Foto: Anna Markova

Karulini sõnul leiab endale huvipakkuvaid teemasid kindlasti igaüks – arutletakse tervise, stereotüüpide kui ka sotsiaalse innovatsiooni teemadel. „Lisaks päevakajalistele teemadele arutatakse ka aegumatuid eetilisi küsimusi. Ühtlasi leiab sel aastal ka veidi provokatiivsemaid teemapüstitusi – näiteks miks ei võiks kirikus tantsida, ehkki laulmine ja muusika tegemine kunstilise eneseväljendusena on lubatud? Või kas vana naine on saavutus või salgamist vääriv?” ütles Karulin. Ta lisas, et programmis on ka teemasid, mille arutamine on ühiskonnas pigem jätkuvalt tabu, näiteks “12-aastane pornotarbija – kelle mure ja vastutus?”.

Esmakordselt on festivalil lasteala, kus 5.-7. klassi õpilased korraldavad kokku kaheksa arutelu. Tõstatatavad teemad keskenduvad nii keskkonnakaitsele, virtuaalmaailma sõltuvusele kui ka näiteks laste (kooli)õnne või aktiivse vaba aja sisustamisele. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama kutsuda nii teadlasi, noorsportlasi, ent arutlejateks on loomulikult ka noored ise.

Tutvu programmiga siin: www.arvamusfestival.ee/kava

Arvamusfestivali programm on kokku pandud avaliku ideekorje põhjal ja on kohaks, kus vahetada mõtteid ühiskonnakorralduse üle, saada värskeid ideid ja uusi teadmisi. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Liitu festivali fotograafide meeskonnaga

Viies Arvamusfestival toob meid taas kokku, et arendada ühiskondlikku arutelukultuuri ning inspireerida inimesi uutele ideedele ja tegudele. Algusest peale on festivali saatnud imelised pildid, mis annavad edasi festivali emotsiooni.

Kutsume Sind liituma meie vabatahtlike fotograafide meeskonnaga, kui:

  • soovid leida oma fototalendile kõlapinda ning tugevdada oma portfooliot
  • naudid inimeste pildistamist ükskõik mis ilmaga
  • usud meie ideesse ning toetad festivali eesmärgi täitmist
  • oled vaba 11.-12. augustil 2017

Mida festival annab Sulle:

  • ööbimine ja toitlustamine festivali ajal
  • hea meeskond, kus koos Sinuga pildistab veel 7 inimest
  • mainime Sind Arvamusfestivali albumis ja tägime sotsiaalmeedia piltidel (Facebookis 5113 jälgijat)
  • Sinu parimad pildid avaldatakse meie flickris ning neist parimad jõuavad omakorda meediasse või järgmise aasta turundusmaterjalidesse

Ootame 30. maiks Sinu kontaktandmeid ja lühikest kokkuvõtet senistest tegemistest (kui on, siis ka linki portfooliole) aadressile kart.vajakas@gmail.com.

Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi

Tänavu korraldab Arvamusfestival esmakordselt lastearutelusid, mille lõppenud ideekorjesse laekus 5.-7. klassi õpilaste poolt 13 aruteluettepanekut. Tõstatatud teemad varieeruvad keskkonnakaitsest virtuaalmaailma sõltuvuse ning laste (kooli)õnneni.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“

Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.

Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Kandideeri 20. maini ruumide vahekasutuse näitusele

Kuulutame koos Ruumiringlusega välja avatud konkursi kuraatornäitusele “Ruuminihe”, mis toimub 9.-12. augustil Paides Arvamusfestivali ajal. Konkursile oodatakse erinevate meediumitega tegelevaid loovisikuid, keda paelub linnaruumi elustamise, uuesti väärindamise ja ajutise kasutuse temaatika.

Ruuminihke eesmärk on otsida läbi ajutise vahekasutuse lahendusi linnades ja muudes asumites tühjalt seisvate hoonete ja ruumide elustamiseks. Ühelt poolt pakuksid konkursitööd Arvamusfestivali enam kui 10 000 külastajale võimalust kogeda pea täiesti mahajäetud puitehitise unikaalse hõnguga ja keerdkäikudest tulvil keskkonnas huvitavaid ja ruume elustavaid lahendusi. Teisalt, asudes festivaliala keskse tee äärde jäävas tühjas majas, loob näitus arusaama linnapauside ja kasutuseta seisvate hoonete problemaatikast ja selle vahetust lähedusest ja mõjust meie igapäevaelule.

