Blogi

Cябар, tawhan kithan aaya aahyo? Mah nishma?

Arvamusfestivali vabatahtlik Hetlin Villak-Niinepuu jagab ühte eredamat kogemust tänavuselt festivalilt:

Just need väljendid õppisin ma selgeks viimasel Arvamusfestivalil. Mis te arvate, mida need tähendavad?
Las ma aitan. “сябар” tähendab Valgevene keeles sõber. Sellele järgnev “tawhan kithan aaya aahyo?” aga hoopis Pakistanis kasutatavas Sindhi keeles uurib, kust sa tuled. Viimane küsimus “mah nishma?” peaks olema tuttav kõigile Heebrea keele austajatele. Ehk siis “mis uudist?”.

Varsti on pea kuu möödas selleaastasest Arvamusfestivalist, aga need fraasid ei lähe mul ikka meelest. Need jõudsid kõik minuni läbi ühe kõige inspireerivama arutelu, mida olen viimaste aastate jooksul festivalil näinud.

Keele ja meele ala tõi kokku neli täiesti erinevat inimest, täiesti erinevast keele- ja kultuuriruumist ning palus neil hakata elavaks raamatuks. Ehk siis endast rääkida ning oma keelt ja kultuuri tutvustada – seda kõike Eesti keeles! Kuulama tulnud said teada, kuidas on Eestisse jõudnud Ukraina päritolu, aga Iisraelis pikalt elanud Valeria, mis tööd teeb Narvas itaallannast Irene ja kuidas läheb Eesti elu Valgevene reklaamimehel Sergeil. Pakistani mees Yar Muhhamad üllatas meid infoga, et Pakistanis räägitakse 32 erinevat keelt! Nende hulgas riigi nn ametlik keel urdu, mida räägivad haritumad inimesed ja mida on kasulik osata. Või vähemalt nii mäletan mina. Kuid õppisime koos ka tema kodukandis kasutatavat sindhi keelt.


 

Neli inspireerivat inimest. Üks inspireeriv arutelu, mis muutus elavaks raamatukoguks, kus kuulaja ees rullus lahti neli erinevat elavat keele- ja kultuuriõpikut, millest teadmisi ammutada. Ma loodan siiralt, et järgmise aasta Arvamusfestivalil saab näha palju rohkem arutelusid, kus kasutatakse sellist vahetut elava raamatukogu formaati. Kus festival tuuakse kuulajale veel lähemale, et igaühel tekib tunne justkui tal oleks ühe arutelu õnnestumisel tähtis roll.

Minu, kui võõrsil elava eestlase jaoks oli oluline näha, kuidas võõralt maalt tulnud inimesed tahavad omaks võtta Eesti keelt ja kultuuri unustamata siiski, kust nad ise tulevad. See andis usku, et välismaal elamine ning sealjuures oma juurte üle uhkuse tundmine ei olegi nii raske ning uue kultuuriruumiga harjumine kaelamurdev. Või kasvõi näitas, et me suudame olla sallivad nende suhtes, kes tulevad siia tööle, ka meie elu edendama.

Selleks, et meie Eesti väike ühiskond oleks tugev, tuleb eeskuju võtta just sellistest aruteludest, kus kaasatud on kõik. Ilma konflikti ja kisata, vaid rahumeelselt ja uudishimulikult arutledes.

In bocca al lupo*, Arvamusfestival!

*Kivi kotti!

Fotod: Jürgen Randma

Arvamusfestival tõi Paidesse kokku inimesed eri kogukondadest

Seitsmes arvamusfestival tõi Eestimaa südamesse kokku tuhandeid inimesi Eesti eri kogukondadest. Kahe päeva jooksul toimus üle 160 arutelu eesti keele tulevikust energiapöördeni ning arvamust sai avaldada mitmel moel, ka lauldes. Aruteludes osales üle 700 kutsutud osaleja ja arutelujuhi ning kahel päeval külastas festivali 9000 inimest. Festival sai teoks tänu 300 vabatahtliku tööle. Kaheksas arvamusfestival toimub Paides 14. ja 15. augustil 2020. 

Festivali eestvedajat Maiu Lauringut rõõmustas, et esimesel päeval festivali kosutanud padusadu inimesi ei peletanud, vaid tõi hoopis katuste alla kokku ja lõi hubase õhkkonna kogu festivaliks. “Meil on vaja luua tugevamaid ja sisukamaid suhteid, et tulevikus terendavate väljakutsetega hakkama saada. Usun, et festivali iga vestlus viis meid selleni sammu võrra lähemale,” ütles Maiu Lauring. 

Eesti rahvusülikooli 100. sünniaastal pööras tulevikuteemaline arvamusfestival tähelepanu teadlastele avalikus arutelus. Tartu Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Vabariik 100 arutelualal arutati nii eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride kui eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Värske teaduse alal kõlas mõte, et teaduse eesmärk ei pea olema otseses seoses kasumiga, teadusalal seoti tugevalt akadeemiat ja ettevõtlust. Mõlemal alal oldi ühel meelel, et teaduse suurem eesmärk on valdkonnaülene koostöö.

Arvamust oli festivalil võimalik avaldada mitmel moel. Valijad said poliitikutega silmast silma kohtuda #säutsukohtingul ning teineteiselt kolme minuti jooksul küsimusi küsida ja vastuseid saada. Eesti keele ja meele alal toimus ühislaulmine, kus eestlastele tuttavaid laule laulsid koos vanad ja noored. Arvamusfestival viis läbi demokraatiatrenne, kus sai teadvustada ja tugevdada demokraatias vajalikke oskusi. 

Aitäh kõigile, kes arutelud festivalile tõid, osalesid ning aitasid eesti arutelukultuuri edendada!

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Ühendkuningriigi saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi büroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning Topauto.

