Pressiteated

Kuuendal Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest    

Kuues Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul Paidesse 10 000 inimest, kes osalesid kahekümne neljal alal 160 arutelus. Läbivateks teemadeks olid tänavu suhtluskultuur ning demokraatias osalemise võimalused. Festivalil osalejad leidsid, et hea arutelu eelduseks on teineteise kuulamine ja oma väidete tõestamine. Pilte festivalist näeb SIIT.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on arvamusfestivali formaat Eestis hästi vastu võetud. “Festivalile tulevad inimesed, kellel on aruteludele kõrged ootused ning kes lähevad kuulama konkreetseid teemasid. Kaasavate formaatide kõrval soovitakse läbimõeldud ja mitmekülgset sisu ning see eeldab üha paremat ettevalmistust nii arutelu korraldajatelt, osalejatelt kui arutelu juhtidelt,” tõi Lauring välja oma tähelepanekud.

Arutelude teemadering oli lai, avaliku ideekorje tulemusel jõudsid programmi Eesti inimeste jaoks olulised teemad inimvarast põhiväärtusteni. Eriline tähelepanu oli arutelukultuuril ning demokraatias osalemisel. Vestlustest koorus mõte, et demokraatia püsimiseks on seaduste kõrval olulised ühised väärtused ning et suhtluskultuuri edenemise eelduseks on suhtlusoskuste õpetamine. Festivali arutelusid saab järele kuulata SIIN, kuhu neid järgemööda lisame.

Arvamusfestival soovib festivali hea arutelutavaga luua ühist teadmist hea arutelu reeglite kohta. Festivalil toimunud purgihääletusel arvasid osalejad, et edasiviiva arutelu eeldusteks on teineteise kuulamine ning oma väidete tõestamine. “Leiame, et heast arutelutavast võiks lähtuda kõikide teiste, ka väljaspool festivali toimuvate arutelude juures,” ütles Maiu Lauring.

Festival sündis sadade vabatahtlike ning arutelude korraldajate ühisloomena. Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo, Töötukassa ning Kultuurkapital.

Arvamusfestival tänab kõiki, kes andsid oma osa! Järgmine Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil 2019 Paides.

Eesti Vabariigi juubeliaasta viib Eesti arutelud Soome arvamusfestivalile

Soome suurima ühiskonnaelu teemasid käsitleva arutelufestivali SuomiAreena kutsel korraldab Arvamusfestival esmakordselt koostöös Eesti saatkonna ja Eesti Vabariik 100 programmiga 17. juulil Poris kaks arutelu. Eesti ja Soome poliitikud, ühiskonnategelased, kirjanikud ja kodanikkonna esindajad vestlevad väikekultuuride tuleviku ning kahe riigi majandusmudelite sarnasuste ja erinevuste üle.

Arutelud Soomes käsitlevad väikerahvaste hakkamasaamist üleilmastumise oludes eri nurga alt. “Esimeses arutelus esitame provokatiivse küsimuse, kas Eesti ja Soome kultuurid ja elulaadid on kaduv nähtus, lootes mõistagi, et vastus on ei. Teises otsime tulevikumudeleid mõlema riigi kestmajäämiseks ja “iseendast suuremaks” saamiseks. Kõige selle taustal püsib mõlemal juhul küsimus, kuidas muutudes iseendaks jääda ja kuidas iseendaks jäädes säilitada elujaatavus ja sallivus,” rääkis arutelude juht, ajakirjanik Rain Kooli (ERR).

Soomekeelsetes vestlustes osaleb esinduslik ja värvikas seltskond, nende seas endised peaministrid Anneli Jäätteenmäki ja Taavi Rõivas, kirjanikud Sirpa Kähkönen ja Jaak Jõerüüt, ühiskonnategelased Rein Lang ja Mikael Jungner ning kodanikuaktivist Maryan Abdulkarim. Arutelusid SuomiAreenal on võimalik ka otseülekandes jälgida (lingid avanevad 17. juulil).

Arvamusfestivali arutelude kava 17. juulil Soomes:
Kell 13-14 “Suomi ja Viro – katoaviako kulttuurejako?” Osalejad Maryan Abdulkarim, Jaak Jõerüüt, Sirpa Kähkönen, Rein Lang. Ülekanne: www.katsomo.fi/#!/jakso/941771
Kell 17.30-18.30 “Olemmeko yhdessä enemmän? Viro ja Suomi globalisoituvassa maailmassa.” Osalejad Taavi Rõivas, Mikael Junger, Anneli Jäätteenmäki. Ülekanne www.katsomo.fi/#!/jakso/942713

Koos Arvamusfestivaliga kuulub SuomiAreena Põhja- ja Baltimaade demokraatiafestivalide võrgustikku Democracy Festivals, mille missioon on kaasa aidata tugeva kodanikuühiskonna ning osalusdemokraatia arengule. Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul jätkuvad Eesti-Soome ühiste teemade arutelud augustikuus Paides, kus juttu tuleb soomlaste ja eestlaste suhtluskultuuri erinevustest, samuti osalevad Soome eksperdid Talsinki tunneli, kultuuripealinna korralduse ja kriitilise meediatarbimise teemalistel aruteludel.