Konkursile on oodatud tööd erinevatest valdkondadest, millega saab vana maja tubades luua uut ruumilist kogemust, näiteks video, valgus, heli, ruumiline installatsioon jne. Sobilikud on tööd, mis eelpool mainitud teemasid kas otseselt käsitleksid, neist innustuksid või ruumide tühja olekuga suhestuksid ja neile uue mõtte pakuksid.

Konkurss kestab 20. maini 2017. Kandideerimiseks tuleb Ruuminihke veebilehel täita kandideerimisvorm ja lisada oma portfoolio. Korraldajad pakuvad teose loomiseks ka rahalist tuge ning korvavad osaliselt majutus- ja toitlustuskulud. Näitusele valitakse seitse parimat tööd.

Kandideerimine ja täpsem info:  ruuminihe.arvamusfestival.ee

Otsime vabatahtlikke tagasisidetiimi

Arvamusfestival otsib tähelepanelikke ja uudishimulikke vabatahtlikke festivali tagasisidetiimi. Kas sa tahad testida oma antropoloogia ja sotsioloogia oskusi reaalelus ja teada saada, mida inimesed päriselt Arvamusfestivalist arvavad ja kuidas see neile meeldis? Millised head mõtted neil tekkisid ja kuidas festivali veel paremaks teha? Kui jah, siis see üleskutse on just sulle!

Arvamusfestival ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus kutsuvad sotsiaal- ja humanitaar valdkondade tudengeid ja lõpetanuid osalema vabatahtlikena 11-12.augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil.

Vabatahtlike tegevuseks on festivali tagasiside meeskonnas küsitluste, vaatluste ja/või lühiintervjuude läbi viimine Arvamusfestivali ajal festivali osalejatega.

Festivali poolt on vabatahtlikele korraldatud majutus, toitlustus, võimalus osaleda festivali melus ning eelkõige on see sotsiaal ja humanitaar valdkonna inimestele suurepärane võimalus katsetada erinevaid uuringumeetodeid.

Anna oma osalussoovist teada ja täida tagasisidetiimi vabatahtliku ankeet: https://goo.gl/forms/CNoIkxZHpcw35neV2 . Ankeedi abil saame teada, millised on sinu huvid ja oskused. Ankeeti on võimalik täita kuni 5. maini.

Viies Arvamusfestival toob meid taas kokku, et arendada ühiskondlikku arutelukultuuri ning inspireerida inimesi uutele ideedele ja tegudele. Viimase Arvamusfestivali korraldamises osales 300 vabatahtlikku, kelle loovus ja töösse panustatud aeg on just see, mis on teinud festivalist Eesti suve ühe tähtsündmuse. Proovi see aasta Sina ka vabatahtliku rolli!
Lisainfo: Ehti Järv
ehti.jarv@gmail.com
Tel: 58047706

Arvamusfestival korraldab ideekorje laste ideede üle mõtisklemiseks

Idee esitamist alusta siit.

Arvamusfestival kuulutab esmakordselt välja ideekorje 5.-7. klasside õpilastele.  Aruteluettepanekuid  ootame hiljemalt 17. aprilliks.

Lastearutelu tähendab laste poolt korraldatud ja läbi viidud arutelu just neile tähtsal temal. Arutlejateks ei pea tingimata olema ainult lapsed ise, sest ka arutelu korraldamise kogemus on väärtuslik. Ideekorjes oodatakse osalema kõiki 5.-7. klasside õpilasi üle Eesti. Kui ideed saavad välja valitud, annavad festivali korraldajad vajadusel nõu, milline võiks olla sobiv aruteluvorm ning kes arutelus osaleda võiksid. Ka arutelude tehniline ettevalmistus toimub koostöös Arvamusfestivali meeskonnaga enne kooliaasta lõppu.

Ootame lastearutelude ideid 27. märtsist 17. aprillini.

