Pressiteated

Tänavusel Arvamusfestivalil küsitakse, miks kirikus ei tantsita

Sel suvel toimuva Arvamusfestivali 160 arutelu teemadering varieerub digirevolutsioonist (või sellest maha jäämisest) radikaliseerumiseni. Laste- ja perede aastale kohaselt on festivalil ka laste endi poolt korraldatud arutelud. Festivaliprogrammiga saab tänasest tutvuda festivali veebilehel.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kajastab arutelude valik hetkel ühiskonnas valitsevat meelsust ja selle aasta olulisemaid ühiskondlikke muudatusi. Näiteks arutatakse Äärealal haldusreformi tagajärgi ja võimalusi edaspidiseks koostööks või Euroopa alal Euroopa Liidu ja NATO tulevikku ning meie võimalusi liikmena. Eelmiste aastate tagasiside põhjal vähendati tänavu festivalil nii arutelude kui ka arutelualade arvu. Kokku on sellel aastal 25 erinevat aruteluala, mis kahe päeva jooksul annab sõna rohkem kui 500 kutsutud arutlejale.

Arvamusfestival 2016. Foto: Anna Markova

Karulini sõnul leiab endale huvipakkuvaid teemasid kindlasti igaüks – arutletakse tervise, stereotüüpide kui ka sotsiaalse innovatsiooni teemadel. „Lisaks päevakajalistele teemadele arutatakse ka aegumatuid eetilisi küsimusi. Ühtlasi leiab sel aastal ka veidi provokatiivsemaid teemapüstitusi – näiteks miks ei võiks kirikus tantsida, ehkki laulmine ja muusika tegemine kunstilise eneseväljendusena on lubatud? Või kas vana naine on saavutus või salgamist vääriv?” ütles Karulin. Ta lisas, et programmis on ka teemasid, mille arutamine on ühiskonnas pigem jätkuvalt tabu, näiteks “12-aastane pornotarbija – kelle mure ja vastutus?”.

Esmakordselt on festivalil lasteala, kus 5.-7. klassi õpilased korraldavad kokku kaheksa arutelu. Tõstatatavad teemad keskenduvad nii keskkonnakaitsele, virtuaalmaailma sõltuvusele kui ka näiteks laste (kooli)õnne või aktiivse vaba aja sisustamisele. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama kutsuda nii teadlasi, noorsportlasi, ent arutlejateks on loomulikult ka noored ise.

Tutvu programmiga siin: www.arvamusfestival.ee/kava

Arvamusfestivali programm on kokku pandud avaliku ideekorje põhjal ja on kohaks, kus vahetada mõtteid ühiskonnakorralduse üle, saada värskeid ideid ja uusi teadmisi. Tänavune festival toimub viiendat korda 11.–12. augustil ikka Paides. Hiiumaa [eel]arvamusfestival leiab aset 10. juunil Suursadamas ja Kagu-Eesti oma 14. juulil Eesti Maanteemuuseumis.

Arvamusfestivali toetavad Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Swedbank, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, KÜSK, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, SpeakSmart ja paljud teised. Festivali ühe ala toetajateks on Archimedes ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus.

Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi

Tänavu korraldab Arvamusfestival esmakordselt lastearutelusid, mille lõppenud ideekorjesse laekus 5.-7. klassi õpilaste poolt 13 aruteluettepanekut. Tõstatatud teemad varieeruvad keskkonnakaitsest virtuaalmaailma sõltuvuse ning laste (kooli)õnneni.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul võib tulemusega igati rahule jääda. „Kui algselt plaanisime valida neli arutelu, siis laekunud ideede sisu ja kvaliteedi põhjal valime neid kindlasti rohkem,“ ütles Karulin. „Päris mitmest pakutud ideest selgub, et lapsed tahaksid palju rohkem klassiruumist välja saada, näiteks sportimiseks või mõne (kultuuri)asutuse külastamiseks. Lahenduste leidmiseks plaanivad nad arutama näiteks teadlasi, noorsportlasi, poliitikuid jt, ehkki peamisteks arutlejateks on loomulikult noored ise.“

Koostöös festivali korraldajatega mõtiskletakse neis koolides, kes arutelusid eest vedama asuvad, milline oleks parim formaat ning kes seal osaleda võiksid. Karulini hinnangul on aga suur osa ideedest juba väga põhjalikult läbi mõeldud. „Meie jaoks on alati võtmekohal see, kuidas festivalil osalejaid kaasatakse. Seetõttu on meil eriti hea meel, et lapsed plaanivad kaasata ka kuulajaid. Nii tasub valmis olla näiteks väikesteks kehalisteks katseteks, teatrietendusteks kui ka küsitlusteks,“ sõnas Karulin.

