Uudised

Liitu festivali fotograafide meeskonnaga

Viies Arvamusfestival toob meid taas kokku, et arendada ühiskondlikku arutelukultuuri ning inspireerida inimesi uutele ideedele ja tegudele. Algusest peale on festivali saatnud imelised pildid, mis annavad edasi festivali emotsiooni.

Kutsume Sind liituma meie vabatahtlike fotograafide meeskonnaga, kui:

  • soovid leida oma fototalendile kõlapinda ning tugevdada oma portfooliot
  • naudid inimeste pildistamist ükskõik mis ilmaga
  • usud meie ideesse ning toetad festivali eesmärgi täitmist
  • oled vaba 11.-12. augustil 2017

Mida festival annab Sulle:

  • ööbimine ja toitlustamine festivali ajal
  • hea meeskond, kus koos Sinuga pildistab veel 7 inimest
  • mainime Sind Arvamusfestivali albumis ja tägime sotsiaalmeedia piltidel (Facebookis 5113 jälgijat)
  • Sinu parimad pildid avaldatakse meie flickris ning neist parimad jõuavad omakorda meediasse või järgmise aasta turundusmaterjalidesse

Ootame 30. maiks Sinu kontaktandmeid ja lühikest kokkuvõtet senistest tegemistest (kui on, siis ka linki portfooliole) aadressile kart.vajakas@gmail.com.

Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi

Tänavu korraldab Arvamusfestival esmakordselt lastearutelusid, mille lõppenud ideekorjesse laekus 5.-7. klassi õpilaste poolt 13 aruteluettepanekut. Tõstatatud teemad varieeruvad keskkonnakaitsest virtuaalmaailma sõltuvuse ning laste (kooli)õnneni.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“

Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.

Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Kandideeri 20. maini ruumide vahekasutuse näitusele

Kuulutame koos Ruumiringlusega välja avatud konkursi kuraatornäitusele “Ruuminihe”, mis toimub 9.-12. augustil Paides Arvamusfestivali ajal. Konkursile oodatakse erinevate meediumitega tegelevaid loovisikuid, keda paelub linnaruumi elustamise, uuesti väärindamise ja ajutise kasutuse temaatika.

Ruuminihke eesmärk on otsida läbi ajutise vahekasutuse lahendusi linnades ja muudes asumites tühjalt seisvate hoonete ja ruumide elustamiseks. Ühelt poolt pakuksid konkursitööd Arvamusfestivali enam kui 10 000 külastajale võimalust kogeda pea täiesti mahajäetud puitehitise unikaalse hõnguga ja keerdkäikudest tulvil keskkonnas huvitavaid ja ruume elustavaid lahendusi. Teisalt, asudes festivaliala keskse tee äärde jäävas tühjas majas, loob näitus arusaama linnapauside ja kasutuseta seisvate hoonete problemaatikast ja selle vahetust lähedusest ja mõjust meie igapäevaelule.

Konkursile on oodatud tööd erinevatest valdkondadest, millega saab vana maja tubades luua uut ruumilist kogemust, näiteks video, valgus, heli, ruumiline installatsioon jne. Sobilikud on tööd, mis eelpool mainitud teemasid kas otseselt käsitleksid, neist innustuksid või ruumide tühja olekuga suhestuksid ja neile uue mõtte pakuksid.

Konkurss kestab 20. maini 2017. Kandideerimiseks tuleb Ruuminihke veebilehel täita kandideerimisvorm ja lisada oma portfoolio. Korraldajad pakuvad teose loomiseks ka rahalist tuge ning korvavad osaliselt majutus- ja toitlustuskulud. Näitusele valitakse seitse parimat tööd.

Kandideerimine ja täpsem info:  ruuminihe.arvamusfestival.ee

Otsime vabatahtlikke tagasisidetiimi

Arvamusfestival otsib tähelepanelikke ja uudishimulikke vabatahtlikke festivali tagasisidetiimi. Kas sa tahad testida oma antropoloogia ja sotsioloogia oskusi reaalelus ja teada saada, mida inimesed päriselt Arvamusfestivalist arvavad ja kuidas see neile meeldis? Millised head mõtted neil tekkisid ja kuidas festivali veel paremaks teha? Kui jah, siis see üleskutse on just sulle!

Arvamusfestival ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus kutsuvad sotsiaal- ja humanitaar valdkondade tudengeid ja lõpetanuid osalema vabatahtlikena 11-12.augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil.