Ideede esitajatega võtame ühendust aprilli lõpus ja seejärel algab koostöös Arvamusfestival 2017 programmi loomine. Meie meeskond juhendab ja nõustab nii sisulist kui tehnilist arutelude ettevalmistamist.

Festivalil on ka noorte aruteluala, mille sihtrühmaks on põhikooli lõpuklasside ning keskkooliõpilased. Arvamusfestivalil on alati olnud ka lasteala, kus on seni pakutud lastehoiu teenust ning kultuurilis-meelelahutuslikku programmi lastele. Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, Eesti Vabariik 100, laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“, Eesti Väitlusselts ja Noored Kooli.

Küsimuste korral kirjuta: birgit.sitska@arvamusfestival.ee

Arvamusfestivali meeskonna nimel
Ott Karulin, Kristi Liiva, Maiu Lauring, Maiko Kesküla, Kaspar Tammist, Katja Danilova, Helen Kondoja, Liisa Rohila, Alari Rammo

Idee esitamist alusta siit.

Ideekorje tulemustest: festivali teemadering varieerub laste tervisest haldusreformini

Tänavu Arvamusfestivalile ning Kagu-Eesti ja Hiiumaa [eel]arvamusfestivalile esitatud 359 idee seas domineerisid eetika- ja väärtuste teemalised arutelud. Kokku laekus jaanuaris ideekorje kaudu 275 teemat Paidesse ning nii Kagu-Eesti kui ka Hiiumaa [eel]arvamusfestivali jaoks mõlemale umbes 40 aruteluideed.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul on praegusel tormilisel ajal üsna ootuspärane, et tajutakse vajadust küsida taas põhimõttelisi küsimusi. „Ajastumärk on seegi, et sageli küsiti väärtuste kohta eelarvamuste kaudu, mistõttu on sel aastal kavas ka eelarvamuste aruteluala,“ ütles Karulin. „Kuna tänavu on laste ja noorte kultuuri aasta, puudutavad väga paljud teemad lapsi ja noori: nende tervist ning kohustusi ja võimalusi nii hariduses kui ka tööturul. Lisaks jagub esimest korda regionaalarengu alale arutelusid mõlema festivalipäeva jagu, sest paistab, et käimasolev haldusreform on tõstatanud rohkem küsimusi kui pakkunud vastuseid.“

Festivali toimkonna liikmed hindasid saadetud ideid neljas kategoorias: arutelu eesmärgi argumenteeritus, teemapüstituse selgus ja põhjendus, aruteluvormi sobivus eesmärgi täitmiseks ja osalejate mitmekesisus. Arvamusfestival keskendub tänavu veelgi enam arutelude kvaliteedile ning seetõttu oli ka ideede hindamine seekord rangem. Festivali meeskond pakub ka mitmekülgsemat tuge arutelualade ettevalmistajatele.  Täpsem Paide arvamusfestivali aruteluprogramm avalikustatakse juunikuus.

Hiiumaa [eel]arvamusfestivali üks korraldajatest Maria Ruubas on tänulik kõigile idee saatjatele, et seal esimest korda toimuv festival oleks võimalikult sisukas ja põnev. “On hea meel näha, et ürituse vastu on suur huvi. Laekunud ideede hulk ületas meie ootusi,” ütles Ruubas ja lisas, et oli nii ootuspäraseid ka kui üllatavaid teemapüstitusi. “Näiteks teema, kuidas panna pidu, mille arutelu peaks keskenduma rahvapidude formaadile ja kogukonna tundele laiemalt.”

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali korraldaja Ott Rätsep ütleb, et ideekorje põhjal tundub, et eelarvamusfestival tuleb tänavu aruteluderohkem kui mullu. “Ka meie ideekorjest peegeldus ühe aktuaalse teemana kogukondade ootused seoses haldusreformiga. Teiseks suureks teemaks regionaalarengu kõrvale tõusis keskkond,” kommenteeris Rätsep.

Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Avatud Eesti Fond ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes, Eesti Koostöö Kogu ja CV-Online.

Korralda Arvamusfestivalil ja [eel]arvamusfestivalidel oma arutelu

9. jaanuaril algab viienda Arvamusfestivali ideekorje. Oma arutelu teemat saab festivalile pakkuda jaanuari jooksul. Arvamusfestival sünnib koostöös paljude organisatsioonide ja inimestega ning toimub viiendat korda 11.–12. augustil 2017 ikka Paides.