Foto: Deivi Suviste

Kokkuvõte: teise päeva arutelud

Arvamusfestivali teisel päeval said külastajad kuulata ja osa võtta rohkem kui 80 arutelust. Ka täna  on vabatahtlikud teinud lühikokkuvõtted valitud aruteludest ja mõtetest, mis on jäänud õhku hõljuma, kui päev on lõppemas.

 

Meie tuleviku ala

Rahvusülikooli, ERR-i ja EV100 ühisel laval arutati täna nii meie keele, planeedi, teaduse kui ka Euroopa tuleviku üle. Keele arutelus osalenud tõid väärtusena välja keele mitmekülgse kasutamise väärtust – erinevaid murdeid ja piirkondlikke eripärasid ning autori omapärast stiil. Ühtlasi räägiti keeletoimetamisest kui keele ravimisest. Keeletoimetajat võrreldi lausa keele tohtriga. Arutelu tulemusena jõuti arusaamani, et eesti keel on üldiselt hea tervise juures, kuid vabatahtlikult oleme vastu võtmas anglitsisme, mis võivad keelt ohustama hakata. Päeva Meie tuleviku alal lõpetavad parlamendierakondade juhid, arutelu kantakse üle ka ERR-is. 

 

Digitarkuse ala

Digitarkuse alal mõtiskleti teemal, millised tulevikukuriteod võivad meid tabada järgmise viie või kümne aasta jooksul. Tõenäosus, et suurenevad küberrünnakud, mida võime tähele panna näiteks alles oma elektriarvet vaadates, on spetsialistide arvamusel vaid aja küsimus.  Sestap on oluline aeg-ajalt järele mõelda, kas oskame hakkama saada ka siis, kui GPS märkamatult töötamise lõpetab või nutikell ühtäkki ebaloomulikku pulssi näitab. Baasoskusteta on keeruline hakkama saada mistahes tehnoloogiate kõrval.

Samal alal kujunes menukaks ka arutelu, mille keskmes oli küsimus, kust leida vaikus praeguses mürarohkes maailmas. Pereterapeut Kätlin Konstabel tõstis esile järjest aktuaalsemaid suhtevorme, milles peetakse küberruumis toimetamist, sh näiteks tülide lahendamist tunduvalt efektiivsemaks ning mugavamaks kui näost näkku suhtlemist. Seejuures jäi Konstabel kahtlevale seisukohale, kas sellised uued suhtevormid võimaldavad tunda lähedust, mida inimene tegelikult vajab.

Debatis osalejad jõudsid ühisele mõttele, et on vale mobiiltelefoni süüdistada infomüras, kuna tegelikkuses on tegemist täpselt samasuguse vahendiga nagu pann või trepid, mille igapäevast kasutamist me ei kritiseeri. On meie enda katsetada, millistes olukordades on digivahenditest reaalset kasu ning kuidas me nii välise kui ka iseendas tekkinud sisemise müra kontrolli alla saame. Vaikuse leidmine vajab harjutamist, kuid on igal juhul õpitav.

 

Haridusala

Palju räägiti õpilastest, nende heaolust ja vajadustest. Kui tahame, et õpilastel oleks hea õppida, tuleb hoida õpetajaid. Suud puhtaks formaadis osalesid nii tegevõpetajad, õpetajaks õppijad, ministeeriumi esindajad kui ka haridusentusiastid. Koolisüsteem on seni jäänud coaching’ust ja mentorlusest kõrvale, kuigi üksikuid teenäitajaid juba on. Kool kui organisatsioon ei ole teistest sugugi erinev.  Alustav töötaja, ükskõik millises ettevõttes, vajab sisseelamisel tuge, et mõista organisatsiooni ning ennast selle sees. Üks ühele toetus on küll kallis, kuid tasub end pikemas perspektiivis ära. Mõnikord annab see juhendatavale juurde julgust küsida abi ja saada enesekindlamaks, teinekord selgust ja jõudu, et vahetada organisatsiooni. Toetuse ja abi küsimine ei ole nõrkuse märk, vaid märk õpihimust ning soovist mõista. Mida võimekam on inimene, seda rohkem oskab ta küsida ja soovib areneda.

 

Teadusala ja Värske teaduse ala

Teadusala ja Värske teaduse ala tõid täna välja erinevate koolkondade vaateid – kui Värske teaduse alal kõlas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmete arvamus, et teaduse eesmärk ei pea olema otseses seoses kasumiga või vajalikkusega Eestile, siis Teadusalal seoti ettevõtlust ning akadeemiat vägagi tugevalt. Fakti aga, et suurem teaduse eesmärk peab alati olema kasu inimkonnale ja väga oluline on erinevate teaduste valdkonnaülene koostöö, nenditi mõlemal alal korduvalt. 

Ja kui eksperimentaalse osakeste füüsika teadlase Mario Kadastiku käest saime teada, et füüsikas on olnud läbi ajaloo kaks korda, kui arvati, et nüüd ongi kõik valmis ja enam midagi uurida ei ole, siis tegelikult teab iga tark inimene, et mida rohkem ta teab, seda rohkem mõistab ta, kui paljut ta veel ei tea. Nii ka teadusega. Palju räägiti ka teaduse alarahastusest, mis on viimasel ajal teravalt õhus olev valukoht. Tõdeti, et teadusesse peab investeerima, sest just see viib ühiskonda edasi.

 

Teist päeva alustab #MEParutelu

Arvamusfestivali teise päeva avab  kell 10 Vallimäel heaks traditsiooniks kujunenud #MEParutelu, kus vestlevad Eestist valitud parlamendisaadikud.

Mais toimunud Euroopa Parlamendi valimised saatsid sõnumi rahulolematust ja killustunud Euroopast. Paralleelselt kõlavad hääled, mis kritiseerivad senist ranget eelarvepoliitikat ning nõuavad rohkem solidaarsust. Samas tõstavad pead suveräänsust ihkavad jõud, kes lubavad võidelda liidu taandamise eest pelgalt ühisturuks. Millise Euroopa soovivad aastal 2024 üle anda Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud?