Vabatahtlike tegevuseks on festivali tagasiside meeskonnas küsitluste, vaatluste ja/või lühiintervjuude läbi viimine Arvamusfestivali ajal festivali osalejatega.

Festivali poolt on vabatahtlikele korraldatud majutus, toitlustus, võimalus osaleda festivali melus ning eelkõige on see sotsiaal ja humanitaar valdkonna inimestele suurepärane võimalus katsetada erinevaid uuringumeetodeid.

Anna oma osalussoovist teada ja täida tagasisidetiimi vabatahtliku ankeet: https://goo.gl/forms/CNoIkxZHpcw35neV2 . Ankeedi abil saame teada, millised on sinu huvid ja oskused. Ankeeti on võimalik täita kuni 5. maini.

Viies Arvamusfestival toob meid taas kokku, et arendada ühiskondlikku arutelukultuuri ning inspireerida inimesi uutele ideedele ja tegudele. Viimase Arvamusfestivali korraldamises osales 300 vabatahtlikku, kelle loovus ja töösse panustatud aeg on just see, mis on teinud festivalist Eesti suve ühe tähtsündmuse. Proovi see aasta Sina ka vabatahtliku rolli!
Lisainfo: Ehti Järv
ehti.jarv@gmail.com
Tel: 58047706

Arvamusfestival korraldab ideekorje laste ideede üle mõtisklemiseks

Idee esitamist alusta siit.

Arvamusfestival kuulutab esmakordselt välja ideekorje 5.-7. klasside õpilastele.  Aruteluettepanekuid  ootame hiljemalt 17. aprilliks.

Lastearutelu tähendab laste poolt korraldatud ja läbi viidud arutelu just neile tähtsal temal. Arutlejateks ei pea tingimata olema ainult lapsed ise, sest ka arutelu korraldamise kogemus on väärtuslik. Ideekorjes oodatakse osalema kõiki 5.-7. klasside õpilasi üle Eesti. Kui ideed saavad välja valitud, annavad festivali korraldajad vajadusel nõu, milline võiks olla sobiv aruteluvorm ning kes arutelus osaleda võiksid. Ka arutelude tehniline ettevalmistus toimub koostöös Arvamusfestivali meeskonnaga enne kooliaasta lõppu.

Ootame lastearutelude ideid 27. märtsist 17. aprillini.

Ideede esitajatega võtame ühendust aprilli lõpus ja seejärel algab koostöös Arvamusfestival 2017 programmi loomine. Meie meeskond juhendab ja nõustab nii sisulist kui tehnilist arutelude ettevalmistamist.

Festivalil on ka noorte aruteluala, mille sihtrühmaks on põhikooli lõpuklasside ning keskkooliõpilased. Arvamusfestivalil on alati olnud ka lasteala, kus on seni pakutud lastehoiu teenust ning kultuurilis-meelelahutuslikku programmi lastele. Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, Eesti Vabariik 100, laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“, Eesti Väitlusselts ja Noored Kooli.

Küsimuste korral kirjuta: birgit.sitska@arvamusfestival.ee

Arvamusfestivali meeskonna nimel
Ott Karulin, Kristi Liiva, Maiu Lauring, Maiko Kesküla, Kaspar Tammist, Katja Danilova, Helen Kondoja, Liisa Rohila, Alari Rammo

Idee esitamist alusta siit.

Ideekorje tulemustest: festivali teemadering varieerub laste tervisest haldusreformini

Tänavu Arvamusfestivalile ning Kagu-Eesti ja Hiiumaa [eel]arvamusfestivalile esitatud 359 idee seas domineerisid eetika- ja väärtuste teemalised arutelud. Kokku laekus jaanuaris ideekorje kaudu 275 teemat Paidesse ning nii Kagu-Eesti kui ka Hiiumaa [eel]arvamusfestivali jaoks mõlemale umbes 40 aruteluideed.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul on praegusel tormilisel ajal üsna ootuspärane, et tajutakse vajadust küsida taas põhimõttelisi küsimusi. „Ajastumärk on seegi, et sageli küsiti väärtuste kohta eelarvamuste kaudu, mistõttu on sel aastal kavas ka eelarvamuste aruteluala,“ ütles Karulin. „Kuna tänavu on laste ja noorte kultuuri aasta, puudutavad väga paljud teemad lapsi ja noori: nende tervist ning kohustusi ja võimalusi nii hariduses kui ka tööturul. Lisaks jagub esimest korda regionaalarengu alale arutelusid mõlema festivalipäeva jagu, sest paistab, et käimasolev haldusreform on tõstatanud rohkem küsimusi kui pakkunud vastuseid.“