SuomiAreena toimub 16.-20. juulil Poris ning tänavused peateemad on turvalisus, tolerantsus ja vastutustundlikkus. SuomiAreenaga samal ajal toimub muusikafestival Pori Jazz, kus Eesti juubeliaasta puhul astuvad üles muusikud Kadri Voorand, Mihkel Mälgand, Joel Remmel Trio ja Erki Pärnoja. Eesti 100. sünnipäeva tähistatakse Poris sel nädalal erinevate teemapäevadega.

Arutelude korraldamist Soomes toetab Eesti suursaatkond Helsingis, EV100, EASi turismiarenduskeskus ning Eesti Rahvusringhääling. Kaasa aitavad Tuglase selts, Soome Eesti-ühenduste liit ja Eesti Instituut Soomes.

Noorte [eel]arvamusfestivali keskmes on noorte arvamusvabadus

Haapsalu noorte eestvedamisel tänavu esimest korda toimuva Noorte [eel]arvamusfestivali arutelude teemadering varieerub noorte arvamusliidritest ja arvamusvabadusest ühiskondlikele probleemidele lahenduste otsimise ja e-Euroopa arenguni. Ühtekokku toimub üheksa arutelu kolmel alal.

Aruteluteemad jõudsid festivali kavva Eesti Noorteühenduste Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Thingsi (kuhuviia.ee), Kiusamisvaba Kooli, Changemakers Academy ning Läänemaa inimeste ja organisatsioonide koostöös. Arutelude kavaga saab tutvuda Noorte [eel]arvamusfestivali kodulehel https://www.arvamusfestival.ee/noorte-eelarvamusfestival/.

Festivali eestvedaja Karl-Edward Uibo sõnul on festivalil teemasid väga erinevate huvidega noortele. “Lahkame küsimusi nii Haapsalu, Läänemaa, Eesti kui ka Euroopa tasandil, mistõttu võiks iga noor või noortemeelne leida endale sobiva arutelu või töötoa,” rääkis Uibo. Tema sõnul avardab Noorte [eel]arvamusfestival kindlasti osalejate silmaringi ning annab võimaluse küsida olulisi küsimusi noortele turvalises keskkonnas.

Erilise tähelepanu all on esimesel noorte arvamusfestivalil noorte arvamusvabadus. Küsitakse, kuidas soodustab praegune arvamusruum aktiivse kodaniku arengut ning mis juhtub, kui hakkajate noorte arvamissoovi summutada. Samuti räägitakse sellest, mille järgi ära tunda kiusamist ning millised on esimesed võimalused kiusamise ohjeldamiseks. Lisaks on programmi valitud kaks kohalikule kogukonnale olulist teemat – mitmekultuuriline Haapsalu ning Läänemaa võimalus Eesti uue energiakeskusena.

Paide Arvamusfestivali eeskujul sündinud esimene Noorte [eel]arvamusfestival toimub pühapäeval, 17. juunil algusega kell 12 Haapsalu promenaadi pargis. Festivali toetavad Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Noorte Huvikeskus, Läänemaa Tarbijate Ühistu, Lääne Elu ja Euroopa Komisjoni esindus.

Arvamusfestivalil on fookuses suhtluskultuur, Balti koostöö ning demokraatia olemus

Kuuenda Arvamusfestivali programmi koostamine on sajakonna arutelu korraldaja ühisloomena jõudnud lõpusirgele. Eriline tähelepanu on sel suvel Eesti suhtluskultuuril, samuti räägitakse 100-aastaste Balti riikide tulevikust ning süvenetakse demokraatia olemusse. Ühtekokku toimub 160 arutelu kahekümne kolmel alal.

Aruteluteemad jõudsid festivali kavva kevadise ideekorje tulemuste põhjal. Arvamusfestival pakkus eelnevalt omalt poolt mõtteaineks Eesti sajanda sünnipäevaga seotud märksõnu, mis kõik ka programmi jõudsid. Samuti joonistusid esitatud ideede põhjal välja näiteks Eesti usu ala, metsaala, tehnoloogia ala, tervise ja turvalisuse ning inimvara ala. Arutelude kavaga saab tutvuda Arvamusfestivali kodulehel https://www.arvamusfestival.ee/kava/.

Arvamusfestivali suurtoetaja Swedbanki eestvedamisel sündinud alal Eesti, Läti, Leedu 2038 vaagitakse Balti riikide ühiseid rõõme ja muresid. Küsitakse, kes on rikkam – kas Jaan, Janis või Justas ning räägitakse demograafilistest ja majanduslikest katsumustest kolmes riigis. Eesti piirist kaugemale ulatuvad arutelud ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel sündinud demokraatia alal, kus juttu tuleb Euroopa kodanikkonnast, populismi mõjust ning meedia kriitilisest tarbimisest.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tänavusel festivalil varasemaga võrreldes kavas rohkem Eestist kaugemale ulatuvaid teemasid. “Arvamusfestivali üks põhiväärtusi on avatus ning sellest lähtudes oleme programmi valinud eri riikide kogemusi kokku toovaid arutelusid. Tavalisest rohkem on osalejate seas ka väliskülalisi,” märkis Lauring. Ta avaldas lootust, et see rikastab külastajate festivalikogemust.