Arvamusfestival sünnib üle saja partneri koostöös, Eestimaa inimeste ja organisatsioonide mõtetest. Just seetõttu kutsume kõiki inimesi ja organisatsioone esitama festivalil arutlemiseks oma teemapüstitust: olgu selleks mõni otsus, mis vajaks läbi mõtlemist, mõni uus vaatenurk või mõni küsimus, mida põhjalikumalt analüüsida.

Sel aastal toimub ka kaks [eel]arvamusfestivali: 10. juunil Hiiumaal ja 14. juulil Kagu-Eestis. Kolm festivali ootavad kuni 31. jaanuarini Eesti inimeste ja organisatsioonide ettepanekuid aruteludeks, mida saab esitada aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka vene-, inglise- ja mitmekeelsed mõttevahetused.

Teemapüstitusele saab festivali meeskonnalt nii tehnilist kui ka sisulist tagasisidet infotunnis, mis toimub 19. jaanuaril kell 16 Tallinnas, kohvikus Must Puudel. Infotunnile palume registreeruda siin.

„Iga organisatsioon või üksikisik saab pakkuda teema, mis on tema hinnangul oluline ja vajab just praegu arutlemist, kaasamist ja uute lahenduste leidmist,“ julgustas Arvamusfestivali 2017 eestvedaja Ott Karulin. „Tahan kutsuda üles festivalist osa saama ka neil organisatsioonidel, kes pole seda seni teinud. Festival ei ole mitte ainult hea platvorm mõne teema avalikuks tõstatamiseks, vaid sealt saab ka väärtuslikku vahetut tagasisidet, millest on kasu igal organisatsioonil.” Karulin rõhutas, et tänavu oodatakse väga ka kogukondi puudutavaid teemasid.

Kõik ideede esitajad peaks olema valmis pakutud arutelu ise korraldama ja tegema seejuures koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge pakub Arvamusfestivali korraldustiim, kes juhendab ja nõustab nii arutelude sisu kui ka tehnilise ettevalmistuse vallas. Arvamusfestival töötab kõik pakutud teemad läbi ning võtab ideede esitajatega ühendust veebruari lõpus.

Need, kes pole varem Arvamusfestivalil käinud, saavad fotode abil aimu festivali melust. Möödunud aasta teemasid saab sirvida festivali programmist.

Aasta kodanik 2016 Kristi Liiva: ühe unistuse elluviimise lugu

Kristi Liiva. Foto: Iris Vahesalu

Kristi Liiva. Foto: Iris Kivisalu

2013. aastal korraldasime pea 50 vabatahtlikuga esmakordselt Arvamusfestivali lootuses, et alguse saab miski, mis aastakümnete pärast sarnase tähenduse saab nagu mulle inspiratsiooni pakkunud ülemerenaabrite juures Gotlandil 48. aastat toimuv Almedaleni nädal.

Et sünnib uus traditsioon ja suvine kohtumispaik ühiskonnast hoolivatele inimestele. Et me kõik tunneme rohkem huvi, oleme avatud uutele mõtetele ja räägime kaasa Eesti jaoks olulistel teemadel. Et Eesti on üks parem paik. Aga me ei julgenud loota, et festival saab selliseks traditsiooniks juba nelja aastaga!

Me ei julgenud loota, et kõik läheb nii, nagu unistasime

Et nii paljudele ärksatele inimestele meie idee korda läks ja soovis Paidesse tulla, et suure huviga ühiskonna arengu teemadel kaasa mõelda, kõneleda ja kohati ka südant valutada – sõltumata nende päritolust või ametist. Festivali osalejad hoolivad, otsivad lahendusi, kuulavad vestluspartnereid ja tunnevad end vabalt, väljendades põnevaid mõtteid. Rohkem kaasa rääkimist ja kaasa mõtlemist, rohkem vastutust ja rohkem hoolimist on märksõnad, mis kõnetavad meid, festivali korraldajaid ja mida meie arvates vajab kogu Eesti ühiskond praegu.