Festivali toimkonna liikmed hindasid saadetud ideid neljas kategoorias: arutelu eesmärgi argumenteeritus, teemapüstituse selgus ja põhjendus, aruteluvormi sobivus eesmärgi täitmiseks ja osalejate mitmekesisus. Arvamusfestival keskendub tänavu veelgi enam arutelude kvaliteedile ning seetõttu oli ka ideede hindamine seekord rangem. Festivali meeskond pakub ka mitmekülgsemat tuge arutelualade ettevalmistajatele.  Täpsem Paide arvamusfestivali aruteluprogramm avalikustatakse juunikuus.

Hiiumaa [eel]arvamusfestivali üks korraldajatest Maria Ruubas on tänulik kõigile idee saatjatele, et seal esimest korda toimuv festival oleks võimalikult sisukas ja põnev. “On hea meel näha, et ürituse vastu on suur huvi. Laekunud ideede hulk ületas meie ootusi,” ütles Ruubas ja lisas, et oli nii ootuspäraseid ka kui üllatavaid teemapüstitusi. “Näiteks teema, kuidas panna pidu, mille arutelu peaks keskenduma rahvapidude formaadile ja kogukonna tundele laiemalt.”

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali korraldaja Ott Rätsep ütleb, et ideekorje põhjal tundub, et eelarvamusfestival tuleb tänavu aruteluderohkem kui mullu. “Ka meie ideekorjest peegeldus ühe aktuaalse teemana kogukondade ootused seoses haldusreformiga. Teiseks suureks teemaks regionaalarengu kõrvale tõusis keskkond,” kommenteeris Rätsep.

Arvamusfestival on isetekkeline, kogu ühiskonda kaasav ja vaba õhustikuga kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Avatud Eesti Fond ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes, Eesti Koostöö Kogu ja CV-Online.

Korralda Arvamusfestivalil ja [eel]arvamusfestivalidel oma arutelu

9. jaanuaril algab viienda Arvamusfestivali ideekorje. Oma arutelu teemat saab festivalile pakkuda jaanuari jooksul. Arvamusfestival sünnib koostöös paljude organisatsioonide ja inimestega ning toimub viiendat korda 11.–12. augustil 2017 ikka Paides.

Arvamusfestival sünnib üle saja partneri koostöös, Eestimaa inimeste ja organisatsioonide mõtetest. Just seetõttu kutsume kõiki inimesi ja organisatsioone esitama festivalil arutlemiseks oma teemapüstitust: olgu selleks mõni otsus, mis vajaks läbi mõtlemist, mõni uus vaatenurk või mõni küsimus, mida põhjalikumalt analüüsida.

Sel aastal toimub ka kaks [eel]arvamusfestivali: 10. juunil Hiiumaal ja 14. juulil Kagu-Eestis. Kolm festivali ootavad kuni 31. jaanuarini Eesti inimeste ja organisatsioonide ettepanekuid aruteludeks, mida saab esitada aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka vene-, inglise- ja mitmekeelsed mõttevahetused.

Teemapüstitusele saab festivali meeskonnalt nii tehnilist kui ka sisulist tagasisidet infotunnis, mis toimub 19. jaanuaril kell 16 Tallinnas, kohvikus Must Puudel. Infotunnile palume registreeruda siin.

„Iga organisatsioon või üksikisik saab pakkuda teema, mis on tema hinnangul oluline ja vajab just praegu arutlemist, kaasamist ja uute lahenduste leidmist,“ julgustas Arvamusfestivali 2017 eestvedaja Ott Karulin. „Tahan kutsuda üles festivalist osa saama ka neil organisatsioonidel, kes pole seda seni teinud. Festival ei ole mitte ainult hea platvorm mõne teema avalikuks tõstatamiseks, vaid sealt saab ka väärtuslikku vahetut tagasisidet, millest on kasu igal organisatsioonil.” Karulin rõhutas, et tänavu oodatakse väga ka kogukondi puudutavaid teemasid.

Kõik ideede esitajad peaks olema valmis pakutud arutelu ise korraldama ja tegema seejuures koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge pakub Arvamusfestivali korraldustiim, kes juhendab ja nõustab nii arutelude sisu kui ka tehnilise ettevalmistuse vallas. Arvamusfestival töötab kõik pakutud teemad läbi ning võtab ideede esitajatega ühendust veebruari lõpus.