Erilise tähelepanu all on tänavu Eesti arutlus- ja suhtluskultuur ise. Kiusamisvaba Kooli veetud suhtluskultuuriala aruteludes küsitakse, kuidas kiusuvabalt suhelda, kas ja kuidas erinevused rikastavad, võrreldakse eestlaste ja soomlaste suhtluskultuuri ning mängitakse Eesti väärtuste mängu. Telia digitarkuse alal räägitakse lähemalt suhtlusest küberruumis.

Esmakordselt on igaühel võimalik kaasa lüüa Arvamusfestivali hitiks kujunenud parlamendierakondade esimeeste arutelu teema valimisel. ERR portaalis saab küsitlusele vastata juuni lõpuni.

Kuues Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil Paides. Festivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo ning Töötukassa.

Lõunõhummogu-Eestin om 9. piimäkuun ilm hukan!

Kaks nädalat enne jaani on Kagu-Eestis ilm hukas! Kagu-Eesti III [eel]arvamusfestival “Ilm om hukan!“ tõotab 9. juunil oma põnevate aruteludega taas ümbruskonna kuumaks kütta. Kõik varakevadisest ideekorjest väljasõelutud arutelupaneelid kannavad Kagu-Eestis õhusolevaid eelarvamusi ja päevakajalisi küsimusi.

Nii ootavad kinnitamist või ümberlükkamist väited „Odav viin on inimõigus!“ ning „Suured taristuinvesteeringud Eestisse on mõttetud!“ Sõnamadinaid peavad vastavalt Helmer Hallik, Kristo Anderson ja Märt Treier ning Alo Kirsimäe, Indrek Sarapuu, Janar Taal, Sulev Valner ja Tanel Talve. Tööhõive teemalises paneelis „Lõuad pidada ja edasi teenida!“ osalevad Andres Laisk, Janek Mäggi ja Kerli Kõiv, kodukandi hingeelu lahkavas paneelis  „Külavanem – kas külahull või osalusdemokraatia garant?“ vahetavad mõtteid Ivika Nõgel, Janno Rüütle, Kaido Külaots ja Monika Rogenbaum.

Räägitakse ka globaalsematel teemadel – arutelus „Ilm on hukas: kas nii jääbki?“ vestlevad Ain Kallis, Andres Tarand, Kaie Kriiska ja Piia Post, uuest poliitikast mõtisklevad euroküla mehed Igor Gräzin, Indrek Tarand, Ivari Padar, Urmas Paet ja moderaatorina Martin Mölder. Paguluse teema kitsamas ja laiemas tähenduses võtavad üles Neeme Raud,  Maarja Yano ja Jan Rahman, sõnalahingu „Kas see on haldusjaotus järgmisteks aastakümneteks?“ algatavad Aivar Viidik, Ülle Harju ja Kersten Kattai.

Provokatsioonilised küsimused visatakse õhku metsa-paneelis „Kas puud peavad kasvama?“ ning noortepaneelis „Mis hoiab mind kinni, et ma maalt ei läheks!?“ Vastuseid otsivad Martin Arula, Meelis Seedre, Mihkel Kangur, Toomas Kiho ja Urmas Vaino ning Anti Allas, Gerda Vares, Heiki Viisimaa ja Marit Oimet. Rahulikumas ja rõõmsamas rütmis (aga mine sa tea!) võiks kulgeda pärandiaasta paneel “Tulõvigul om aolugu“, kus löövad kaasa Aigar Piho, Annela Laaneots, Annika Vaalma, Evelin Leima, Helena Kudre, Laura Tillo, Lauri Õunapuu, Rainer Kuuba ja Sirli Pohlak.

Et olla valmis haarama õhust just juuni algul ühiskonnas kirgi kütvaid teemasid, on tänavu Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil ka nn kuum ala #kuidasmekestame. Kaasa mõtlema ja ütlema on oodatud kõik, kellele Eestimaa kagunurga elu ja tegemised korda lähevad.

Tänavugi tasub festivalile tulla kogu perega – et laste sõna oleks kuulda, toimub ka nende arutelupaneel. Maanteeuuseumi lasteala on loodud pere pisimatele põhiprogrammiga paralleelseks ja eakohaseks ajaviiteks. Saab meisterdada ja mängida, liiklustarkust omandada või mänguväljakul toimetada. Avatud on laste mahekohvik, kus maksevahenditeks on naeratus ja aitäh! Kogu päeva jooksul on Postiteel muudki toredat askeldamist – hommikust saadik peetakse paari kilomeetri kaugusel Ihamarus Kõivualutse laata.

