Ideekorje

Arvamusfestivali arutelud suunavad pilgu tulevikku

Tänavu augustis seitsmendat korda toimuva Paide arvamusfestivali arutelud suunavad pilgu tulevikku, küsides, kuidas eesootavateks muutusteks ise ja ühiskonnana valmis olla. Festival pöörab tähelepanu teadmistepõhisele lähenemisele ühiskonna jaoks oluliste teemade käsitlemisel, jätkusuutlikule arengule ning ärksale eluhoiakule.

“Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Tulevik on ebakindel ning omavahelised konfliktid mitte ei aita, vaid raskendavad väljakutsetega hakkamasaamist. Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” lisas Lauring.

Tänavusel festivalil räägitakse tavalisest rohkem teadlaste rollist avalikus arutelus. Teadlaste päralt on pealava Meie Tulevik, samuti seatakse üles teaduse ja värske teaduse arutelualad. “Teadus põhineb fakti- ja tõenduspõhisel maailmavaatel, millest lähtudes ei ole teadlaste roll ainult oma eriala edendamine, vaid ka laiemalt ühiskonnas ühise kommunikatsiooniruumi loomine. Selleks, et saaksime teha üksmeelseid ja tarku otsuseid tuleviku nimel, tuleb esmalt leida ühine keel tänases päevas,” märkis Rahvusülikool 100 projektijuht Kadri Asmer.

Arvamusfestivali kavva jõudis avaliku ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Kümnete organisatsioonide ja inimeste ühisloomes sündinud arutelukava on leitav siit: https://www.arvamusfestival.ee/kava. Arutelud kas tutvustavad mõnd nähtust, otsivad lahendust mõnele probleemile või analüüsivad olemasolevaid teadmisi. Mitmed arutelud on seadnud eesmärgiks konkreetse tulemuse, nt ettepanekute või soovituste nimekirja.

Lisaks vestlusele pakub festival mitmekülgset kultuuriprogrammi, mida seekord kureerib Paide muusika- ja teatrimaja. Festivalil annavad ühise kontserdi Kaido Kirikmäe, Mari Kalkun ja Robert Jürjendal, üles astub Weekend Guitar Trio ning festivali lõpetab ansambli Lenna kontsert Paide kesklinnas.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. Festival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Festival on külastajatele tasuta.

Arvamine kui rahvakunst

Sel suvel toimub juba seitsmes arvamusfestival Paides. Hiljuti lõppes ideekorje, kus sai läbi sõelutud enam kui 200 teemat, kirjutab Maiu Lauring Maalehes. Mis siis on meil, eestimaalastel, aastal 2019 südamel?

Mõneti sümboolselt pälvisid eesti keele aastal tavalisest suuremat tähelepanu keele, kultuuri ja rahvuse küsimused. Välja joonistusid ka suurandmetega seotud teemad – ühelt poolt ettevõtete ja riigi kogutud andmed kui võimalus midagi paremaks teha, teisalt andmete jagamisega seotud turvariskid.

Kolmas suurem ring teemasid puudutab tulevikku vast kõige teravamalt – kliimaküsimused ehk laiemalt planeedi Maa saatus, igaühe võimalused koduplaneeti säästvamal moel kohelda, aga ka sellega seotud umbusk.

Suvel on võimalus need ja kümned teised teemad läbi rääkida, oma seisukohti põhjendada ning selgitada, argumente luua ja märgata, üksteist kuulata ning seeläbi sisukat ja edasiviivat arutelu pidada. Peame arutelus sündinud väiksematki nihet uue teadmise või parema mõistmise suunas omaette väärtuseks. Seekord, kui festival sünnib koostöös rahvusülikooliga, on eriline tähelepanu teadmistepõhisel lähenemisel.

Arvamusfestivali eestvedajate üks tänavusi unistusi on varakult nügida selgelt sõnastama arutelude eesmärki, et ühiselt mõtestada vestluste väärtust. Ideekorje tulemuste järgi on ligikaudu poolte arutelude puhul soov luua mõne teema või nähtuse paremat mõistmist, kolmandik aruteludest soovib jõuda uute lahendusteni või testida olemasolevaid, samuti korraldatakse tagasivaatavaid arutelusid, mille mõte on saadud õppetunnid läbi rääkida ja analüüsida.