Ideed laekusid Paide Gümnaasiumist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Püha Johannese Koolist ning Järveküla Koolist. Festivali meeskond valib Arvamusfestivalile jõudvad ideed välja lähiajal ning avalikustab need koos ülejäänud programmiga lastekaitsepäeval, 1. juunil.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arvamuskultuuri ja kodanikuharidust. Viies Arvamusfestival toimub 11.-12. augustil 2017 Paides. Kahel päeval peetakse üle 150 arutelu, mida korraldavad enam kui sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest.

Arvamusfestivali koostööpartneriks lastearutelude korraldamisel on Ajaloomuuseum, EV100 ning laste ja noorte kultuuri aasta „Mina ka!“.

Korralda Arvamusfestivalil ja [eel]arvamusfestivalidel oma arutelu

9. jaanuaril algab viienda Arvamusfestivali ideekorje. Oma arutelu teemat saab festivalile pakkuda jaanuari jooksul. Arvamusfestival sünnib koostöös paljude organisatsioonide ja inimestega ning toimub viiendat korda 11.–12. augustil 2017 ikka Paides.

Arvamusfestival sünnib üle saja partneri koostöös, Eestimaa inimeste ja organisatsioonide mõtetest. Just seetõttu kutsume kõiki inimesi ja organisatsioone esitama festivalil arutlemiseks oma teemapüstitust: olgu selleks mõni otsus, mis vajaks läbi mõtlemist, mõni uus vaatenurk või mõni küsimus, mida põhjalikumalt analüüsida.

Sel aastal toimub ka kaks [eel]arvamusfestivali: 10. juunil Hiiumaal ja 14. juulil Kagu-Eestis. Kolm festivali ootavad kuni 31. jaanuarini Eesti inimeste ja organisatsioonide ettepanekuid aruteludeks, mida saab esitada aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje. Lisaks eestikeelsetele aruteludele on väga oodatud ka vene-, inglise- ja mitmekeelsed mõttevahetused.

Teemapüstitusele saab festivali meeskonnalt nii tehnilist kui ka sisulist tagasisidet infotunnis, mis toimub 19. jaanuaril kell 16 Tallinnas, kohvikus Must Puudel. Infotunnile palume registreeruda siin.

„Iga organisatsioon või üksikisik saab pakkuda teema, mis on tema hinnangul oluline ja vajab just praegu arutlemist, kaasamist ja uute lahenduste leidmist,“ julgustas Arvamusfestivali 2017 eestvedaja Ott Karulin. „Tahan kutsuda üles festivalist osa saama ka neil organisatsioonidel, kes pole seda seni teinud. Festival ei ole mitte ainult hea platvorm mõne teema avalikuks tõstatamiseks, vaid sealt saab ka väärtuslikku vahetut tagasisidet, millest on kasu igal organisatsioonil.” Karulin rõhutas, et tänavu oodatakse väga ka kogukondi puudutavaid teemasid.

Kõik ideede esitajad peaks olema valmis pakutud arutelu ise korraldama ja tegema seejuures koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge pakub Arvamusfestivali korraldustiim, kes juhendab ja nõustab nii arutelude sisu kui ka tehnilise ettevalmistuse vallas. Arvamusfestival töötab kõik pakutud teemad läbi ning võtab ideede esitajatega ühendust veebruari lõpus.

Need, kes pole varem Arvamusfestivalil käinud, saavad fotode abil aimu festivali melust. Möödunud aasta teemasid saab sirvida festivali programmist.

Arvamusfestivali avapäeva külastas üle 6000 inimese

Arvamusfestivali esimesel päeval külastas festivali üle 6000 inimese, kes võtsid aktiivselt osa rohkem kui sajast arutelust. Õhtu lõpetas presidendi kandidaatide debatt, kus peamiseks fookuseks oli sisseränne ja presidendi roll.

Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul kulges esimene päev väga hästi. „Hea meel oli näha, et enamiku arutelude juures oli hulganisti kaasamõtlejaid ja -arutlejaid, ja seda võrdselt nii Vallimäel kui ka keskväljakul. Oli näha, et inimestel on soov ja oskus kaasa rääkida,“ lisas Karulin.