Kagu-Eesti III eelarvamusfestivali toimumist aitavad mitmekümnel vabatahtlikul ellu viia ja toetavad Eesti Maanteemuuseum ja Maanteeamet, MTÜ Postitee, Europe Directi Võrumaa teabekeskus, Kultuurkapital, Põlvamaa Arenduskeskus, Võrumaa Arenduskeskus,  MTÜ Võru Folkloorifestival ja Kanepi vald.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali PROGRAMM.

Vaata ka Facebooki.

Arvamusfestivali esimesel päeval osales ligi 5600 inimest

Täna Paides alanud Arvamusfestivali esimest päeva külastas ligi 5600 inimest, kes võtsid aktiivselt osa ligi sajast arutelust. Kõige populaarsemateks aruteludeks kujunesid ühiskondlikud teemad: milline on tuleviku kogukond, miks eestlased kardavad feminismi, meie konservatiivne tulevik ja õmblusteta ühiskond, samuti tervise teemad ning lastearutelud.

Festivali eestvedaja Ott Karulini hinnangul möödus festivali esimene päev ootuspäraselt mõnusalt. „Arvan, et oleme viie aastaga suutnud üheskoos luua midagi nii tugevat ja vajalikku, et ei pea inimesi tikutulega festivalile otsima ega põrutavaid diskusiooniteemasid jõuga tekitama – pigem vastupidi, teemasid on rohkem, kui kahe päeva jooksul ära jõuab arutada,“ kinnitas Karulin. „Festivali korraldavad mitte ainult mitmed sajad vabatahtlikud, vaid ka kõik need suurepärased organisatsioonid ja inimesed, kes augustis tee Paidesse leiavad.“

Teemadering, mille üle festivalil kaasa mõelda ja rääkida saab, on tõepoolest lai. Nii leidis täna teemadena käsitlemist näiteks teadlik vihasuunamine, kuidas kriisiolukorras ellu jääda, milline on Euroopa tulevik või kas kool võib olla õnnelikkuse kohaks. Muuhulgas tõstatati küsimus ka demokraatiafestivalide rollist eeskätt just Põhjamaades. Igas riigis on festivalide algatamise põhjused sarnased – tõstatada olulisi teemasid ja luua platvorm selleks, et kõik, ka need, kes seda tavapäraselt ei tee, saaksid oma arvamusi avaldada või vajadusel hoopis tuge arvamuse kujundamisel.

Festival soosib klassikaliste arutelude kõrval kasutada ka vähemtraditsioonilisi formaate, mis kohale tulnud inimesi võimalikult palju aruteludesse kaasaks. Näiteks sai täna maailmakohviku formaadis arutleda, miks kardame noortele anda vähe võimalusi oma õpingutes kaasa rääkida, kui täisealiseks saades oodatakse neilt vastutusvõimet.

Mis arutelude tulemusel sünnib? Sellele vastab festivali korraldusmeeskond kui ühest suust, et see on üks peamisi küsimusi, mida neilt küsitakse. „Loomulikult on käega katsutavad tulemused toredad, sest neid on kerge märgata, ent lõviosa festivali mõjust on siiski kaudsem. Lisaks sellele, et festivalil osalejad saavad enesekindlust tulevasteks aruteluks mõnel tulisel teemal, pakub festival inimestele võimalust nii poliitikutelt, arvamusliidritelt, ekspertidelt jt otse küsida, miks nad mõne teema kohta just mingit teatud seisukohta omavad,“ ütles Ott Karulin.

Festivali kommunikatsioonijuht Katerina Danilova lisas, et ühtlasi toob nii mõnigi arutelu kaasa käitumuslike harjumuste muutumist. „Palju sõlmitakse uusi kontakte. Viimase toetamiseks lansseerisime tänavu sarnaselt Skandinaavia sõpradele suhtlusrakenduse Mingla, mille abil sarnaste huvidega inimesed teineteist üles leiaks ja arutleda saaks.“

Kokku liitus Minglaga esimese festivalipäeva lõpuks orienteeruvalt 500 inimest. Madis Ligema oli üks, kes Minglat katsetas ja kes sõnas, et tänu sellele rakendusele on ta festivalis saanud tavapärasest veelgi enamat. „Festivalimiljöös on äpp omal kohal – nii on juhuslike külastajatega lihtne arutleda, millised on parimad mõtted ja ideed, mis päevast on kõrvu jäänud. Mingla viib Arvamusfestivali digitaalmaailma,” ütles ta.

Laupäeval arutelud jätkuvad ning päeva lõpetavad mitmed oodatud diskussioonid. Näiteks traditsiooniline parlamendierakondade esimeeste arutelu, diskussioon „Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?“, kus arutleb teiste seas ka Soome 11. president Tarja Halonen ning ühtlasi filosofeeritakse provokatiivsel teemal „Miks kirikus ei tantsita?“.