Me ise peame oluliseks ka noorte aktiivsete kodanike pealekasvu, millele festivalil vabatahtlikuna tegutsemine kaasa on aidanud. See on suur asi. Kui mõistmine on ka teie soov, siis saame 9. ja 10. augustil kokku Eestimaa südames Paides!

Ideekorjesse jõudis 208 ideed!

Arvamusfestival 2019 ideekorje on lõppenud. Meieni jõudis ühtekokku 208 ideed. See on väärt tulemus!

Sel aastal küsisime ideekorje ankeedis täpsemalt arutelu eesmärki. Kõige enam ehk ligi poolte (48%) aruteluideede puhul on eesmärk  mõne teema või nähtuse parem mõistmine, 34% aruteludest soovib jõuda uute lahendusteni või testida olemasolevaid, arutelusid soovitakse korraldada ka õppetundide esitlemiseks (8%) ja info kogumiseks (3%).

Aitäh kõigile, kes osalesid!

Ideekorje analüüs on alanud ning märtsi alguses selguvad tulemused.

Tuleviku teemaline Arvamusfestival ootab aruteluideid

Seitsmenda Arvamusfestivali juhtmõte on tulevik. Programmi on eriti oodatud arutelud, mis ühel või teisel moel valmistavad ette tulevikuks ning küsivad küsimusi, millele vastuseid veel pole. Arutelud valitakse kavva avaliku ideekorje kaudu, mis kestab 31. jaanuarini.

Tulevik on Arvamusfestivali juhtmõte Eesti Vabariik 100 juubeliperioodi viimaste riigi loomise verstapostide valguses. “Iga riik on loodud selleks, et püsida igavesti – eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine üle aegade on Eesti riigi alusmõte. Sada aastat pärast riigi sündi on õige aeg seada sihte tulevasteks aastasadadeks. Sellepärast ongi mõttekas vaadata ettepoole, tulevikku – nii hästi kui oskame, st parima akadeemilise ja intellektuaalse võimekusega, mis meil on,” ütles EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on paratamatu, et tulevik toob kaasa üha rohkem muutusi ning et inimesele on loomuomane olla nende suhtes ettevaatlik. “Seitsmendal Arvamusfestivalil küsime, millist tulevikku ise loome tänaste valikute, tegude ja sõnadega? Kaasates parimat teadmist ja arvestades inimliku ettevaatusega, arutame koos, millist tulevikku soovime ning teeme ühisloomes algust sellise tuleviku kujundamiseks,” ütles Lauring.

Rahvusülikooli 100. sünnipäeva aastal on tuleviku mõtestamisel eriline tähelepanu Tartu Ülikoolil ja teadlaste rollil avalikus diskussioonis. “Rahvusülikool 100” projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on oluline mõista, et sada aastat eestikeelset kõrgharidust on kingitus kogu Eesti riigile ja see ei ole ainult ühe ülikooli uhkus. “Rahvusülikooli ülesanne on olla ka ühiskondliku arengu eestvedaja ja probleemidele lahenduste pakkuja, seistes seejuures eestikeelse kultuuri ja teaduse eest,” ütles Asmer.

Tuleviku täpsemaks orientiiriks on seatud aasta 2035, mis on ka Eesti riigi uue pikaajalise strateegia koostamise aluseks. Arvamusfestivali ideekorjesse on oodatud arutelud, mis aitavad lahti seletada mõnd keerulist teemat, luua paremat mõistmist eriarvamusel osapoolte vahel, tutvustada uut teadmist, pakkuda nutikaid lahendusi või küsida küsimusi, millele vastust veel pole. Nagu ikka on oodatud arutelud kõigilt, nii üksikisikutelt kui asutustelt, ettevõtetelt, vabaühendustelt ja võrgustikelt.

NB! ideekorje on selleks korraks läbi. Aitäh, laekus üle 200 idee ja ettepaneku!