Need, kes pole varem Arvamusfestivalil käinud, saavad fotode abil aimu festivali melust. Möödunud aasta teemasid saab sirvida festivali programmist.

Aasta kodanik 2016 Kristi Liiva: ühe unistuse elluviimise lugu

Kristi Liiva. Foto: Iris Vahesalu

Kristi Liiva. Foto: Iris Kivisalu

2013. aastal korraldasime pea 50 vabatahtlikuga esmakordselt Arvamusfestivali lootuses, et alguse saab miski, mis aastakümnete pärast sarnase tähenduse saab nagu mulle inspiratsiooni pakkunud ülemerenaabrite juures Gotlandil 48. aastat toimuv Almedaleni nädal.

Et sünnib uus traditsioon ja suvine kohtumispaik ühiskonnast hoolivatele inimestele. Et me kõik tunneme rohkem huvi, oleme avatud uutele mõtetele ja räägime kaasa Eesti jaoks olulistel teemadel. Et Eesti on üks parem paik. Aga me ei julgenud loota, et festival saab selliseks traditsiooniks juba nelja aastaga!

Me ei julgenud loota, et kõik läheb nii, nagu unistasime

Et nii paljudele ärksatele inimestele meie idee korda läks ja soovis Paidesse tulla, et suure huviga ühiskonna arengu teemadel kaasa mõelda, kõneleda ja kohati ka südant valutada – sõltumata nende päritolust või ametist. Festivali osalejad hoolivad, otsivad lahendusi, kuulavad vestluspartnereid ja tunnevad end vabalt, väljendades põnevaid mõtteid. Rohkem kaasa rääkimist ja kaasa mõtlemist, rohkem vastutust ja rohkem hoolimist on märksõnad, mis kõnetavad meid, festivali korraldajaid ja mida meie arvates vajab kogu Eesti ühiskond praegu.

Ma olen kogu südamest tänulik festivali vabatahtlike meeskonnale, kes uskusid ideesse 4 aastat tagasi ja kes pingutavad järgmise, järjekorras viienda festivali õnnestumise nimel juba praegu. Tänaseks on vabatahtlikest koosnev meeskond kasvanud pea kolmesaja liikmeliseks – Eesti mastaabis suurorganisatsiooni mõõtu. Olen südamest tänulik Järvamaa ja Paide linna kogukonnale, kes aitavad meil ja festivali osalejatel uuesti seda piirkonda avastada ja selle tähendust Eestimaa kaardil ümber mõtestada. Olen tänulik sadadele organisatsioonidele, kes toovad oma olulised teemad festivalile ja koostöös loovad omanäolise ja nende tegevuse jaoks olulise arutelusündmuse. Olen tänulik festivali toetajatele, kes uskusid meisse siis, kui meie tulevik ei olnud veel selge, ainult sellepärast, et hoolivad meie ühiskonnast ja austavad diskussiooni pidamise vajadust.

Väga palju Arvamusfestivaliga seotud unistustest on veel täitumata

See oleks lausa kurb kui need kõik täidetud oleks! Meie teekond võiks olla vähemalt 25 aastat pikk, et me saaks päriselt hinnata, mis on festivali tegelik jälg või mõju. Minu mõtetes on aina enam küsimus, kuidas hea arutelutava ehk oskus kuulata, hinnanguvaba olla ja argumenteerida jõuaks Paides peetavatest mõttevahetustest ja vestlusringidest igapäevaellu, alustades vestlustest koolides, kodudes ja töökohtades kuni riigijuhtimiseni välja. Kõigest sellest tuleb kindlasti juttu 2017. aasta festivalil, mis tuleb taas 11.-12. augustil Paides ja mille aruteludeprogrammi ettepanekuid ootab korraldusmeeskond jaanuaris algava ideekorje ajal.

Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril, sest just tol päeval aastal 1918 võttis Maanõukogu  vastu määruse Eesti kodakondsuse loomise kohta. Aasta kodaniku valimise tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal. Konkursi moto oli tänavu „Uusi horisonte luues“.