Kavaga saab tutvuda siin: https://www.arvamusfestival.ee/kava/

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, rahvaalgatus.ee, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Tänavusel Arvamusfestivalil küsitakse, miks kirikus ei tantsita

Sel suvel toimuva Arvamusfestivali 160 arutelu teemadering varieerub digirevolutsioonist (või sellest maha jäämisest) radikaliseerumiseni. Laste- ja perede aastale kohaselt on festivalil ka laste endi poolt korraldatud arutelud. Festivaliprogrammiga saab tänasest tutvuda festivali veebilehel.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kajastab arutelude valik hetkel ühiskonnas valitsevat meelsust ja selle aasta olulisemaid ühiskondlikke muudatusi. Näiteks arutatakse Äärealal haldusreformi tagajärgi ja võimalusi edaspidiseks koostööks või Euroopa alal Euroopa Liidu ja NATO tulevikku ning meie võimalusi liikmena. Eelmiste aastate tagasiside põhjal vähendati tänavu festivalil nii arutelude kui ka arutelualade arvu. Kokku on sellel aastal 25 erinevat aruteluala, mis kahe päeva jooksul annab sõna rohkem kui 500 kutsutud arutlejale.

Arvamusfestival 2016. Foto: Anna Markova

Karulini sõnul leiab endale huvipakkuvaid teemasid kindlasti igaüks – arutletakse tervise, stereotüüpide kui ka sotsiaalse innovatsiooni teemadel. „Lisaks päevakajalistele teemadele arutatakse ka aegumatuid eetilisi küsimusi. Ühtlasi leiab sel aastal ka veidi provokatiivsemaid teemapüstitusi – näiteks miks ei võiks kirikus tantsida, ehkki laulmine ja muusika tegemine kunstilise eneseväljendusena on lubatud? Või kas vana naine on saavutus või salgamist vääriv?” ütles Karulin. Ta lisas, et programmis on ka teemasid, mille arutamine on ühiskonnas pigem jätkuvalt tabu, näiteks “12-aastane pornotarbija – kelle mure ja vastutus?”.

Esmakordselt on festivalil lasteala, kus 5.-7. klassi õpilased korraldavad kokku kaheksa arutelu. Tõstatatavad teemad keskenduvad nii keskkonnakaitsele, virtuaalmaailma sõltuvusele kui ka näiteks laste (kooli)õnne või aktiivse vaba aja sisustamisele. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama kutsuda nii teadlasi, noorsportlasi, ent arutlejateks on loomulikult ka noored ise.

Tutvu programmiga siin: www.arvamusfestival.ee/kava

Arvamusfestivali programm on kokku pandud avaliku ideekorje põhjal ja on kohaks, kus vahetada mõtteid ühiskonnakorralduse üle, saada värskeid ideid ja uusi teadmisi. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi

Tänavu korraldab Arvamusfestival esmakordselt lastearutelusid, mille lõppenud ideekorjesse laekus 5.-7. klassi õpilaste poolt 13 aruteluettepanekut. Tõstatatud teemad varieeruvad keskkonnakaitsest virtuaalmaailma sõltuvuse ning laste (kooli)õnneni.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“

Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.

Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Korralda Arvamusfestivalil ja [eel]arvamusfestivalidel oma arutelu

9. jaanuaril algab viienda Arvamusfestivali ideekorje. Oma arutelu teemat saab festivalile pakkuda jaanuari jooksul. Arvamusfestival sünnib koostöös paljude organisatsioonide ja inimestega ning toimub viiendat korda 11.–12. augustil 2017 ikka Paides.

Arvamusfestival sünnib üle saja partneri koostöös, Eestimaa inimeste ja organisatsioonide mõtetest. Just seetõttu kutsume kõiki inimesi ja organisatsioone esitama festivalil arutlemiseks oma teemapüstitust: olgu selleks mõni otsus, mis vajaks läbi mõtlemist, mõni uus vaatenurk või mõni küsimus, mida põhjalikumalt analüüsida.

Sel aastal toimub ka kaks [eel]arvamusfestivali: 10. juunil Hiiumaal ja 14. juulil Kagu-Eestis. Kolm festivali ootavad kuni 31. jaanuarini Eesti inimeste ja organisatsioonide ettepanekuid aruteludeks, mida saab esitada aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka vene-, inglise- ja mitmekeelsed mõttevahetused.

Teemapüstitusele saab festivali meeskonnalt nii tehnilist kui ka sisulist tagasisidet infotunnis, mis toimub 19. jaanuaril kell 16 Tallinnas, kohvikus Must Puudel. Infotunnile palume registreeruda siin.