Kutsutud saadikutest on tulemas Marina Kaljurand, Sven Mikser ja Urmas Paet. Arutelu juhib Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Johannes Tralla. Euroopa Parlamendi Eesti büroo pakub külalistele enne arutelu kohvi. Võta kaas oma kruus või kasuta panditopsi. Aitäh!

Vaata eelmise aasta arutelu järele SIIN.

Kokkuvõte: esimese päeva arutelud

Arvamusfestivalil toimus reedel ligi 90 arutelu erinevatel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Vabatahtlikud annavad ülevaate valitud aruteludest ning sellest, milliste oluliste mõteteni jõuti esimese päeva lõpuks. 

Tulevikumajanduse ala

Tulevikumajanduse alal püüti leida vastuseid küsimustele, kuidas mõjutavad Eesti ja maailma majandust keskkondlikud ning sotsiaalsed muutused, kas ja kuidas annab ettevõttele lisaväärtust mitmekesisus ning mis on jätkusuutliku majandustegevuse aluseks. Tänaseks on selge, et inimkonna tarbimisharjumused vajavad põhjalikku muutust ning juurutada tuleks mõtteviis, kus kõrge sotsiaalne staatus ei tähenda enam rohkete asjade omamist ja tarbimist.

Tundub, et seni on majanduse jätkuva kasvu ja laienemise tõttu kannatanud ka keskkond, kuid ideaalse tulevikumajanduse püsimise aluseks ei peaks olema mitte pidev kasv, vaid läbimõeldud ja erinevate valdkondade läbipõimunud tegutsemine. Tulevikku vaatavad ning jätkusuutlikult majandavad juhid on edaspidi sunnitud tegema veelgi läbimõeldumaid otsuseid nii ettevõtte protsesside kui uute inimeste värbamisel. 

Hetkel kehtiv pensionisüsteem tekitab juba tükk aega paksu verd erinevate seisukohtade esindajate vahel. Fakt on see, et ebasoodsate demograafiliste protsesside tõttu jäävad tulevases pensionärid tänasest kehvemasse seisu ning peavad tõenäoliselt ise praegusest veelgi enam oma pensionifondi panustama. Kehv finantskirjaoskus ja liialt suured ootused riikliku pensioni osas on viinud olukorrani, kus Eestis elavad väga paljud vanaduspensioni saajad vaesuse piiril ning peavad enda ülalpidamiseks ikkagi tööl käima. Arutelus osalejad leidsid, et riiklik vanaduspension peaks ka tulevikus olemas olema, kuid inimese enda panus pensioniks raha kogumisse saab olema kordades suurem.

Hea kliima ala

Sõnad “kliimamuutused” ja “süsinik” käivad koos nagu sukk ja saabas, seda ka Hea kliima alal. Tänastes aruteludes otsiti spetsialistide abiga selgust, mil viisil ringleb süsinik, kuidas mõjub keskkonnale bioenergeetika ning kas metsandus ja puidu väärindamine on globaalse kliima päästekõrs. Tekkis konsensus, et jätkuva elamisväärse kliima pant on inimeste teadlikkuse tõstmine juba varajasest vanusest peale ning riikide koostöös välja töötatavad globaalsed regulatsioonid. 

Tulevikutee tähtis osa on ka materjalide ja toodete ringmajandus ning -kasutus ja loomulikult teaduspõhisus. Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ning väärtustava taaskasutuse (upcycling) looja disainer Reet Aus rääkis näiteks, et Aalto ülikoolis on leiutatud tehnoloogia, mille abil on võimalik mürgivabalt ümber töödelda tselluloosil põhinevat viskooskangast. Hea kliima alal jätkuvad arutelud ka laupäeval.

Meie tuleviku ala 

Tartu Ülikooli, ERR ja EV100 ühine ala keskendub tuleviku erinevatele tuleviku aspektidele teaduslikust vaatepunktist. Nii arutati täna eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride ning eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Ala kõige suuremaks tõmbenumbriks on aga õhtul algav noorte kliimadialoog presidendiga. Arutelu moderaator, ERR-i ajakirjanik ja TÜ teadlane Marju Himma võttis oma ootused kokku. “Nagu ilm, ei jäta ka kliima teema ühtki inimest külmaks (nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes). Miks? Sest kliimamuutuste põhjused on keerukad ja komplekssed ning nii kliimamuutuste vastu võitlejad kui ka nende muutuste eitajad leiavad teadusuuringutest ja raportitest enda seisukohti toetavaid argumente, sestap kütab see teema ka nii palju kirgi. Kliimamuutuste arutellu oleme kutsunud viis noort kliimaaktivisti, kes dialoogis presidendiga räägivad oma seisukohtadest. Kuigi see arutelu ilmselt kliimamuutusi ei pidurda, siis loodetavasti paneb see inimesi üksteist sel teemal rohkem mõistma.” Ala arutelusid on võimalik jälgida ERR-i vahendusel arvamusfestival.err.ee. 

Digitarkuse ala

Seda, et kümne aasta pärast sõltume veelgi enam tehisintellektist, mis suunab paljuski selle, millises infoväljas me liigume, on raske eitada. Kas see on inimeste poolt oodatud või mitte, on aga igaühe enda otsustada.

Telia Digitarkuse alal jõuti mõttele, et oht jääda oma mulli ning olla kursis vaid väga kitsalt meid huvitavate teemadega on halvasti töötava algoritmi tulemus, mida tuleks töödelda selliselt, et inimesed oma isiklikus infomullis rumalamaks ei jääks. Sellegi poolest on just tehisintellekt see, mis võiks suurenevad infoväljas järjest enam inimesi aidata ning meile olulisemat mürast filtreerida.

Küsimuses, kas Facebook on tänasel kujul olemas ka aastal 2030, jõuti arvamusele, et sotsiaalmeediakanal küll eksisteerib, kuid tõenäoliselt hoopis teises valdkonnas ning teistel eesmärkidel. Noored, kes aga täna jõudsalt nutifonides tegutsevad ning televisiooni eiravad, jõuavad mingis eluetapis siiski ka selle meediumini, kuna televisioonil on oluline koht vanemaealiste päeva planeerimises ning perekondlikus sotsialiseerumises.