Ma olen kogu südamest tänulik festivali vabatahtlike meeskonnale, kes uskusid ideesse 4 aastat tagasi ja kes pingutavad järgmise, järjekorras viienda festivali õnnestumise nimel juba praegu. Tänaseks on vabatahtlikest koosnev meeskond kasvanud pea kolmesaja liikmeliseks – Eesti mastaabis suurorganisatsiooni mõõtu. Olen südamest tänulik Järvamaa ja Paide linna kogukonnale, kes aitavad meil ja festivali osalejatel uuesti seda piirkonda avastada ja selle tähendust Eestimaa kaardil ümber mõtestada. Olen tänulik sadadele organisatsioonidele, kes toovad oma olulised teemad festivalile ja koostöös loovad omanäolise ja nende tegevuse jaoks olulise arutelusündmuse. Olen tänulik festivali toetajatele, kes uskusid meisse siis, kui meie tulevik ei olnud veel selge, ainult sellepärast, et hoolivad meie ühiskonnast ja austavad diskussiooni pidamise vajadust.

Väga palju Arvamusfestivaliga seotud unistustest on veel täitumata

See oleks lausa kurb kui need kõik täidetud oleks! Meie teekond võiks olla vähemalt 25 aastat pikk, et me saaks päriselt hinnata, mis on festivali tegelik jälg või mõju. Minu mõtetes on aina enam küsimus, kuidas hea arutelutava ehk oskus kuulata, hinnanguvaba olla ja argumenteerida jõuaks Paides peetavatest mõttevahetustest ja vestlusringidest igapäevaellu, alustades vestlustest koolides, kodudes ja töökohtades kuni riigijuhtimiseni välja. Kõigest sellest tuleb kindlasti juttu 2017. aasta festivalil, mis tuleb taas 11.-12. augustil Paides ja mille aruteludeprogrammi ettepanekuid ootab korraldusmeeskond jaanuaris algava ideekorje ajal.

Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril, sest just tol päeval aastal 1918 võttis Maanõukogu  vastu määruse Eesti kodakondsuse loomise kohta. Aasta kodaniku valimise tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal. Konkursi moto oli tänavu „Uusi horisonte luues“.

Andke publikule rohkem sõna! – kõrvalseisja pilk Arvamusfestivalile

Arvamusfestivali aladelt oodatakse hubast atmosfääri ning läbimõeldult kujundatud lava ja istumisala. Foto: Anna Markova

Keiu Telve, Helleka Koppel
Rakendusliku Antropoloogia Keskus

Rakendusliku Antropoloogia Keskus viis Arvamusfestivalil läbi vaatluse, mille eesmärk oli saada rohkem teada erinevate aruteluvormide, alade asukohtade ja kujunduselementide sobivusese kohta. Vaatlejad oli kokku 12 ning vaatluse all oli 58 nii vormi kui asukoha poolest erinevat arutelu. Vaatlused näitasid, et festivali publik otsib võimalusi aktiivseks osalemisest ja arutelude korraldajad võiksid veelgi julgemalt kasutada kaasamismeetodeid. Ühtlasi täheldasime, et arutelud Paide linnaruumis jõuavad laiema publikuni, halb ilm võib arutelus osalejaid isegi lähendada ja inimesed ei tule festivalile ainuüksi arutlema vaid soovivad ka niisama mõnusas, harivas õhkkonnas aega veeta.

Tegevus arutelualadel
Arvamusfestivali aktiivseim osa publikust olid noored või keskealised (25–45-aastased) eestlased. Publiku aktiivsus sõltus paljuski arutelu teemast: isiklikel ja perekesksetel teemadel on raskem avalikult sõna võtta. Ühiskonnakriitilisemate arutelude puhul (pagulased, hariduspoliitika jms) on inimesed rohkem harjunud arvamust avaldama, mistõttu sobisid neile aruteludele paremini ka kaasavad vormid. Siiski, reeglina spontaanselt sõna ei võetud ja enamikel aruteludel jäid inimesed passiivseks. See oli ka paratamatu, sest üldjuhul anti publikule sõna alles arutelu viimases osas.