Klassikaliste arutelude kõrval sai osaleda ka näiteks maailma- ja osaluskohvikutes, käia karjäärinõustamisel või laenutada elavast raamatukogust põnevaid inimesi. Toimus ka tagurpidi tööintervjuu ja ühe arutelu avasid baleriinid.

Presidendi kandidaatide debatt 12. augustil. Foto: Anna Markova

 

Festivali osaleja Kristjan on Arvamusfestivalil teist korda ja kiidab tänavuste arutelude sisukust. „Ma ei tea, kas mul on lihtsalt olnud õnne või ongi arutelud seekord paremini läbimõeldud ja korraldatud.  Leidsin kolm arutelu, mis olid minu nõudliku meele jaoks piisavalt köitvad, nii et kuulasin neid algusest lõpuni ja võtsin ka ise sõna!“

Eriti pakkus Kristjanile huvi debatt sünteetilisest bioloogiast ehk disainitud rakkudest ja disainitud inimestest, kus räägiti, kas sünteetiline bioloogia hävitab või päästab inimkonna. „See on tegelikult oleviku teema, millega seotud küsimusi ja väljakutseid peavad nii riigid kui ka indiviidid enda jaoks läbi mõtlema juba praegu,“ leiab ta.

Venekeelses arutelus, kus küsiti, kas kodanikuna piisab maksude maksmisest või on vaja teha enamat, arutlesid osalejad, mida nemad kingiksid Eestile 100. sünnipäevaks. Muuhulgas pakuti, et iga kodanik võiks kinkida Eestile 100 head tegu ning et ükskõik mis kingitus on, peaks see olema sisukas ja läbimõeldud. Näiteks pakuti välja, et võiks kirjutada hiigelsuurelt Eesti territooriumile numbri „100“ nii, et seda saaks pildistada ka kosmosest. „Proovime teha nii, et minu eesti keelt mitte valdav isa, kes on elanud Eestis üle 25 aasta, kogeks, et see on ka tema pidupäev,“ ütles arutelu lõpetuseks festivali osaleja Marat Aljautdinov.

Päeva oodatuimaks aruteluks oli presidendikandidaatide debatt, kus osalesid Siim Kallas, Eiki Nestor, Mailis Reps ja Mart Helme. Arutlejad käsitlesid Mihkel Kärmase juhtimisel selliseid teemasid nagu presidendi valimiste kord, kandidaatide eraelu ja presidendi roll. Debati peamisteks teemadeks said sisseränne, välistööjõud ja pagulased.

Arvamusfestivali teise päeva avas kell 7.30 loodusmatk hommikuses linnas ning esimene arutelu algas juba kell 9.30 ja käsitles kodaniku võimalusi osaleda hariduspoliitika kujundamises. Sellele järgnes Euroopa Parlamendi saadikute arutelu teemal „Mis saab Euroopa Liidust“.

Festivali viimane arutelu algab laupäeval keskväljakul kell 20.00, kui kogunevad parlamendierakondade esimehed. Arvamusfestival toimub neljandat korda 12.–13. augustil Eestimaa südames Paides. Festivali eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasav, võimalikult kriitikavaba ning poliitiliste ambitsioonideta kohtumispaik, kuhu on oodatud kõik need, kellele Eestis ja mujal maailmas toimuv korda läheb.

Arvamusfestival paneb Paide kultuurielu kihama

Festivali avapäeva õhtul toimub Paides rohkem kui kümme erinevat kultuuri- ja muusikaüritust. Žanriline valik on kirev, ulatudes kirikukontserdist diskoni ning salongorkesterist muusikaviktoriinini. 

Foto: Kärt Vajakas

 

Paide sõnarokifestival on juba ammu midagi enamat kui arvukad arutelupaneelid. Sõnade kõrval on igal aastal järjest prominentsema koha saanud meelelahutus, toit, kultuur, vaba aeg. Järjekorras neljas Arvamusfestival on aga eriline, sest mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi nagu tänavusel avapäeval – see võtab isegi pealinna kultuurimeluga harjunud inimesel silme eest kirjuks.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin soovib, et festivali õhtune peo- ja kontsertprogramm oleks tulevikus arutelulavadele sarnaselt isetekkeline ja mitmekesine. Tänavu oldi sellele Karulini sõnutsi väga lähedal: “Kui esimesel kolmel aastal olid Paide üritusekorraldajad Arvamusfestivali suhtes pigem äraootaval seisukohal, siis sel korral on õnnestunud kultuuriprogramm koostada suures osas samal põhimõttel, nagu me algusest peale aruteluprogrammi oleme teinud: ettepanekud tulevad partneritelt ja meie toetame nõu ning info levitamisega.”