Homme jätkuvad digitarkuse alal põnevad arutelud teemadel, nagu küberünnakud ja tulevikukuriteod, tüdrukud tehnoloogiavaldkonnas, noored kui loojad ja tarbijad ning sellest, kust leida vaikus.  

Lastearutelude ala

IT ja teadusmaailma nähakse sageli kui meeste mängumaad ning nii see mõneti ongi. Eestis moodustavad naised kõigist LTT (loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia) eriala lõpetanute seas vaid ligi neljandiku. Unicord Squad on loodud selleks, et tõsta tüdrukutes huvi tehnika- ja tehnoloogiaõppe vastu. Mängulisel viisil ja läbi kohese praktika õpitakse droone lennutama ja kahurit ehitama.  Selles maailmas saavad tüdrukud ise luua, katsetada ja turvalises keskkonnas läbi kukkuda ning siis uuesti proovida. Kõik juhendajale vajalik saadetakse pakiga kohale ja pärast tunde tagasi ükssarvikute maale.

Fotod: Arvamusfestivali vabatahtlikud

Arvamusfestivali esimene päev tõi kokku üle 5000 inimese

Kahe päeva jooksul arutletakse erinevatel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel, kus oluline koht on kliimal. 

Päeva üks oodatumaid arutelusid oli noorte kliimadialoog presidendiga, kus viis koolinoort väljendasid oma muret kliimamuutuste pärast. President Kersti Kaljulaidi sõnul näitavad noored, et on valmis panustama. “See annab mulle poliitikuna kindlust, et on neid, kellele teema korda läheb ning kes on valmis mõnedest hüvedest loobuma, et see planeet päästa,” ütles Kaljulaid.

Arutelujuhi Marju Himma sõnul ei jäta kliimaküsimused kedagi külmaks, sest nende põhjused on keerukad ja mitmekesised. “Nii kliimamuutuste vastu võitlejad kui ka muutuste eitajad leiavad teadusuuringutest ja raportitest enda seisukohti toetavaid argumente, sestap kütab see teema ka nii palju kirgi. Kuigi arutelu ilmselt kliimamuutusi ei pidurda, siis loodetavasti paneb see inimesi üksteist kliima teemal paremini mõistma,” ütles Himma.

Kliima teemadel vesteldakse nii täna kui homme mitmel arutelualal. Hea kliima aruteluala korraldajad lõid festivalil rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”, millega soovivad Eesti riigi kiiret tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks teadmispõhise ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kella kaheksaks oli rahvaalgatuse toetuseks andnud oma toetuse 50 inimest. 

Tartu Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja EV100 ühisel Meie tuleviku alal räägiti tulevikust teaduspõhiselt. Arutleti eesti keele tuleviku, inimvõimete piiride ning Eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Üks kõige enam huvilisi kogunud arutelualasid oli festivali esimesel päeval Eesti 2035 ala, kus teemadering varieerus populatsioonist noorte rollini Euroopas. Digitarkuse alal vahetati mõtteid selle üle, kui suure tõenäosusega on igal inimesel kümne aasta pärast kasutada personaliseeritud meediaväli ning kas Facebooki on asendanud mõni uuenduslikum sotsiaalmeediaplatvorm. 

Arvamusfestivali korraldatud säutsukohvikus said huvilised kolme minuti jooksul üks ühele vestelda Eesti poliitikutega. Demokraatiatrennides aga teadvustati ja tugevdati erimeelsuse ja kaasatõmbamise “lihaseid”. Lustlikult möödus esimene festivalipäev lastealal, kus väikestele arvajatele pakkus põnevust tüdrukutesse tehnoloogiapisikut süstiv algatus Unicorn Squad.

Homme algab esimene arutelu kell 10, kui Euroopa Liidu tuleviku teemadel arutlevad Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed, vestlust juhib Johannes Tralla. 

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Ühendkuningriigi saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi büroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning Topauto.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Jürgen Randma

Vabatahtlik soovitab #haridusala

Haridus on Eestis miski, mille üle oleme sama uhked nagu laulupeo üle. Kui laulukaare all ühtelauldes mõtleme tagasi ajaloolistele sündmustele, siis tänavusel Arvamusfestivalil toimub ühtearutlemine tulevikku vaadates. Nii mõtiskleb Arvamusfestivali kommunikatsioonitiimi vabatahtlik Triinu Pääsik ning kutsub kuulama Haridusala arutelusid.

Tänased õppijad on homsed tegijad, tänased õpetajad (ja teised oma ala professionaalid) aga tuleviku tegijate eeskujud. Võime neid vaadelda ka influenceritena (suunamudijatena), mida nad kindlasti omal viisil on. Mõttekohaks on aga see, milliseks soovime tänaseid õppijaid mudida. Endiselt pole leiutatud kulpi, millega õppijatele tarkust pähe panna, seega peame seda ise tegema. Millised on need õpetajad ja õppijate valikud, mis meid soovitud muutusteni viiksid?

Hariduses on õpetajate ja tugisüsteemi töötajate põud. Kastekannud erinevate programmide ja kampaaniate näol käivad üle hariduspõllu, kuid vett siiski napib. Kuidas tagada praegustele lasteaialastele tulevikus õpetajad? Kuidas tagada õpetajad, kes neile 21. sajandi ja edaspidi ka 22. sajandi oskusi suudaksid õpetada? Kuidas tuua talendid koolidesse?

Haridusala keskmes on teemad, mis arutlevad muutuste sisseviimise üle, mitmekesise hariduse ja teaduspõhise lähenemise ning erinevate variantide üle, kuhu suunas haridus Eestis liikuda võiks. Mida rohkem kaasa mõtleme ja ideid lauale paneme, seda omasemaks muutub tunne ja selgemaks siht. Osalejad saavad oma ideede ja mõtetega anda sisendit kõikidele hariduse tulevikuga seotud teemadele.