Andke publikule rohkem sõna! – kõrvalseisja pilk Arvamusfestivalile

Arvamusfestivali aladelt oodatakse hubast atmosfääri ning läbimõeldult kujundatud lava ja istumisala. Foto: Anna Markova

Keiu Telve, Helleka Koppel
Rakendusliku Antropoloogia Keskus

Rakendusliku Antropoloogia Keskus viis Arvamusfestivalil läbi vaatluse, mille eesmärk oli saada rohkem teada erinevate aruteluvormide, alade asukohtade ja kujunduselementide sobivusese kohta. Vaatlejad oli kokku 12 ning vaatluse all oli 58 nii vormi kui asukoha poolest erinevat arutelu. Vaatlused näitasid, et festivali publik otsib võimalusi aktiivseks osalemisest ja arutelude korraldajad võiksid veelgi julgemalt kasutada kaasamismeetodeid. Ühtlasi täheldasime, et arutelud Paide linnaruumis jõuavad laiema publikuni, halb ilm võib arutelus osalejaid isegi lähendada ja inimesed ei tule festivalile ainuüksi arutlema vaid soovivad ka niisama mõnusas, harivas õhkkonnas aega veeta.

Tegevus arutelualadel
Arvamusfestivali aktiivseim osa publikust olid noored või keskealised (25–45-aastased) eestlased. Publiku aktiivsus sõltus paljuski arutelu teemast: isiklikel ja perekesksetel teemadel on raskem avalikult sõna võtta. Ühiskonnakriitilisemate arutelude puhul (pagulased, hariduspoliitika jms) on inimesed rohkem harjunud arvamust avaldama, mistõttu sobisid neile aruteludele paremini ka kaasavad vormid. Siiski, reeglina spontaanselt sõna ei võetud ja enamikel aruteludel jäid inimesed passiivseks. See oli ka paratamatu, sest üldjuhul anti publikule sõna alles arutelu viimases osas.

28316046683_3835a83066_k

Publiku aktiivsus sõltus paljuski arutelu teemast: isiklikel ja perekesksetel teemadel on raskem avalikult sõna võtta. Foto: Kärt Vajakas

Publiku kaasamine polnud alati läbimõeldud – väljakuulutatud krimiuuringu formaati ei toimunud, publik ei saanud osalemisvõimalustest aru või vedas tehnika alt. Oli ka erandeid: näiteks paistsid Maailmakohvik, arutelud nagu “Noorte ettevõtlus: müüdid ja tegelikkus”, “Kas kogukonnas märgatud noor on õnnelik noor?”, “Kuidas õpetada armastama pagulast?” ja “Kui kõik ei lähe plaanitult – kuhu edasi noor?” silma tõhusa publiku kaasamise poolest ning nende arutelude vormid õnnestusid vaatlejate arvates väga hästi.

Märkasime arutelu aladel mõningaid pigem häirivaid tegevusi. Näiteks tekitas festivalialal segadust arutelude filmimine. Tehnika võttis omajagu ruumi ning võttemeeskonna suhtumine publikusse polnud alati soosiv. Kohati isegi tundus, et filmides taheti näidata arutelu jutusaatena ning publikut pigem kaadrisse mitte lasta. Liigne tehnika mõjus aladel võõrkehana, mis piiras ka nähtavust lavale. Samuti häiris esinejate Skype-kõne vahendusel osalemine. Tehniliste probleemide tõttu Skype’s lisanduv arutleja pigem takistas ning venitas vestlust.

Väga positiivsena paistis silma publiku mitmekesisust toetavad lisad, nagu näiteks viipetõlk, sünkroontõlge. Mitmel juhul oli probleemiks aga vestluste üle aja minemine. Kuigi juttu oleks jätkunud paljudel juhtudel kauemaks, segas see päeva järgmisi ettevõtmisi, publik hakkas enne lõppu lahkuma ning oli kuulda nurinat ajakava muutumise pärast.

Alade kujundus ja ülesehitus
Arvamusfestivali aladelt oodatakse hubast atmosfääri ning läbimõeldult kujundatud lava ja istumisala. Eestlastele meeldisid eriti maalähedast keskkonda imiteerivad detailid: heinapallid, lilled, kaltsuvaibad. Positiivsena mõjusid ka silmatorkavad kujunduselemendid, mida inimesed said pildistada ja mis olid abiks ala leidmisel. Näiteks pakkusid arvamusalale paigutatud lilled, õhupallidega oranži värvi jalgratas ning lilla uks ühtmoodi rõõmu nii lastele kui täiskasvanutele.

Sel aastal mõjutas Arvamusfestivali külastajaid ja arutelude läbiviimist vihmane ja jahe ilm, mistõttu hinnati kõrgelt pleede, suuri varjualuseid, puidust põrandat, kuivi toole. Mõnikord võis halb ilm aga publikut ja arutlejaid isegi lähendada – piiratud varjualused tõid inimesi üksteisele lähemale ning nii muutusid mitmed vestlused hoopis intiimsemaks.