Sellest ambitsioonist lähtuvalt panid Paide inimesed seljad kokku ja kureerisid reedeõhtuse meelelahutusprogrammi Reede@Paide, mille raames võib omale sobiva ürituse leida iga festivaliosaleja. Valikus on nii salongorkester Südamemajas, Meisterjaan Vanalinna kohvikus, Ans Andur Wabalinna hoovis, Würffel Paide Plazas, Viktor Tsoi mälestuskontsert kohvikus Talleke ja Pullike, kirikukellade toetuskontsert Paide Püha Risti kirikus ja tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer. Vahetult pärast viimaseid arutelusid startivad muusikalised etteasted kestavad varaste hommikutundideni, mil plaadikeerutamise Paide Plazas lõpetavad DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter.

Rohkem infot Reede@Paide ürituste kohta leiad festivali kodulehelt.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi keskmes on visuaalsed arvamusavaldused

Selle aasta Arvamusfestivali kavas lähenetakse arvamuskultuurile senisest avaramalt. Nii on ka kultuuriprogrammi koostamisel lähtutud põhimõttest, et kunst on ühiskondliku diskussiooni oluline osa ning katalüsaator. Festivali kultuuriprogrammi eestvedaja Ott Karulin selgitab: “Kultuuriprogrammi puhul olen püüdnud leida sündmusi, mis toimivad arvamusavaldusena nagu ka arutelud. Eelmistel aastatel on rõhk olnud teatril. Eks sõna abil ongi arvamust kõige lihtsam avaldada, aga tahtsin sel aastal tuua programmi just visuaalset kunsti, mida seni Arvamusfestivalil liiga vähe olnud.”

Kuraator Kati Ilves tutvustas näitust festivali vabatahtlikele juba varem, mai kuus. Foto: Kärt Vajakas

 

Sellest taotlusest sündis koostöös Kumuga näitus „Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015“, mis on spetsiaalselt kureeritud Arvamusfestivali formaadi jaoks, selle haaret ja erinevaid teemaplatvorme silmas pidades. Üheksast tööst koosnev valik toob vaatajani ligi kahekümne aasta jooksul valminud videokunstiteosed, mis oma loomishetkedel on osutanud erinevatele ühiskonnas toimuvatele arengutele või probleemidele, ja astunud nendega dialoogi. Kunstnikud on oma töödes lähtunud sageli materjalist, mida on erinevalt kajastanud ja analüüsinud ka meedia ning mis on olnud kohalikus arvamuskultuuris tähelepanu keskmes. Mitmed neist teemadest, mida eksponeeritud teosed käsitlevad, on jätkuvalt akuutsed, ikka veel lahendamata või taas esile tõusnud.

“Näituse tööde valikut iseloomustab nende läbiv kommunikatsioonisoov, püüd rääkida tuttavast teemast teistsuguse nurga alt,” põhjendab näituse kuraator Kati Ilves valikut. Lisaks soovile kaasata kaasaegne kunst arvamusdebatti ja juhtida sellega festivalikülastaja tähelepanu verbaalselt artikuleeritud seiskohtade kõrval visuaalsetele, toob näitus välja ka Eesti videokunsti sisemised arengud ja suunad, pakkudes kohati ambivalentsemat, abstraktsemat – ja miks mitte ka humoorikamat ja vaimukamat teemakäsitlust. Teosed, tegeledes küll mingi konkreetse temaatikaga, lähtuvad oluliselt nii kunstniku autoripositsioonist kui meediumi piiridest ja võimalustest. Perioodi lõikes joonistub seega välja ülevaade siinsest videokunstist – selle mõningatest narratiividest ja vaatenurkadest, samuti meediumi ja teemade arengust.

Näituse pealkirja esimene pool „Raputada, mitte segada“ tuleb Marge Monko samanimelisest eksponeeritud teosest, kus James Bondi poolt kuulsaks lausutud kokteilisegamisõpetuse taasesitab teose üks peategelastest. Monkole lisaks osalevad näitusel Kristin Kalamees, Flo Kasearu, Kai Kaljo, Eléonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Kristina Norman, Liina Siib, Anna-Stina Treumund ehk erandkorras ainult naised. Näitust kureerib Kumu kaasaegse kunsti kuraator Kati Ilves, kes on ühtlasi ka järgmise Veneetsia biennaali Eesti paviljoni kuraator.