Arvamusfestival on koht, kus üht- ja teistmoodi mõtlejademõtlejad ja teisitimõtlejad saavad ühise laua taga arutleda ja vaielda, otsida põhjendusi ja leida lahendusi, küsida küsimusi, mis tekitavad hirmu või mida seni pole saanud oma koolidirektorilt, kaaslaselt või õpetajalt küsida. Kokku tulles ning teineteisele silma vaadates ning kuulates võib tekkida parem mõistmine ning sealt edasi on juba kraadi võrra julgem edasi liikuda.

Muutused algavad mõtteviisist. “Need inimesed, kes arvavad, et maailma saab muuta, ongi need inimesed, kes maailma muudavad.” (Steve Jobs)

Usume, et maailma saab muuta!
#haridusala #arvamusfestival2019

Prügikangelased tulevad festivalile rataste, muusika ja tantsuga

Tänavu vuravad Arvamusfestivali Hea kliima alal kui ka mujal Paides põnevatel ratastel ringi prügikangelased Soomest – Antti Lahti (Jyväskylä Time of Dance festivali kunstiline juht ) ning Panu Varstala (Apinatarha tantsutrupp). Uurisime, kes täpsemalt on prügikangelased ning mis neid Arvamusfestivalile toob.

Kes on Prügikangelased ja mille eest te seisate?

Oleme kaks Soome meest, kes armastavad funki, tantsimist, rattaid ja puhast keskkonda. Meie missiooniks on koristada tänavaid ning samal ajal koos lõbutseda. Usume, et kui tegeleme sellega, mida armastame, muutub ka linn paremaks paigaks. Just sellel põhjusel ehitasime  2015. aastal oma esimesed päikeseenergial töötavad veojalgrattad. Panu on terve oma elu mänginud löökpille, mistõttu sisaldab tema ratas trummikomplekti. Antti on DJ ning kogub muusikaalbumeid – seega tema rattal on plaadimängija ja mikser. Kokku on see täiuslik platvorm tänavapeole!

Kuidas Prügikangelaste liikumine alguse sai?

Panu kirjutas 2014. aasta jõuludel Facebooki lühikese teate, kus pakkus välja idee parimaks suvetööks – puhastada linnakeskkonda ja üllatada tänaval möödujaid kaasaegse tantsuga. Antti vastas sellele postitusele. Sealt edasi hakkasime oma ideid kombineerima ning tegime algust Prügikangelaste aktsiooniga 2015. aasta Jyväskylä Suvefestivalil.

Kuidas panustate parema linna ja tuleviku kujunemisesse?

Meil on selleks selge visioon:

  1. Sõita oma jalgratastel mööda linna ringi.
  2. Koristada järk-järgult eri linnaosasid, et muuta need tantsuks sobivamaks
  3. Tantsida
  4. Liikuda seejärel järgmisesse sihtpunkti ning korrata oma tegevust

Meie algatus on avatud kõigile liitumiseks!

Millist mõju olete siiani suutnud avaldada?

Loodetavasti oleme suutnud muuta inimesed kõikjal maailmas õnnelikumaks.

Miks võiks Arvamusfestivali külaline teid vaatama tulla? Millega üllatate?

Kui tahta chillida ja saada positiivset energiat, olete oodatud meiega ühinema. Soovime kuulda inimeste ideid parema maailma kohta ning kuidas saame seda saavutada. Ehk suudame koristamise vahepeal üllatada ka funk-muusika ja tantsuga.

Kuidas tulite mõttele ehitada oma erilised jalgrattad?

Nuputasime, kuidas võiks ise oma varustusele elektrit toota, kui soovime külastada ka kohti, kus puudub ligipääs elektriühendusele. Peagi kontakteerusime päikeseenergia spetsialisti Janne Käpylehtoga, kes aitas meil lahendada oma ideega seotud tehnilised küsimused.

Mida toob tulevik Prügikangelastele? Mis järgmiseks?

Praegu ajame me oma rida edasi ning läheme lihtsalt vooluga kaasa. Miks mitte keskenduda hoopis vahelduseks kohalikule tasandile – selle asemel, et mõelda koguaeg suurelt ja globaalselt? Plaanime Prügikangelastega jätkata nii kauaks kui võimalik.

Prügikangelaste performance toimub Hea kliima alal reedel, 9. augustil kell 12.

Infot  Prügikangelaste kohta leiad siit:
www.trashheroes.net/
www.facebook.com/trashheroes.net/
www.instagram.com/trashheroes/

Prügikangelased kutsus Arvamusfestivalile Soome Instituut.

Fotod ja video: Trash Heroes

Margus Pedaste ja Äli Leijen: milliseid õpetajaid vajab uus Eesti kool?

Olemas on kõik võimalused, et Eesti kool saaks just need õpetajad, keda tänases ühiskonnas vaja. Nüüd on küsimus selles, millised koolid ja lasteaiad on valmis edasi liikuma, kirjutavad Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste ja haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen Arvamusfestivali ja Eesti rahvusülikool 100 artiklitesarjas «Teadlased Eesti tulevikust» Postimehes.

Äsja lõppes vastuvõtt ülikoolidesse ja Tartu Ülikoolis võime koolide ning lasteaedade õpetajate, tugispetsialistide ja juhtide õppekavade puhul tulemustega rahul olla. Ligi kuuesajale bakalaureuse- ja magistriõppe kohale on oma õppima tulekut kinnitanud juba üle kuuesaja vastuvõetu. Seega on hea hetk peatuda sellel, millist muutust ootame haridusteadlastena Eestikoolilt ja milliseid õpetajaid on selleks vaja.