Eel- ja järeltegevused
Sel aastal viidi korraldajatele-moderaatoritele festivali poolt läbi ka koolitusprogramm, millest oli kahtlemata arutelude sujuvamaks ja huvitavamaks muutmisel suur abi. Väga toetavad olid ennekõike osalusvormide ning arutelude disaini koolitused.

Kahjuks on Arvamusfestivali arutelude tagajärjel sündivaid algatusi või planeeritavaid järeltegevusi on esmapilgul jätkuvalt vähe. Paaril juhul oli näha kodanikualgatuslike ideede ja projektide potentsiaalset sündi. Näiteks arutelus “Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?” tekkis arutelu lõpus publiku seast idee luua valdkonna tegijaid hõlmav MTÜ. Ühel juhul, arutelul “Kas kogukonnas märgatud noor on õnnelikum noor?”, pandi edasise tegevusena paika arvamuspäeva korraldamine 2017. aasta aprillis. Selleks, et järeltegevusi rohkem oleks, tasuks juba Arvamusfestivali ajal pöörata tähelepanu kontaktide jagamisele. Arutelualadel ei tasu peljata arutelu korraldava organisatsiooni esile tõstmist. Nii leiavad inimesed huvitavad esinejad ja organisatsiooni ka hiljem üles ning saavad jälgida nende ettevõtmisi ka edaspidi.

Tutvu vaatluse raportiga terves mahus

Järva Teataja: Sõnarokifestival õnnestus vihma kiuste

12.-13. augustil Paides peetud neljas arvamusfestival meelitas aruteludest osa saama ligi 9000 inimest. Esimene päev oli päikeseline ja kuiv, kuid teine päev sombune ja vihma kallas lakkamatult.

Vihm ja jahedus sõnarokkareid siiski ei heidutanud ning vihmavarjude ja -keepide all said kõik teemad ikka läbi arutatud.

Festivaliala juhi ja Järvamaa koordinaatori Maiko Kesküla andmetel külastas esimesel päeval festivali ligi 6000 ja teisel päeval 3000 inimest. Korraldusmeeskond oli valmistunud umbes 10 000 külastaja tulekuks. «Nägime sellest kogemusest, et väga halva ilma korral ei jää ükski arutelu ära. Ka 3000 arutlejat sellise jaheda ja vihmaga Paides arutlemas – seda on rohkem kui küll. Kõik arutelud läksid korda ja igal pool oli väga palju rahvast, mis tegi meele väga rõõmsaks,» lausus ta.

Kesküla lisas, et järgmiseks aastaks annab esimesest tõsisemast vihmakogemusest õppida, näiteks võiks paigaldada soojalambid ja rohkem varjualuseid.

Kesküla meelest oli võrreldes eelmise aastaga festivaliala Vallimäel ja keskväljakul inimeste ja arutelualadega ühtlasemalt kaetud. Lisaks pakkusid teemaalad muid tegevusi. Neist osutusid populaarsemaiks avalik lahkamine, reis virtuaalreaalsusprillide kaudu Süüria põgenikelaagrisse ja karjäärinõustamine.

Festivalil oli ka mitmekesine kultuuriprogramm: fotonäitus, videokunstinäitus, festivaliklubi, kontserdid. «Anname kohalikele võimaluse tulla õhtul välja ja nautida kultuuriprogrammi, mis võib-olla ilma arvamusfestivalile Paidesse üldse ei jõuakski,» märkis Kesküla.

Festivaliala laiendus ja põhjalik kultuuriprogramm võtsid korraldajatelt palju energiat – asjade kokkupanekut alustasid nad laupäeva hilisõhtul pärast ürituse lõppu, aga veel eile lõunaks polnud sellega valmis jõudnud.

Kesküla sõnas, et järgmisel aastal nad festivaliala mööda linna veelgi kaugemale laiendada ei tahaks, et vältida ürituse laialivalgumist. «Kompaktsemalt koos olemine tekitab õiget festivaliõhustikku,» sõnas ta.

Arvamusfestivali korralduses lõi kaasa umbes 300 vabatahtlikku, aga inimesi, kes panid käe külge, oli kõvasti üle tuhande, nende hulgas arut­elude korraldajad, paneelides arutlejad ja moderaatorid.

Enne üritust kutsusid korraldajad paidelasi üles oma kodu uksi festivalilistele avama. Vabatahtlikuna kodumajutust koordineerinud Liisa Hendriksoni ütlust mööda avas oma kodu ukse rohkem inimesi kui eelmisel aastal. Kodumajutuse teel sai ööseks katuse pea kohale umbes 60 inimest.