Videonäitus avatakse Paides päev enne festivali, 11. augustil kell 18 ja see jääb külastajatele avatuks festivali lõpuni. Näitus valmib koostöös Kumu kunstifilmide festivaliga KuFF, mis toimub 29.09.– 02.10.2016 Kumu auditooriumis, kus taasesitatakse näitus filmiprogrammina.

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Nüüd on võimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.

Foto: Tauno Tõhk

 

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin.

“Iga aastaga suuname korraldajaid aina rohkem mõtlema, kuidas saada arutelust võimalikult palju kasu. Soovitame korraldajatel mõelda läbi, mis on arutelu eesmärk, kuidas kaasata festivali osalejaid, kuidas moderaatoreid paremini ette valmistada ja mis pärast arutelu ja festivali edasi saab. Üha rohkem on arutelusid, mida korraldatakse konkreetse eesmärgiga,” tõdeb Ott Karulin. “Nii näiteks on eelmistel aastatel inspiratsiooni saanud Kalamaja Avatud Kooli loojad, on moodustunud liikumine Peaasjalikud Noored, kelle huviks on Eesti noorte vaimse tervise edendamine. Festival kujunes oluliseks algtõukeks kaitseväe ja EKA arhitektuuriteaduskonna vaheliseks koostööks. Peamiseks kasuks näevad aga osalejad võimalust saada tagasisidet oma ideedele, leida uusi kaasmõtlejaid, saada uusi teadmisi ja arusaama, kuidas edasi liikuda.”

Paide Arvamusfestivali eeskujul toimus 1.-2. juulil Lätis Cesises juba teist korda arutelufestival Lampa. Eesti festival on omakorda inspireeritud Rootsis juba pool sajandit toimunud Almedaleni nädalast. Taolisi ühiskonna tulevikust huvitatud inimeste kokkusaamisi toimub ka teistes Põhjamaades.

Koos hooandjatega panevad Arvamusfestivalile õla alla Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meedia, Avatud Eesti Fond, Vabaühenduste liit EMSL, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsused, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, Telia, Eesti Energia, SpeakSmart ja paljud teised.

Arvamusfestivali programm on on leitav https://www.arvamusfestival.ee/kava

 

Arvamusfestivalil kõlavad helilained muusikasillal Aruküla-Göteborg-Tartu

2015. aasta festivali kultuuriprogrammi dugiluule slam. Pilt: Tauno Tõhk

Augustis Paides peetava sõnarokifestivali kultuuriprogramm uitab sel korral rokkmuusika asemel psühhedeelsetel ning džässilikel radadel. Festivaliklubi täidab kahel päeval helidega Tartu multikultuurimaja Genialistide Klubi koostöös Mökuga. Ühiselt kureeritud programmist leiab nii ekstravagantse muusikamaitsega diskoreid kui ka verinoori räppareid.

Aruteludega paralleelselt võib mõlemal päeval alates keskpäevast kuulata festivaliklubis Melodija vinüülide kahisevaid helisid, pulseerivaid Balkani biite, idabloki estraadi parimaid palasid ning jahtroki mahedat briisi.

Reedeõhtuse kontsertkava märksõnaks on noorus. Festivaliklubis astub üles kõigest 15aastane Aruküla räppar EIXD, kelle laulutekstid torkavad valusalt sotsiaalset närvi ja lõhuvad aruteludel saavutatud konsensust. Seejärel astub üles Göteborgis muusika- ja heliproduktsiooni tudeeriv Liis Ring artistinimega Cirkl, kelle džässi ja klassikalise muusika vahel hõljuv unelev indie-pop võtab pinevust veidi maha, enne kui Tartu multiinstrumentalist Edmund Hõbeda mängulised improvisatsioonid festivaliklubi esimesele päevale joone alla tõmbavad.

Laupäev on täielikult psühhedeelsete helimaastike ning vinüülide päralt. Viimaste arutelude järel kutsuvad kahtlase muusikamaitsega multitalent Berk Vaher ja kummalise väljanägemisega plaadifirmade toodangust erutuv vinüülientusiast Ahto Külvet festivali osalejaid Paide esimesele Psühhodiskole. Kuulajaid tervitab analoogmuusika kirev maailm, mille geograafia ulatub Kasahstanist Lätini ning Brasiiliast Poolani. Psühhodisko moto on lihtne: Moogi ja süntesaatori ees oleme kõik võrdsed!

Arvamusfestivali loomist saab toetada Hooandjas

2. mail algas neljanda Arvamusfestivali Hooandja kampaania, mis kestab kaks kuud. Andes festivalile hoogu kasvõi 5 euroga saab toetada paremat arutelukultuuri loomist Eestis.