„Iga organisatsioon või üksikisik saab pakkuda teema, mis on tema hinnangul oluline ja vajab just praegu arutlemist, kaasamist ja uute lahenduste leidmist,“ julgustas Arvamusfestivali 2017 eestvedaja Ott Karulin. „Tahan kutsuda üles festivalist osa saama ka neil organisatsioonidel, kes pole seda seni teinud. Festival ei ole mitte ainult hea platvorm mõne teema avalikuks tõstatamiseks, vaid sealt saab ka väärtuslikku vahetut tagasisidet, millest on kasu igal organisatsioonil.” Karulin rõhutas, et tänavu oodatakse väga ka kogukondi puudutavaid teemasid.

Kõik ideede esitajad peaks olema valmis pakutud arutelu ise korraldama ja tegema seejuures koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge pakub Arvamusfestivali korraldustiim, kes juhendab ja nõustab nii arutelude sisu kui ka tehnilise ettevalmistuse vallas. Arvamusfestival töötab kõik pakutud teemad läbi ning võtab ideede esitajatega ühendust veebruari lõpus.

Need, kes pole varem Arvamusfestivalil käinud, saavad fotode abil aimu festivali melust. Möödunud aasta teemasid saab sirvida festivali programmist.

Arvamusfestivali avapäeva külastas üle 6000 inimese

Arvamusfestivali esimesel päeval külastas festivali üle 6000 inimese, kes võtsid aktiivselt osa rohkem kui sajast arutelust. Õhtu lõpetas presidendi kandidaatide debatt, kus peamiseks fookuseks oli sisseränne ja presidendi roll.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kulges esimene päev väga hästi. „Hea meel oli näha, et enamiku arutelude juures oli hulganisti kaasamõtlejaid ja -arutlejaid, ja seda võrdselt nii Vallimäel kui ka keskväljakul. Oli näha, et inimestel on soov ja oskus kaasa rääkida,“ lisas Karulin.

Klassikaliste arutelude kõrval sai osaleda ka näiteks maailma- ja osaluskohvikutes, käia karjäärinõustamisel või laenutada elavast raamatukogust põnevaid inimesi. Toimus ka tagurpidi tööintervjuu ja ühe arutelu avasid baleriinid.

Presidendi kandidaatide debatt 12. augustil. Foto: Anna Markova

 

Festivali osaleja Kristjan on Arvamusfestivalil teist korda ja kiidab tänavuste arutelude sisukust. „Ma ei tea, kas mul on lihtsalt olnud õnne või ongi arutelud seekord paremini läbimõeldud ja korraldatud.  Leidsin kolm arutelu, mis olid minu nõudliku meele jaoks piisavalt köitvad, nii et kuulasin neid algusest lõpuni ja võtsin ka ise sõna!“

Eriti pakkus Kristjanile huvi debatt sünteetilisest bioloogiast ehk disainitud rakkudest ja disainitud inimestest, kus räägiti, kas sünteetiline bioloogia hävitab või päästab inimkonna. „See on tegelikult oleviku teema, millega seotud küsimusi ja väljakutseid peavad nii riigid kui ka indiviidid enda jaoks läbi mõtlema juba praegu,“ leiab ta.

Venekeelses arutelus, kus küsiti, kas kodanikuna piisab maksude maksmisest või on vaja teha enamat, arutlesid osalejad, mida nemad kingiksid Eestile 100. sünnipäevaks. Muuhulgas pakuti, et iga kodanik võiks kinkida Eestile 100 head tegu ning et ükskõik mis kingitus on, peaks see olema sisukas ja läbimõeldud. Näiteks pakuti välja, et võiks kirjutada hiigelsuurelt Eesti territooriumile numbri „100“ nii, et seda saaks pildistada ka kosmosest. „Proovime teha nii, et minu eesti keelt mitte valdav isa, kes on elanud Eestis üle 25 aasta, kogeks, et see on ka tema pidupäev,“ ütles arutelu lõpetuseks festivali osaleja Marat Aljautdinov.

Päeva oodatuimaks aruteluks oli presidendikandidaatide debatt, kus osalesid Siim Kallas, Eiki Nestor, Mailis Reps ja Mart Helme. Arutlejad käsitlesid Mihkel Kärmase juhtimisel selliseid teemasid nagu presidendi valimiste kord, kandidaatide eraelu ja presidendi roll. Debati peamisteks teemadeks said sisseränne, välistööjõud ja pagulased.

Arvamusfestivali teise päeva avas kell 7.30 loodusmatk hommikuses linnas ning esimene arutelu algas juba kell 9.30 ja käsitles kodaniku võimalusi osaleda hariduspoliitika kujundamises. Sellele järgnes Euroopa Parlamendi saadikute arutelu teemal „Mis saab Euroopa Liidust“.

Festivali viimane arutelu algab laupäeval keskväljakul kell 20.00, kui kogunevad parlamendierakondade esimehed. Arvamusfestival toimub neljandat korda 12.–13. augustil Eestimaa südames Paides. Festivali eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasav, võimalikult kriitikavaba ning poliitiliste ambitsioonideta kohtumispaik, kuhu on oodatud kõik need, kellele Eestis ja mujal maailmas toimuv korda läheb.