Siiski jäi Hendriksonil nimekirja 30 inimest, keda ei õnnestunud ühegi öömaja pakkujaga kokku viia. «Tihti pakuti suuremale seltskonnale kas vaba korterit või tuba, aga neid, kes üksikuid inimesi oma diivanile võtaks, jäi nagu puudu,» lisas ta.

Nagu eelmistel kordadel, oli festivali ajal politseinikke linnas näha tavapärasest rohkem. Paide politseijaoskonna välijuht Heigo Tamsalu kinnitas, et üldjoontes möödus festival rahulikult ja suuremate vahejuhtumiteta. «Suurimaks murekohaks kujunes parkimine, mis häiris liiklust. Kindlasti tuleb järgmisel aastal paremini läbi mõelda see, kuidas külastajate parkimist korraldada,» lausus ta.

Mõlemal päeval osales teist festivali kuulajana kommunikatsioonitudeng Kaarel Kook. «Suuremad arutelud, nagu presidendikandidaatide debatt ja parlamendiparteide esimeeste debatt, olid minu meelest väga head,» ütles ta. «Seal osalejad olid tuntavalt erinevate arvamustega, seega ei jäänud need paneelid ühekülgseks.»

Kook sõnas, et festivalialal ta sihitult ringi ei jalutanud ja sisustas mõlemad päevad tihedalt kavast leitud huvitavamate teemadega. Näiteks käis ta kuulamas arutelusid «Kuidas diskuteerida «lolliga»?» ja «Globalism vs rahvuslus». «Mõni arutelu oli varustatud liiga ühekülgse paneeliga või oli selline moderaator, kes küsis küsimuse, lasi panelistidel rääkida mida iganes ja seejärel küsis järgmise küsimuse,» lausus ta.

Hea poolelt tõi Kook esile selle, et arutelusid oli tänavu rohkem kui eelmisel, seega oli kuulajatel laiem valikuvõimalus. Vihma tõttu pidi ta siiski mõne arutelu vahele jätma. «Aga kõik, mida kindlasti näha tahtsin, sai nähtud,» kinnitas ta.

Neljandal arvamusfestivalil leidis aset ligi 230 arutelu 40 arutelualal nii eesti, vene, inglise kui ka viipekeeles.

Teada on ka juba viienda arvamusfestivali aeg: 11. ja 12. augustil Paides. Et tegemist on nii-öelda esimese juubeliga, lubas Maiko Kesküla, et oodata on midagi erilist. «Arvamusfestivali formaat on levinud Skandinaaviasse, Lätti, Saksamaale ning Poolaga ja Leeduga on sidemed. Kindlasti tahaksime näha järgmisel aastal teiste festivalide korraldajaid siinsamas Paides. Tahame näidata, et oleme osa laiemast võrgustikust ja mõjutame Eestist laiemat regiooni,» lausus ta.

Arvamusfestival paneb Paide kultuurielu kihama

Festivali avapäeva õhtul toimub Paides rohkem kui kümme erinevat kultuuri- ja muusikaüritust. Žanriline valik on kirev, ulatudes kirikukontserdist diskoni ning salongorkesterist muusikaviktoriinini. 

Foto: Kärt Vajakas

 

Paide sõnarokifestival on juba ammu midagi enamat kui arvukad arutelupaneelid. Sõnade kõrval on igal aastal järjest prominentsema koha saanud meelelahutus, toit, kultuur, vaba aeg. Järjekorras neljas Arvamusfestival on aga eriline, sest mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi nagu tänavusel avapäeval – see võtab isegi pealinna kultuurimeluga harjunud inimesel silme eest kirjuks.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin soovib, et festivali õhtune peo- ja kontsertprogramm oleks tulevikus arutelulavadele sarnaselt isetekkeline ja mitmekesine. Tänavu oldi sellele Karulini sõnutsi väga lähedal: “Kui esimesel kolmel aastal olid Paide üritusekorraldajad Arvamusfestivali suhtes pigem äraootaval seisukohal, siis sel korral on õnnestunud kultuuriprogramm koostada suures osas samal põhimõttel, nagu me algusest peale aruteluprogrammi oleme teinud: ettepanekud tulevad partneritelt ja meie toetame nõu ning info levitamisega.”