28316046683_3835a83066_k

Publiku aktiivsus sõltus paljuski arutelu teemast: isiklikel ja perekesksetel teemadel on raskem avalikult sõna võtta. Foto: Kärt Vajakas

Publiku kaasamine polnud alati läbimõeldud – väljakuulutatud krimiuuringu formaati ei toimunud, publik ei saanud osalemisvõimalustest aru või vedas tehnika alt. Oli ka erandeid: näiteks paistsid Maailmakohvik, arutelud nagu “Noorte ettevõtlus: müüdid ja tegelikkus”, “Kas kogukonnas märgatud noor on õnnelik noor?”, “Kuidas õpetada armastama pagulast?” ja “Kui kõik ei lähe plaanitult – kuhu edasi noor?” silma tõhusa publiku kaasamise poolest ning nende arutelude vormid õnnestusid vaatlejate arvates väga hästi.

Märkasime arutelu aladel mõningaid pigem häirivaid tegevusi. Näiteks tekitas festivalialal segadust arutelude filmimine. Tehnika võttis omajagu ruumi ning võttemeeskonna suhtumine publikusse polnud alati soosiv. Kohati isegi tundus, et filmides taheti näidata arutelu jutusaatena ning publikut pigem kaadrisse mitte lasta. Liigne tehnika mõjus aladel võõrkehana, mis piiras ka nähtavust lavale. Samuti häiris esinejate Skype-kõne vahendusel osalemine. Tehniliste probleemide tõttu Skype’s lisanduv arutleja pigem takistas ning venitas vestlust.

Väga positiivsena paistis silma publiku mitmekesisust toetavad lisad, nagu näiteks viipetõlk, sünkroontõlge. Mitmel juhul oli probleemiks aga vestluste üle aja minemine. Kuigi juttu oleks jätkunud paljudel juhtudel kauemaks, segas see päeva järgmisi ettevõtmisi, publik hakkas enne lõppu lahkuma ning oli kuulda nurinat ajakava muutumise pärast.

Alade kujundus ja ülesehitus
Arvamusfestivali aladelt oodatakse hubast atmosfääri ning läbimõeldult kujundatud lava ja istumisala. Eestlastele meeldisid eriti maalähedast keskkonda imiteerivad detailid: heinapallid, lilled, kaltsuvaibad. Positiivsena mõjusid ka silmatorkavad kujunduselemendid, mida inimesed said pildistada ja mis olid abiks ala leidmisel. Näiteks pakkusid arvamusalale paigutatud lilled, õhupallidega oranži värvi jalgratas ning lilla uks ühtmoodi rõõmu nii lastele kui täiskasvanutele.

Sel aastal mõjutas Arvamusfestivali külastajaid ja arutelude läbiviimist vihmane ja jahe ilm, mistõttu hinnati kõrgelt pleede, suuri varjualuseid, puidust põrandat, kuivi toole. Mõnikord võis halb ilm aga publikut ja arutlejaid isegi lähendada – piiratud varjualused tõid inimesi üksteisele lähemale ning nii muutusid mitmed vestlused hoopis intiimsemaks.

Eel- ja järeltegevused
Sel aastal viidi korraldajatele-moderaatoritele festivali poolt läbi ka koolitusprogramm, millest oli kahtlemata arutelude sujuvamaks ja huvitavamaks muutmisel suur abi. Väga toetavad olid ennekõike osalusvormide ning arutelude disaini koolitused.

Kahjuks on Arvamusfestivali arutelude tagajärjel sündivaid algatusi või planeeritavaid järeltegevusi on esmapilgul jätkuvalt vähe. Paaril juhul oli näha kodanikualgatuslike ideede ja projektide potentsiaalset sündi. Näiteks arutelus “Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?” tekkis arutelu lõpus publiku seast idee luua valdkonna tegijaid hõlmav MTÜ. Ühel juhul, arutelul “Kas kogukonnas märgatud noor on õnnelikum noor?”, pandi edasise tegevusena paika arvamuspäeva korraldamine 2017. aasta aprillis. Selleks, et järeltegevusi rohkem oleks, tasuks juba Arvamusfestivali ajal pöörata tähelepanu kontaktide jagamisele. Arutelualadel ei tasu peljata arutelu korraldava organisatsiooni esile tõstmist. Nii leiavad inimesed huvitavad esinejad ja organisatsiooni ka hiljem üles ning saavad jälgida nende ettevõtmisi ka edaspidi.