Möödunud aastast saame välja tuua kolm olulist tulemust, mis peaks kujundama koolide ja õpetajate tulevikku. Esiteks valmisid Eesti haridusstrateegia 2035 visioonidokumendid. Teiseks valmisid uued õpetajate kutsestandardid. Kolmandaks kirjeldati rahvusvahelistele uuringutele ja Eesti praktikatele tuginedes sihiseadet ühtsele Eesti koolile.

Haridusstrateegia visioonis on õpetajate ja haridusjuhtide suuna keskne sõnum, et igast inimesest peab saama õppiv professionaal – aktiivne õppija, kes täiendab end pidevalt, omandab uusi teadmisi ja oskusi ning kujundab ja reflekteerib oma kogemusi. Selleks peame olema avatud ja võtma elukestvat õpet loomulikult. Oma töökohal professionaalselt tegutsemiseks on vaja regulaarselt juurde õppida, et olla kursis uute tõhusamate meetoditega, nüüdisaegsete õpieesmärkidega ja ka uute tehnoloogiatega, mis võimaldavad õppimist ja õpetamist tõhustada.

Õpetajate uued kutsestandardid toovad fookusesse õpetaja valmisoleku õpetada kaasavas klassiruumis ja lasteaias ning tehnoloogiarikkas keskkonnas. See tähendab, et igalt õpetajalt oodatakse senisest suuremat teadlikkust õppija arengust ja õppimisest, et õppimist kohandada vastavalt erinevate õppijate vajadustele ning suunata neid nii iseseisvale õppimisele kui koostööle teistega. Õppimise parem kohandamine ehk personaliseerimine on tõhusam nüüdisaegse tehnoloogiaga. Tehnoloogia on väärtuslik õppimise kohta info kogumiseks, selle info analüüsimiseks ja ka sobivate õpiradade soovitamiseks. Selleta on keeruline jõuda iga lapseni. Seega on õpetajatel vaja väga head tehnoloogia kasutamise oskust ja positiivset hoiakut nii tehnoloogia kasutamise kui kaasamise suhtes. Iga laps, olenemata tema erivajadusest, emakeelest, kultuurilisest taustast või muust eripärast väärib head haridust ja teistega koos õppimist, et paremini ühiskonda sulanduda.

Ühtse Eesti kooli visioon keskendub täpsemalt sellele, kuidas peaks koolid ja lasteaiad muutuma, et saada paremaks õppimise kohaks nii teistest keele- ja kultuuriruumidest pärit noortele kui ka igipõlistele eestimaalastele. Ühtseks Eesti kooliks nimetame kooli, kus õpivad koos erineva keele- ja/või kultuuritaustaga õpilased, kellele tagatakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtuv peamiselt eestikeelne õpe, mis toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist ja eneseteostust ühiskonnas, väärtustades õpilaste kultuurilist identiteeti. Selle eesmärgi suunas liikumise eelduseks on toetav ja väärtustav suhtumine erineva keelelise või kultuurilise taustaga inimestesse ning tähelepanelikkus ja hoolivus oma igapäevases töös. Iga õpilane väärib parimat haridust. Selleks on vaja õppida erinevusi märkama, et kõik õpilased saaksid klassi või rühma ja laiemalt kogu ühiskonna tasandil oma panuse anda.

Muutustega kohanemine ei ole lihtne. Nii hakatakse sageli muutustele vastu töötama, eitatakse nende vajalikkust, usutakse isegi vastupidiste tõendite olemasolul omaenda seniste meetodite paremust.

Uuringud näitavad, et muutustega kohanemine ei ole lihtne. Nii hakatakse sageli muutustele vastu töötama, eitatakse nende vajalikkust, usutakse isegi vastupidiste tõendite olemasolul omaenda seniste meetodite paremust või lüüakse lihtsalt käega ja lepitakse sellega, et ma olengi vanamoeline ning las uued inimesed õpivad uusi trikke. Samas on aga väga palju ka neid õpetajaid ja koolijuhte, kes on sügavalt veendunud muutuste vajalikkuses, õpivad selleks ise ja aitavad muutusi ellu viia. Nemad on sageli moodustanud regulaarselt koos käivaid õpikogukondi, mis keskenduvad sügavuti erinevate probleemide lahendamisele, uute meetodite kasutusele võtule, õpiprotsesside uurimisele ja üksteise väärtuslikust praktilisest kogemusest õppimisele. Seega võib kindel olla, et paljud koolid ja lasteaiad on valmis edasi liikuma. Ülikoolide poolt oleme valmis selles protsessis mitmel moel kaasas olema.

Esiteks on õpetajaid koolitavate ülikoolide vastutusel oma õppekavade täiendamine. Tartu Ülikoolis hakatakse juba käesoleva aasta sügisest õpetama kõigile õpetajaks õppijatele eraldi ainekursust kaasava hariduse ideede mõistmiseks ja rakendamiseks. Tehnoloogia tähendusliku ja tõhusa kasutamise õppimine on juba integreeritud erinevatesse ainukursustesse. Seega uuedõpetajad peaks suutma senisest paremini õpetada tehnoloogiarikkas kaasavas kooliruumis ja lasteaias.

Teiseks toetame koole ja lasteaedu, et neil oleks võimalik võtta kutsestandardid aluseks juba töötavate õpetajate professionaalsuse hindamisel ja arendamisel. See on esimene samm, et edasi taotleda õpetaja kutse Eesti Õpetajate Liidust ja saada nii väärtuslikku tagasisidet enda arendamiseks. Enda professionaalsel arendamisel on kindlasti abiks ka ülikoolide pakutavad koolitused. Näiteks juba sel sügisel hakkame koolide meeskondade pakkuma kaht uut koolitust – üks tähenduslikust õppimisest ja teine kaasava hariduse põhimõtete rakendamisest. Viimast koostöös Tallinna Ülikooliga. Mõlema koolitusega seoses jätkame koolide ja lasteaedadega koos uuringuid, et mõista, kuidas vajalikud muutused õnnestuvad, kuidas õpetajad ja koolijuhid tõhusamalt õpivad ning kuidas toimuvad muutused koolikultuuris tervikuna.