“Arvamuskultuuri muutmise teekond on pikk ning me ei oota kiiret tulemust, aga usume, et see viib ühiskonnani, milles tahaks tegelikult kõik eestimaalased elada, lapsi kasvatada ja töötada. Kui ka Sina arvad, et see missioon on väärt tegutsemist, siis toeta palun festivali korraldamist”, pöörduvad Arvamusfestivali vabatahtlikud Hooandja keskkonnas.

Sellel aastal lubavad korraldajad, et festival ei kasva mitte suuruse, vaid sügavuse poolest ning just selleks palutakse hooandjate abi. Arutelusid korraldavad täies mahus partner-organisatsioonid, festivali meeskond aga pakub tugi – sellel aastal koolitatakse nii diskussioonide korraldajaid kui ka moderaatoreid ning poole aasta jooksul pakutakse ka teistmoodi juhendamist. Lisaks loob festivalimeeskond Paidesse mõnusa ja inspireeriva keskkonna ja meeleolu tänu rohkem kui 300 vabatahtliku panusele. Need inimesed on väärt häid olmetingimusi ning ka selleks on tarvis hooandjate tuge.
Festivali saab toetada 27. juunini Hooandja veebilehel, annetades 10 või isegi 500 eurot ning saades tänutäheks väärtusliku kingituse.
Vaata, miks üle 300 inimest panustab Arvamusfestivali loomisse: http://www.hooandja.ee/projekt/arvamusfestival-2016#tab-1-tab
Festivali saab toetada ka teiste keskkondade kaudu. Tutvu lähemalt.

Arvamusfestivali ideekorje tulemustest moodustub festivaliprogramm

Arvamusfestival on ühiskonnaülene ja isetekkeline ettevõtmine, mis tähendab, et arutelude programm sünnib aktiivsete organisatsioonide ja inimeste koostööna. Arvamusfestivali avaliku ideekorje käigus esitas 136 organisatsiooni ja 28 eraisikut arutlemiseks 320 ideed ja ettepanekut. Tänavu laekus ideid kaks korda rohkem kui mullu.

Sama moodi kui eelmisel aastal osutus ideekorje kõige populaarsemaks teemaks haridus. “Ajastu märk on kindlasti see, et suur osa ettepanekuid on seotud avatud, salliva ja väärtuspõhise kooli arendamisega. Lisaks saab tänavu lõpuks tähelepanu kõrgharidus,” ütles Arvamusfestivali programmijuht Maiu Lauring. “Sel aastal pakuti välja tunduvalt rohkem ideid eestlusest, meie identiteedist ja kultuuripärandist, aga ka kodanikualgatusest, majandusest, tööelust ning innovatsioonist,” lisas Maiu Lauring.

Pressiteade_ideekorje tulemused

Kolmandik pakutud ideedest on üles ehitatud esinejakesksetele aruteluvormidele, näiteks traditsiooniline esinejatega arutlusring ja vastandumisel põhinev väitlemine. Küll on aga näha, et üha enam on hakatud mõtlema ka teistsugustele arutelulahendustele: improteater, rollimäng, ajurünnak, hackathon, “kiirkohting”, maailmakohvik, elav raamatukogu jne. “Arutelude korraldajate ja Arvamusfestivali osalusvormide labori koostöös peaks tänavune festival paistma silma just mõne uudse mõttevahetusviisi poolest,” loodab programmijuht.

30. märtsil toimub arutelualade korraldajate üritus. Kohtuvad need üle saja organisatsiooni ja aktiivse inimese, kelle koostöös valmib juuni alguseks tänavune Arvamusfestivali programm. Selle perioodi vältel pakub Arvamusfestivali meeskond arutelude ja arutelualade korraldajatele tuge, nõustamist ja koolitusi.

Ühiskonnaülesed teemad tõid kokku tuhanded inimesed

AF_pressiteade 3

Juba kolmandat korda Paides toimunud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul kokku üle 10 000 inimese. Ühiskonnaülene ja isetekkeline programm pakkus teemasid seinast-seina ja üllatas rekordarvu, 224 erineva ning inspireeriva aruteluga.

„On südamest hea meel, et iga aruteluteema juurde jagus piisav hulk huvilisi. Kõige suurema osalejatega arutelud olid Õpiorus, Linnateatri alal, Ekspress Meedia alal, Rahva Raamatu aias ja Eesti Telekomi VUNK innovatsioonialal,” sõnas festivali teemaprogrammi juht Maiu Uus. „Samuti teeb rõõmu, et lisaks paneeldiskussioonile oli kasutusel niivõrd palju erinevaid formaate: väitlused, simulatsioonid, õpitoad, maailmakohvikuid ja osalusteater.”