Arvamusfestival paneb Paide kultuurielu kihama

Festivali avapäeva õhtul toimub Paides rohkem kui kümme erinevat kultuuri- ja muusikaüritust. Žanriline valik on kirev, ulatudes kirikukontserdist diskoni ning salongorkesterist muusikaviktoriinini. 

Foto: Kärt Vajakas

 

Paide sõnarokifestival on juba ammu midagi enamat kui arvukad arutelupaneelid. Sõnade kõrval on igal aastal järjest prominentsema koha saanud meelelahutus, toit, kultuur, vaba aeg. Järjekorras neljas Arvamusfestival on aga eriline, sest mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi nagu tänavusel avapäeval – see võtab isegi pealinna kultuurimeluga harjunud inimesel silme eest kirjuks.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin soovib, et festivali õhtune peo- ja kontsertprogramm oleks tulevikus arutelulavadele sarnaselt isetekkeline ja mitmekesine. Tänavu oldi sellele Karulini sõnutsi väga lähedal: “Kui esimesel kolmel aastal olid Paide üritusekorraldajad Arvamusfestivali suhtes pigem äraootaval seisukohal, siis sel korral on õnnestunud kultuuriprogramm koostada suures osas samal põhimõttel, nagu me algusest peale aruteluprogrammi oleme teinud: ettepanekud tulevad partneritelt ja meie toetame nõu ning info levitamisega.”

Sellest ambitsioonist lähtuvalt panid Paide inimesed seljad kokku ja kureerisid reedeõhtuse meelelahutusprogrammi Reede@Paide, mille raames võib omale sobiva ürituse leida iga festivaliosaleja. Valikus on nii salongorkester Südamemajas, Meisterjaan Vanalinna kohvikus, Ans Andur Wabalinna hoovis, Würffel Paide Plazas, Viktor Tsoi mälestuskontsert kohvikus Talleke ja Pullike, kirikukellade toetuskontsert Paide Püha Risti kirikus ja tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer. Vahetult pärast viimaseid arutelusid startivad muusikalised etteasted kestavad varaste hommikutundideni, mil plaadikeerutamise Paide Plazas lõpetavad DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter.

Rohkem infot Reede@Paide ürituste kohta leiad festivali kodulehelt.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi keskmes on visuaalsed arvamusavaldused

Selle aasta Arvamusfestivali kavas lähenetakse arvamuskultuurile senisest avaramalt. Nii on ka kultuuriprogrammi koostamisel lähtutud põhimõttest, et kunst on ühiskondliku diskussiooni oluline osa ning katalüsaator. Festivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin selgitab: “Kultuuriprogrammi puhul olen püüdnud leida sündmusi, mis toimivad arvamusavaldusena nagu ka arutelud. Eelmistel aastatel on rõhk olnud teatril. Eks sõna abil ongi arvamust kõige lihtsam avaldada, aga tahtsin sel aastal tuua programmi just visuaalset kunsti, mida seni Arvamusfestivalil liiga vähe olnud.”

Kuraator Kati Ilves tutvustas näitust festivali vabatahtlikele juba varem, mai kuus. Foto: Kärt Vajakas

 

Sellest taotlusest sündis koostöös Kumuga näitus „Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015“, mis on spetsiaalselt kureeritud Arvamusfestivali formaadi jaoks, selle haaret ja erinevaid teemaplatvorme silmas pidades. Üheksast tööst koosnev valik toob vaatajani ligi kahekümne aasta jooksul valminud videokunstiteosed, mis oma loomishetkedel on osutanud erinevatele ühiskonnas toimuvatele arengutele või probleemidele, ja astunud nendega dialoogi. Kunstnikud on oma töödes lähtunud sageli materjalist, mida on erinevalt kajastanud ja analüüsinud ka meedia ning mis on olnud kohalikus arvamuskultuuris tähelepanu keskmes. Mitmed neist teemadest, mida eksponeeritud teosed käsitlevad, on jätkuvalt akuutsed, ikka veel lahendamata või taas esile tõusnud.

“Näituse tööde valikut iseloomustab nende läbiv kommunikatsioonisoov, püüd rääkida tuttavast teemast teistsuguse nurga alt,” põhjendab näituse kuraator Kati Ilves valikut. Lisaks soovile kaasata kaasaegne kunst arvamusdebatti ja juhtida sellega festivalikülastaja tähelepanu verbaalselt artikuleeritud seiskohtade kõrval visuaalsetele, toob näitus välja ka Eesti videokunsti sisemised arengud ja suunad, pakkudes kohati ambivalentsemat, abstraktsemat – ja miks mitte ka humoorikamat ja vaimukamat teemakäsitlust. Teosed, tegeledes küll mingi konkreetse temaatikaga, lähtuvad oluliselt nii kunstniku autoripositsioonist kui meediumi piiridest ja võimalustest. Perioodi lõikes joonistub seega välja ülevaade siinsest videokunstist – selle mõningatest narratiividest ja vaatenurkadest, samuti meediumi ja teemade arengust.