Tutvu vaatluse raportiga terves mahus

Järva Teataja: Sõnarokifestival õnnestus vihma kiuste

12.-13. augustil Paides peetud neljas arvamusfestival meelitas aruteludest osa saama ligi 9000 inimest. Esimene päev oli päikeseline ja kuiv, kuid teine päev sombune ja vihma kallas lakkamatult.

Vihm ja jahedus sõnarokkareid siiski ei heidutanud ning vihmavarjude ja -keepide all said kõik teemad ikka läbi arutatud.

Festivaliala juhi ja Järvamaa koordinaatori Maiko Kesküla andmetel külastas esimesel päeval festivali ligi 6000 ja teisel päeval 3000 inimest. Korraldusmeeskond oli valmistunud umbes 10 000 külastaja tulekuks. «Nägime sellest kogemusest, et väga halva ilma korral ei jää ükski arutelu ära. Ka 3000 arutlejat sellise jaheda ja vihmaga Paides arutlemas – seda on rohkem kui küll. Kõik arutelud läksid korda ja igal pool oli väga palju rahvast, mis tegi meele väga rõõmsaks,» lausus ta.

Kesküla lisas, et järgmiseks aastaks annab esimesest tõsisemast vihmakogemusest õppida, näiteks võiks paigaldada soojalambid ja rohkem varjualuseid.

Kesküla meelest oli võrreldes eelmise aastaga festivaliala Vallimäel ja keskväljakul inimeste ja arutelualadega ühtlasemalt kaetud. Lisaks pakkusid teemaalad muid tegevusi. Neist osutusid populaarsemaiks avalik lahkamine, reis virtuaalreaalsusprillide kaudu Süüria põgenikelaagrisse ja karjäärinõustamine.

Festivalil oli ka mitmekesine kultuuriprogramm: fotonäitus, videokunstinäitus, festivaliklubi, kontserdid. «Anname kohalikele võimaluse tulla õhtul välja ja nautida kultuuriprogrammi, mis võib-olla ilma arvamusfestivalile Paidesse üldse ei jõuakski,» märkis Kesküla.

Festivaliala laiendus ja põhjalik kultuuriprogramm võtsid korraldajatelt palju energiat – asjade kokkupanekut alustasid nad laupäeva hilisõhtul pärast ürituse lõppu, aga veel eile lõunaks polnud sellega valmis jõudnud.

Kesküla sõnas, et järgmisel aastal nad festivaliala mööda linna veelgi kaugemale laiendada ei tahaks, et vältida ürituse laialivalgumist. «Kompaktsemalt koos olemine tekitab õiget festivaliõhustikku,» sõnas ta.

Arvamusfestivali korralduses lõi kaasa umbes 300 vabatahtlikku, aga inimesi, kes panid käe külge, oli kõvasti üle tuhande, nende hulgas arut­elude korraldajad, paneelides arutlejad ja moderaatorid.

Enne üritust kutsusid korraldajad paidelasi üles oma kodu uksi festivalilistele avama. Vabatahtlikuna kodumajutust koordineerinud Liisa Hendriksoni ütlust mööda avas oma kodu ukse rohkem inimesi kui eelmisel aastal. Kodumajutuse teel sai ööseks katuse pea kohale umbes 60 inimest.

Siiski jäi Hendriksonil nimekirja 30 inimest, keda ei õnnestunud ühegi öömaja pakkujaga kokku viia. «Tihti pakuti suuremale seltskonnale kas vaba korterit või tuba, aga neid, kes üksikuid inimesi oma diivanile võtaks, jäi nagu puudu,» lisas ta.

Nagu eelmistel kordadel, oli festivali ajal politseinikke linnas näha tavapärasest rohkem. Paide politseijaoskonna välijuht Heigo Tamsalu kinnitas, et üldjoontes möödus festival rahulikult ja suuremate vahejuhtumiteta. «Suurimaks murekohaks kujunes parkimine, mis häiris liiklust. Kindlasti tuleb järgmisel aastal paremini läbi mõelda see, kuidas külastajate parkimist korraldada,» lausus ta.