Sellest ambitsioonist lähtuvalt panid Paide inimesed seljad kokku ja kureerisid reedeõhtuse meelelahutusprogrammi Reede@Paide, mille raames võib omale sobiva ürituse leida iga festivaliosaleja. Valikus on nii salongorkester Südamemajas, Meisterjaan Vanalinna kohvikus, Ans Andur Wabalinna hoovis, Würffel Paide Plazas, Viktor Tsoi mälestuskontsert kohvikus Talleke ja Pullike, kirikukellade toetuskontsert Paide Püha Risti kirikus ja tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer. Vahetult pärast viimaseid arutelusid startivad muusikalised etteasted kestavad varaste hommikutundideni, mil plaadikeerutamise Paide Plazas lõpetavad DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter.

Rohkem infot Reede@Paide ürituste kohta leiad festivali kodulehelt.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi keskmes on visuaalsed arvamusavaldused

Selle aasta Arvamusfestivali kavas lähenetakse arvamuskultuurile senisest avaramalt. Nii on ka kultuuriprogrammi koostamisel lähtutud põhimõttest, et kunst on ühiskondliku diskussiooni oluline osa ning katalüsaator. Festivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin selgitab: “Kultuuriprogrammi puhul olen püüdnud leida sündmusi, mis toimivad arvamusavaldusena nagu ka arutelud. Eelmistel aastatel on rõhk olnud teatril. Eks sõna abil ongi arvamust kõige lihtsam avaldada, aga tahtsin sel aastal tuua programmi just visuaalset kunsti, mida seni Arvamusfestivalil liiga vähe olnud.”

Kuraator Kati Ilves tutvustas näitust festivali vabatahtlikele juba varem, mai kuus. Foto: Kärt Vajakas

 

Sellest taotlusest sündis koostöös Kumuga näitus „Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015“, mis on spetsiaalselt kureeritud Arvamusfestivali formaadi jaoks, selle haaret ja erinevaid teemaplatvorme silmas pidades. Üheksast tööst koosnev valik toob vaatajani ligi kahekümne aasta jooksul valminud videokunstiteosed, mis oma loomishetkedel on osutanud erinevatele ühiskonnas toimuvatele arengutele või probleemidele, ja astunud nendega dialoogi. Kunstnikud on oma töödes lähtunud sageli materjalist, mida on erinevalt kajastanud ja analüüsinud ka meedia ning mis on olnud kohalikus arvamuskultuuris tähelepanu keskmes. Mitmed neist teemadest, mida eksponeeritud teosed käsitlevad, on jätkuvalt akuutsed, ikka veel lahendamata või taas esile tõusnud.

“Näituse tööde valikut iseloomustab nende läbiv kommunikatsioonisoov, püüd rääkida tuttavast teemast teistsuguse nurga alt,” põhjendab näituse kuraator Kati Ilves valikut. Lisaks soovile kaasata kaasaegne kunst arvamusdebatti ja juhtida sellega festivalikülastaja tähelepanu verbaalselt artikuleeritud seiskohtade kõrval visuaalsetele, toob näitus välja ka Eesti videokunsti sisemised arengud ja suunad, pakkudes kohati ambivalentsemat, abstraktsemat – ja miks mitte ka humoorikamat ja vaimukamat teemakäsitlust. Teosed, tegeledes küll mingi konkreetse temaatikaga, lähtuvad oluliselt nii kunstniku autoripositsioonist kui meediumi piiridest ja võimalustest. Perioodi lõikes joonistub seega välja ülevaade siinsest videokunstist – selle mõningatest narratiividest ja vaatenurkadest, samuti meediumi ja teemade arengust.

Näituse pealkirja esimene pool „Raputada, mitte segada“ tuleb Marge Monko samanimelisest eksponeeritud teosest, kus James Bondi poolt kuulsaks lausutud kokteilisegamisõpetuse taasesitab teose üks peategelastest. Monkole lisaks osalevad näitusel Kristin Kalamees, Flo Kasearu, Kai Kaljo, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Liina Siib, Anna-Stina Treumund ehk erandkorras ainult naised. Näitust kureerib Kumu kaasaegse kunsti kuraator Kati Ilves, kes on ühtlasi ka järgmise Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator.

Videonäitus avatakse Paides päev enne festivali, 11. augustil kell 18 ja see jääb külastajatele avatuks festivali lõpuni. Näitus valmib koostöös Kumu kunstifilmide festivaliga KuFF, mis toimub 29.09.– 02.10.2016 Kumu auditooriumis, kus taasesitatakse näitus filmiprogrammina.