Seega kokkuvõttes on olemas kõik võimalused, et Eesti kool saaks just need õpetajad, keda tänases ühiskonnas on vaja. Nüüd on küsimus selles, millised koolid ja lasteaiad on valmis edasi liikuma ja kuidas õnnestub kaasa tõmmata ka lapsevanemad, kes on koolikultuuri muutmisel väga oluliselt partnerid.

Neli küsimust, mis aitavad digiajastul #digitarkuseala

Sel korral vaatab Telia Digitarkuse ala justnagu Arvamusfestival – tulevikku. Jutuks tulevad tehnoloogia-haibid, mis kuulutasid ette küll tohutuid muutusi ja arengut, kuid millest midagi ei saanud. Aga miks ei saanud?

Püüame ka ise ennustada, mõeldes, kuidas muutub tulevikus meedia ja meelelahutuse tarbimine. Arutleme, kui reaalne on küberrünnakute tegemine külmkappide kaudu. Otsime vastust küsimusele, kas digiajastul on noored pigem tarbijad või loojad.

ÜKS. KUIDAS ERINEB MEEDIA, MIDA TARBIME 10 AASTA PÄRAST?

Internet, tehnoloogia ja sotsiaalmeedia on viimase kümne aasta jooksul raputanud kogu meedia ja meelelahutuse turgu. Olgu siinkohal näiteks „like“ nupp, mis on muutnud seda, kuidas sotsiaalmeediat tarbitakse ning turundustegevusi tehakse.

Ometi on täna üks populaarsemaid sotsiaalmeediaplatvorme Instagram „like“ nuppu oma teenusest eemaldamas selleks, et vähendada negatiivset mõju kasutajate vaimsele tervisele. See samm muudaks oluliselt seda, mismoodi mõõdavad turundajad näiteks oma kampaania edukust, tehes samal ajal ruumi ka uutele mõõdikutele, mis on meile abiks järgmise kümne pärast.

Koos püüame prognoosida, millised muutused võivad ees oodata nii meediat kui meelelahutust. Ning seda, millist rolli mängivad seejuures tehnoloogilised trendid ja inimeste ajas muutuvad harjumused.

Teemal „Meedia ja meelelahutus 2030“ arutlevad reedel, 9. augustil kell 12.00-13.30 Digitarkuse alal Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek, Telia valdkonnajuht Karl Anton, meediaekspert Raul Rebane ning meediaekspert ja Eesti Laulu endine produtsent Mart Normet. Arutelu modereerib Henrik Roonemaa.

KAKS. MIKS EI SAADA IGA TEHNOLOOGILIST LAHENDUST EDULUGU?

Maailm ja ka Eesti tunneb suurel hulgal säravaid ja tehnoloogilisi edulugusid. Mis on saanud aga nendest ideedest ja lahendustest, millele ennustati varem küll suurt tulevikku, kuid mis seda ei saavutanud. Kas tulevikus on võimalik karile jooksnud ideid päästa?

Teemal „Haip, millest ei saanud midagi. Ennustused, mis ei täitunud“ peavad dialoogi reedel, 9. augustil kell 16.00-17.30 Digitarkuse alal Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Arutelusse kaasatakse ka publik.

KOLM. KUST LEIDA VAIKUS?

Kuidas mõjutab pidev nutiseadmete kasutamine ja infoüleküllus meie ajutegevust ja vaimset tervist? Kuidas olla kohal, vaigistada segadust oma peas? Kas vaikus on hea ja müra halb? Koos mõtleme nii enda kui oma laste nutiseadmete kasutusharjumustele ja sellele, kuidas infot ja elamusi 2019. aastal tarbitakse. Harjutame, kuidas enda segavaid mõtteid vaigistada, olla efektiivsem ja rohkem kohal.

Teemal „Kust leida vaikus“ arutlevad laupäeval, 10. augustil kell 18.00-19.30 Digitarkuse alal ajakirjanik Robert Kõrvits, ettevõtja ja koolitaja Ville Jehe, psühholoog Kätlin Konstabel ja ajuteadlane Jaan Aru. Arutelu modereerib Jaanus Jaska.

NELI. KUIDAS HOIDA ÄRA TULEVIKUKURITEOD?

Väga kiirelt arenevad tehnoloogiad annavad meile lugematul hulgal võimalusi ja valikuid. Õnnestumise eelduseks on aga nn digitaalne kirjaoskus, teadmised ning käitumine turvaliselt.

Räägime uutest tehnoloogiatest, nendega seotud võimalustest ja riskidest. Otsime digiarengute plusside ja miinuste vahel tasakaalu ning arutame, milliseid küsimusi peame tulevikku vaadates endalt ja ümbritsevatelt küsima. Diskussioon avab tuleviku võimalikke arenguid ning ergutab mõtlema uutmoodi. Võib-olla peatame just nii esimese küberrünnaku külmkapist?

Teemal „Küberrünne külmkapist? Tulevikukuriteod“ arutlevad laupäeval, 10. augustil kell 12.00-13.30 Digitarkuse alal küberturbeekspert Klaid Mägi, ajakirja EMA peatoimetaja Merle Liivak, SpectX turundusjuht Liisa Tallinn ja Tallinna Ülikooli õppejõud Kristjan Port. Arutelu modereerib Toomas Kärner.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Peeter Saari: Keel laguneb peast

Emakeelsest teaduskeelest loobumisel ähvardab meid keskpärane mõtteruum, mida iseloomustab üksnes eesti-inglise keele vaesestunudlihtsustunud segu, kirjutab akadeemik Peeter Saari Arvamusfestivali ja Eesti rahvusülikool 100 artiklitesarjas «Teadlased Eesti tulevikust» Postimehes.