Küsimuste korral palume kirjutada aadressil info@arvamusfestival.ee ning festivali korraldajad annavad suunavat nõu. Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides.

Laste depressiooni aruteluks andis põhjust elu ise

Oma kogemuslugu arutelu “Laste ja noorte depressioon” korraldamisest jagavad idee autor Mari Väärtnõu ja arutelujuht Kätlin Merisalu. Postituse lõpus jagavad mõlemad oma kolm soovitust neile, kes alles kaaluvad arutelu korraldamist Arvamusfestivalil. 

Mis arutelu ja miks korraldasite?

Mari: Teemaks oli laste ja noorukite depressioon. Põhjuse arutelu korraldamiseks andis elu ise, kuna oma töö iseloomu tõttu puutun igapäevaselt kokku lastega, täpsemalt lasteaialastega, kelle käitumine reedab emotsionaalseid pingeid nii peresiseselt kui rühmakollektiivis. Nii kurb kui see ka pole, on spetsialistid märganud laste vaimse tervise häirete olulist tõusu. Me võime oletada, mis on nende põhjustajaks, kuid tihti ei tule toime kõige elementaarsema – märkamisega.

Kätlin: Mina sattusin arutelu juhtima täiesti juhuslikult, kui soovitasin Marile hoopis noori, kes vestluses võiks osaleda. Pikalt mõtlemisaega ei võtnud, kuna teema on mulle väga südamelähedane. Miks? Uuringute järgi esineb umbes 15-20% lastest vanuses 1-15 eluaastat mõnel eluperioodil vaimse tervise probleeme ja see on teema, millest on vaja rääkida.

Arutelu väärtus teie enda jaoks ja laiemalt?

Mari: Täiskasvanu kipub lapse tundeid tihti alavääristama ning tema muresid pisendama. Arutelu võimaldas ausalt ja teadmispõhiselt avada laste ja noorte vaimse tervise häirete teemad. Arutelus osalejate poolt öeldu leidis mitmes meediaväljaandes ära märkimist. Teema leidis kajastamist ka Õpetajale Lehes. Suurimaks väärtuseks vast oligi  tuua tõsine teema avalikkuse ette ilustamata – probleem on olemas, mida nüüd edasi teha?

Kätlin: Paneeldiskussioonis osalejad, kelleks olid lastepsühhiaater Anne Kleinberg, Peaasi.ee juht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, Paide Gümnaasiumi õpilane Kaarel Vene ning Helen Voogla Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisest, muutsid raskel teemal rääkimise lihtsaks ning loodud turvaline keskkond julgustas kuulajaid oma mõtteid avaldama ning küsimusi esitama. Ma leian, et see oligi arutelu suurim väärtus nii korraldajate kui ka osalejate jaoks.

Mari kolm soovitust arutelu korraldajale

  1. Teema valikul lähtu sügavast isiklikust huvist, võimalusel ka kogemusest.  Ole teadlik, et ühiskonnas väga ilmsete ja avalike teemade varjus peituvad veelgi olulisemad murekohad.
  2. Leia asjatundlikud osalejad. Lihtsalt tuntud nimi ei pruugi tagada arutelu kvaliteeti. Ära välista aruteluringi kutsuda mõnd skeptikut – ka see annab diskussioonile värvi.
  3. Arvesta oma rahaliste võimalustega. Arutelu korraldamine eeldab teatavaid rahalisi väljaminekuid. Kui soovid oma teemat modereerima tuntud meedianägu, kalkuleeri oma väljaminekuid erilise täpsusega.

Kätlini kolm soovitust arutelu korraldajale

  1. Ei ole olemas õigeid ega valesid teemasid. Teema, mis on Sulle südamelähedane, ongi arutelu korraldamiseks see õige.
  2. Arutelu korraldamisel loo enda ümber meeskond, kes aitab teemat avada ning mitmekesistada. Mitu pead on ikka mitu pead.
  3. Arvamusfestivali päeval ei tasu muretseda selle pärast, kas kuulajaid tuleb või ei. Iga teema jaoks on kuskil keegi.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Kärt Vajakas