Mõlemal päeval osales teist festivali kuulajana kommunikatsioonitudeng Kaarel Kook. «Suuremad arutelud, nagu presidendikandidaatide debatt ja parlamendiparteide esimeeste debatt, olid minu meelest väga head,» ütles ta. «Seal osalejad olid tuntavalt erinevate arvamustega, seega ei jäänud need paneelid ühekülgseks.»

Kook sõnas, et festivalialal ta sihitult ringi ei jalutanud ja sisustas mõlemad päevad tihedalt kavast leitud huvitavamate teemadega. Näiteks käis ta kuulamas arutelusid «Kuidas diskuteerida «lolliga»?» ja «Globalism vs rahvuslus». «Mõni arutelu oli varustatud liiga ühekülgse paneeliga või oli selline moderaator, kes küsis küsimuse, lasi panelistidel rääkida mida iganes ja seejärel küsis järgmise küsimuse,» lausus ta.

Hea poolelt tõi Kook esile selle, et arutelusid oli tänavu rohkem kui eelmisel, seega oli kuulajatel laiem valikuvõimalus. Vihma tõttu pidi ta siiski mõne arutelu vahele jätma. «Aga kõik, mida kindlasti näha tahtsin, sai nähtud,» kinnitas ta.

Neljandal arvamusfestivalil leidis aset ligi 230 arutelu 40 arutelualal nii eesti, vene, inglise kui ka viipekeeles.

Teada on ka juba viienda arvamusfestivali aeg: 11. ja 12. augustil Paides. Et tegemist on nii-öelda esimese juubeliga, lubas Maiko Kesküla, et oodata on midagi erilist. «Arvamusfestivali formaat on levinud Skandinaaviasse, Lätti, Saksamaale ning Poolaga ja Leeduga on sidemed. Kindlasti tahaksime näha järgmisel aastal teiste festivalide korraldajaid siinsamas Paides. Tahame näidata, et oleme osa laiemast võrgustikust ja mõjutame Eestist laiemat regiooni,» lausus ta.

Arvamusfestival paneb Paide kultuurielu kihama

Festivali avapäeva õhtul toimub Paides rohkem kui kümme erinevat kultuuri- ja muusikaüritust. Žanriline valik on kirev, ulatudes kirikukontserdist diskoni ning salongorkesterist muusikaviktoriinini. 

Foto: Kärt Vajakas

 

Paide sõnarokifestival on juba ammu midagi enamat kui arvukad arutelupaneelid. Sõnade kõrval on igal aastal järjest prominentsema koha saanud meelelahutus, toit, kultuur, vaba aeg. Järjekorras neljas Arvamusfestival on aga eriline, sest mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi nagu tänavusel avapäeval – see võtab isegi pealinna kultuurimeluga harjunud inimesel silme eest kirjuks.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin soovib, et festivali õhtune peo- ja kontsertprogramm oleks tulevikus arutelulavadele sarnaselt isetekkeline ja mitmekesine. Tänavu oldi sellele Karulini sõnutsi väga lähedal: “Kui esimesel kolmel aastal olid Paide üritusekorraldajad Arvamusfestivali suhtes pigem äraootaval seisukohal, siis sel korral on õnnestunud kultuuriprogramm koostada suures osas samal põhimõttel, nagu me algusest peale aruteluprogrammi oleme teinud: ettepanekud tulevad partneritelt ja meie toetame nõu ning info levitamisega.”

Sellest ambitsioonist lähtuvalt panid Paide inimesed seljad kokku ja kureerisid reedeõhtuse meelelahutusprogrammi Reede@Paide, mille raames võib omale sobiva ürituse leida iga festivaliosaleja. Valikus on nii salongorkester Südamemajas, Meisterjaan Vanalinna kohvikus, Ans Andur Wabalinna hoovis, Würffel Paide Plazas, Viktor Tsoi mälestuskontsert kohvikus Talleke ja Pullike, kirikukellade toetuskontsert Paide Püha Risti kirikus ja tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer. Vahetult pärast viimaseid arutelusid startivad muusikalised etteasted kestavad varaste hommikutundideni, mil plaadikeerutamise Paide Plazas lõpetavad DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter.

Rohkem infot Reede@Paide ürituste kohta leiad festivali kodulehelt.