Võrreldes eelmise aastaga kasvas festival tuntavalt. Festivaliala laienes Paide keskväljakule ja osale Tallinna tänavast, kus liiklus oli festivali ajal suletud. Lisaks põnevatele ja inspireerivatele aruteludele pakkus Arvamusfestival ägedat kultuuriprogrammi. Festivali viimane arutelu oli traditsiooniliselt parlamendierakondade juhtide vestlusring, sellele järgnes noorte koomikute etendus Fopaa!. Festivali järel kogunesid osalejad linna keskväljakule, kus NO99 teatri populaarne Tantsulaagri pidu pakkus rokkimisvõimalust varaste hommikutundideni.

Arvamusfestivali õnnestumisele aitas kaasa seniste korraldusaastate suurim tiim – aasta jooksul panustas festivali sündi 300 vabatahtlikku, enam kui sada organisatsiooni tegid aga head koostööd, et tuua osalejateni 224 arutelu. „Arvamusfestival on tõeliselt unikaalne koostööharjutus. Mitmel pool ühendasid jõud riigiasutused, vabaühendused ja ettevõtted. On tõsiselt hea meel, et osales nii palju organisatsioone, see näitab, et ideede ja inimeste kohtumispaik läheb inimestele korda ja toob meid kokku,” sõnas Uus. „Loodan, et sisse harjutatud koostöö on inspireerinud ja hea koostöö jätkub ka järgmisel aastal peale festivali.”

Lisaks vabatahtlikele, tiimijuhtidele ja organisatsioonidele aitasid festivali sünnile kaasa Paide linna ja Järvamaa omavalitsused ning inimesed ja ettevõtted. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Oma õla panid festivalile alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital, head inimesed Hooandjas ning mitmed ettevõtted nagu Eesti Energia, Nortal, Swedbank ja paljud teised.

Aitäh kõigile osalejatele, kohtumiseni 2016. aasta augusti kolmandal nädalal Paides!

Mitmekesised osalusformaadid vallutasid Paide

Arvamusfestivali esimesel päeval kasutasid 4200 inimest sõnarokkimiseks erinevaid aruteluformaate, lisaks paneeldiskussioonile oli väitlusi, simulatsioone, õpitube, maailmakohvik ja osalusteater. Õhtu lõpetas ühine unistamine, millises Eestis tahame elada.

„Soov unistada sumedal augustiõhtul sellest, millises Eestis me elada tahame, tõi kokku sadakond inimest. Esimesest festivalipäevast oli kaasa võetud hulk mõtteid, mida teisi ära kuulates rõõmuga jagati. Arutelult lahkuti positiivsete tunnetega, mis loodetavasti võetakse ka tänasesse päeva kaasa,“ ütles Eesti tulevikulugude eestvedaja Marten Lauri.

Üheskoos unistada saab ka täna – terve päeva jooksul on kõik huvilised oodatud Mäealale, et seal Eesti tuleviku kohta mõtteid vahetada. “Eesti tulevikulugude kogumine on vajalik selleks, et teada saada, kuhu Eesti rahvas tahab tulevikus jõuda ja millises Eestis nad soovivad elada,” lisas Lauri. Ta loodab, et tulevikulugude kirjapanemisega jätkatakse ka pärast festivali lõppu.
Mitmekesise teemavaliku seast sobiva leidis festivali avapäevalt vast igaüks – juttu tuli isejuhtivast tehnoloogiast kuni alkoholikultuuri ja Eesti kaitsepoliitikani välja.

„Kõige rohkem oli kaasamisatmosfääri Õpiorus, kus eile olid fookuses kooliväärtuste ja õpetamiskunstide teemad. Pea iga arutelu kaasas sada inimest ja toimusid grupiarutelud, rollimängud, hääletamised,” sõnas festivali teemaalade juht Maiu Uus. „Väärtuste ala uue tulijana on olnud väga põnev, soovitame täna kindlasti sinna minna!”

AF_pressiteade 2

Arvamusfestivali teise päeva avavad lisaks joogale ja meelerahu tagavatele vaikuseminutitele mitu päevajajalist arutelu. Kell 10 arutlevad Eesti europarlamendi liikmed festivaliklubis Venemaa tuleviku üle. Kell 10.30 arutatakse koos külalistega Valgevenest, Ukrainast, Moldovast ja Gruusiast selle üle, kas tulevik on noorte päralt. Samal ajal ühendatakse Uut moodi õppimise alal mõisted nagu õppimine ja pehmo.