Näituse pealkirja esimene pool „Raputada, mitte segada“ tuleb Marge Monko samanimelisest eksponeeritud teosest, kus James Bondi poolt kuulsaks lausutud kokteilisegamisõpetuse taasesitab teose üks peategelastest. Monkole lisaks osalevad näitusel Kristin Kalamees, Flo Kasearu, Kai Kaljo, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Liina Siib, Anna-Stina Treumund ehk erandkorras ainult naised. Näitust kureerib Kumu kaasaegse kunsti kuraator Kati Ilves, kes on ühtlasi ka järgmise Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator.

Videonäitus avatakse Paides päev enne festivali, 11. augustil kell 18 ja see jääb külastajatele avatuks festivali lõpuni. Näitus valmib koostöös Kumu kunstifilmide festivaliga KuFF, mis toimub 29.09.– 02.10.2016 Kumu auditooriumis, kus taasesitatakse näitus filmiprogrammina.

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Nüüd on võimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.

Foto: Tauno Tõhk

 

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin.

“Iga aastaga suuname korraldajaid aina rohkem mõtlema, kuidas saada arutelust võimalikult palju kasu. Soovitame korraldajatel mõelda läbi, mis on arutelu eesmärk, kuidas kaasata festivali osalejaid, kuidas moderaatoreid paremini ette valmistada ja mis pärast arutelu ja festivali edasi saab. Üha rohkem on arutelusid, mida korraldatakse konkreetse eesmärgiga,” tõdeb Ott Karulin. “Nii näiteks on eelmistel aastatel inspiratsiooni saanud Kalamaja Avatud Kooli loojad, on moodustunud liikumine Peaasjalikud Noored, kelle huviks on Eesti noorte vaimse tervise edendamine. Festival kujunes oluliseks algtõukeks kaitseväe ja EKA arhitektuuriteaduskonna vaheliseks koostööks. Peamiseks kasuks näevad aga osalejad võimalust saada tagasisidet oma ideedele, leida uusi kaasmõtlejaid, saada uusi teadmisi ja arusaama, kuidas edasi liikuda.”

Paide Arvamusfestivali eeskujul toimus 1.-2. juulil Lätis Cesises juba teist korda arutelufestival Lampa. Eesti festival on omakorda inspireeritud Rootsis juba pool sajandit toimunud Almedaleni nädalast. Taolisi ühiskonna tulevikust huvitatud inimeste kokkusaamisi toimub ka teistes Põhjamaades.

Koos hooandjatega panevad Arvamusfestivalile õla alla Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meedia, Avatud Eesti Fond, Vabaühenduste liit EMSL, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsused, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, Telia, Eesti Energia, SpeakSmart ja paljud teised.

Arvamusfestivali programm on on leitav https://www.arvamusfestival.ee/kava

 

Arvamusfestivalil kõlavad helilained muusikasillal Aruküla-Göteborg-Tartu

2015. aasta festivali kultuuriprogrammi dugiluule slam. Pilt: Tauno Tõhk

Augustis Paides peetava sõnarokifestivali kultuuriprogramm uitab sel korral rokkmuusika asemel psühhedeelsetel ning džässilikel radadel. Festivaliklubi täidab kahel päeval helidega Tartu multikultuurimaja Genialistide Klubi koostöös Mökuga. Ühiselt kureeritud programmist leiab nii ekstravagantse muusikamaitsega diskoreid kui ka verinoori räppareid.

Aruteludega paralleelselt võib mõlemal päeval alates keskpäevast kuulata festivaliklubis Melodija vinüülide kahisevaid helisid, pulseerivaid Balkani biite, idabloki estraadi parimaid palasid ning jahtroki mahedat briisi.

Reedeõhtuse kontsertkava märksõnaks on noorus. Festivaliklubis astub üles kõigest 15aastane Aruküla räppar EIXD, kelle laulutekstid torkavad valusalt sotsiaalset närvi ja lõhuvad aruteludel saavutatud konsensust. Seejärel astub üles Göteborgis muusika- ja heliproduktsiooni tudeeriv Liis Ring artistinimega Cirkl, kelle džässi ja klassikalise muusika vahel hõljuv unelev indie-pop võtab pinevust veidi maha, enne kui Tartu multiinstrumentalist Edmund Hõbeda mängulised improvisatsioonid festivaliklubi esimesele päevale joone alla tõmbavad.

Laupäev on täielikult psühhedeelsete helimaastike ning vinüülide päralt. Viimaste arutelude järel kutsuvad kahtlase muusikamaitsega multitalent Berk Vaher ja kummalise väljanägemisega plaadifirmade toodangust erutuv vinüülientusiast Ahto Külvet festivali osalejaid Paide esimesele Psühhodiskole. Kuulajaid tervitab analoogmuusika kirev maailm, mille geograafia ulatub Kasahstanist Lätini ning Brasiiliast Poolani. Psühhodisko moto on lihtne: Moogi ja süntesaatori ees oleme kõik võrdsed!