„Inimesed telekast ja inimesed tänavalt ja sinu oma sõbrad tulevad kokku ning räägivad teemadest, mis neile vähemal või suuremal määral korda lähevad,” kirjeldas Arvamusfestivali meeleolu festivali vabatahtlik Martin Meitern. „Ja täitsa niimoodi inimese moodi räägivad! Kedagi ei sõimata pedeks ega tolerastiks ega mahamüüjaks, miks peakski?! Tule ja ütle, mis sa arvad haridusest, noortest, majandusest, toidust, idufirmadest, arengukoostööst või millest iganes. Tule kuula, mis teised arvavad.”

“Nädalavahetust tasub alustada Arvamusfestivalilt ja kohale tasub tulla kogu perega, sest tegemist jagub kõigile,” lisas Uus. „Lastele on oma ala ja -hoid, vanavanematele on mõeldud neid puudutavad teemad, festivali alalt leiab kohvikuid, mänge, muusikat, kino – ühesõnaga terve Paide linn on avastamiseks avatud.”

Festivali viimane arutelu algab Orualal kell 19.30, kui kogunevad parlamendierakondade juhid. Arvamusfestival toimub kolmandat korda 14.-15. augustil Eestimaa südames Paides. Festivali eesmärk on luua kogu ühiskonda kaasav ning poliitiliste ambitsioonideta kohtumispaik, kuhu on oodatud kõik need, kellele Eestis ja mujal maailmas toimuv korda läheb.

Kogu Arvamusfestivali kava leiab siit: www.arvamusfestival.ee/kava/20150814/.

Esimene [eel]arvamustival oli menukas

Festivalimelu NarvasNarva lossiparki kogunes täna sadu inimesi [eel]arvamusfestivalile, kus mõnusas ja inspireerivas õhkkonnas arutleti erinevatel teemadel, teiste seas näiteks ühiskonnakriitika rolli üle muusikas, vene koolist Eestis ja kodanikuaktiivsuse tähtsusest.

“On hea meel näha, et tänane Arvamusfestivali eelüritus oli meeleolukas ning läks igati korda, mida näitab kohale tulnud Narva ja Ida-Virumaa elanike tõsine huvi ja soov kaasa rääkida oma piirkonnas olulistes küsimustes. Loodame, et siit alguse saanud arutelud jätkuvad ka augustikuises Paides,“ sõnas Arvamusfestivali teemaalade juht Maiu Uus.

Festivali kahel alal peeti maha kuus eriilmelist ning inspireerivat arutelu. Kõneldi nii Venemaa poliitilises elus toimuvast, ootustest uuele ETV venekeelsele telekanalile, ühiskondlikust vastutusest kui ka vene koolist Eestis. Lisaks tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelastele said sõna ka paljud teised huvilised, kes vestlusringidest osa saama olid tulnud.

Päeva lõpetas arutelu „Eesti tulevikulugu otsimas“, milles inimesed mõtisklesid ühiselt selle üle, mis nende jaoks on Eestis väärtuslik ja millises Eestis sooviksid nad tulevikus elada.

„Aruteludes valitses koostöine õhkkond ning seal osalejad olid valmis üksteist ära kuulates mõtlema ja looma. Oli tunda, et Ida-Viru inimestele läheb Eesti tulevik korda,” ütles tulevikulugude kogumise eestvedaja Marten Lauri.

[eel]arvamusfestivali programm sündis koostöös Ida-Virumaa inimeste, festivali korraldustiimi ja Avatud Eesti Fondiga.

Arvamusfestival toimub tänavu kolmandat korda, 14.-15. augustil Paide Vallimäel. Tänavusele teemakorjele tuli 250 ideed, mis jagunevad festivalil 30 erineva ala vahel. Oma ala saavad julgeoleku ja väärtustega seotud teemad, kokku aitavad festivali korraldada paljud erinevad organisatsioonid ja inimesed üle Eesti. Festivali meeskond alustab teema-alade programmi tutvustamisega järgmisel nädalal.

Rohkem infot: https://www.arvamusfestival.ee/
Meie fotod Narvast: https://www.flickr.com/photos/arvamusfestival/sets/72157653295268378
Fotosid ja materjale meie kodulehelt võib vabalt kasutada, kui viitate allikale.