Sõna «teaduskeel» guugeldamine toob välja umbes paarkümmend tuhat viidet eestikeelseile allikaile. Juhtumisi võib kohe nimestiku algusesse sattuda kõrvuti kaks pealkirja: «Maarja Vaino: keele säilimiseks peab säilima teaduskeel» ja «Margus Niitsoo: mida kiiremini eesti teaduskeel sureb, seda parem». Esimese arvamusloo autor on eesti kirjandusteadlane ja Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, teise autor aga arvutiteadlane, Tartu Ülikooli õppejõud ja ettevõtja.

Küüniline lugeja võib seepeale öelda, et no muidugi – kumbki leer lihtsalt kaitseb oma leivakannikat. Nagu ikka ja jälle, koduselt rukkilillelõhnaline humaniora versus kosmopoliitselt metallilehaline või valemikribuline realia.

Alljärgnevas üritan ma teemale läheneda füüsikaseaduste toel. Ehkki nende ülekantavus humanitaaria valdkonda piirdub pigem vaid kvalitatiivsete analoogiatega, on nad objektiivsed ja ranged. Eks proovige gravitatsiooniseadust ignoreerides lendu tõusta kuurikatuselt alla hüpates.

Seepärast võib ühiskonnanähtuste nägemine läbi füüsikaterminite emotsioonivaba prisma selgendada pilku ja võimaldab ette aimata arenguid. Ma ei paku lahendusi. Jäägu need pädevate asjatundjate ja otsustajate leida. Ma hoidun ka – välja arvatud ehk päris lõpus – eetiliste hinnangute andmisest.

Kes ei sooviks soojal suvepäeval jahedat õlut? Mida külmem, seda parem! Kui aga panna pudel sügavkülma, juhtub varsti teadagi mis: õllest saab mittejoodav pruun sogane jää. Pealegi paisub tema ruumala äkitselt sedavõrd, et pudel võib puruneda. Füüsikaterminites: toimus faasisiire, kus temperatuuri pidevalt langedes selle teatava väärtuse juures muutuvad hüppeliselt aine olek ja omadused.

Tavaettekujutuse järgi on mingi mõjuri põhjustatud muutus proportsionaalne mõju tugevusega ja seega mõju väikese muutuse tagajärg eeldatavasti samuti väike. Komplekssüsteemide teooria järgi kehtib selline lihtne seos nn lineaarsetes süsteemides, millena aga kirjeldatakse vaid osa eluta ja elusas looduses – aga ka inimühiskonnas – eksisteerivaid nähtusi.

Faasisiire on aga rängalt mittelineaarne nähtus, mille käsitlemiseks on välja arendatud ka füüsikast kaugeteski valdkondades rakendatavad üldised matemaatilised teooriad, sh katastroofiteooria jt. Seepärast pole sugugi nii, et võime ülikoolide reitingus kõrgema koha püüdlemiseks või omamaiste tudengite vähesuse kompenseerimiseks muudkui tõsta ingliskeelsete õppekavade protsenti, ilma et see eesti teaduskeelt eriti mõjutaks ja õppekeelte kasutust tasakaalust välja viiks.

Ülikoolis pole nii nagu parlamendis – et kuni 51 protsenti hääli on n-ö omade käes, on ka jäme ots omade käes. Teadusseminaris piisab ühest võõrkeelsest osalejast, et toimuks üleminek inglise keelele. Kusjuures, kui välismaalane pole ajutine külaline, vaid juba aastaid kohalik ning ehk eesti naise/mehegi võtnud, siis pole see keelesiire enam eestlaste viisakuse, vaid teatava muu omaduse avaldus.

Iirimaal toimus siire inglise keelele 19. sajandil kõigest mõne inimpõlve jooksul – katoliku kiriku survel iiri keele koolidest kaotamise tagajärjel. Ajendiks olnud ka ametlikult heakskiidetud katoliikliku piiblitõlke (Biobla Naofa) puudumine (siit meeldetuletus, et meie teaduskeele elujõu tagamiseks on ülioluline heade eestikeelsete kõrgkooliõpikute olemasolu).

Vaatamata iiri keele riigikeele staatusele ning arvukatele pingutustele keelesiiret tagasi pöörata, kasutab praegu Iiri Vabariigis iga päev iiri keelt vaid 6,3 protsenti elanikkonnast ja 67,3 protsenti ei tee seda mitte kunagi.

Kuidas meist suuremgi rahvas omakeelset kõrgharidust kaitseb, selleks sobib näitena maailma ülikoolide saja parima hulka kuuluv Leuveni katoliiklik ülikool Belgia flaamikeelses põhjaosas.

Seal on riiklikult kehtestatuna ingliskeelsete õppekavade osakaalu ülempiir kuus protsenti bakalaureuseastmes ja 20 protsenti magistriastmes, kusjuures permanentsele kohale valitud akadeemiline personal peab kolme aasta jooksul omandama flaami keele B2-tasemel (värsked ametlikud andmed, saadud TÜ professorilt Birute Klaas-Langilt, kes käesoleva arvamusloo kirjutamise ajal parajasti Leuveni ülikoolis viibis ja need autori küsimise peale välja uuris).

Faasisiiretes on oluline mõiste «kriitiline punkt», kus mõjurite mittelineaarne toime kasvab drastiliselt ja kaovad faase eristavad omadused ning tekib ebamäärane segaolek. Samamoodi tekib ka pidžin: kahe keele vaesestunud-lihtsustunud segu.

Kui pealekasvav teadlaste põlvkond ei tunne emakeelseid termineid, aga inglise keelt vallatakse vaid kõnekeelse žargooni tasemel, muutub nende väljenduslaad erialapidžiniks. Tagajärjeks võib kujuneda primitiivne pidžinmõtlemine ja vastav väljendusvõime, mille ilmingud tudengite hulgas ongi täheldatavad.

Aga ka meie üldkeel vaesestub anglitsismide levides. Nii näiteks on isegi telediktorite jutust ja keelekorrektuuri läbinud meediatekstidest täiesti kadumas sõna «arv», mida kontekstist olenemata asendatakse «numbriga». Või näiteks mitmesuguseid täpseid ja nüansirikkaid nõusolekuhüüatusi asendav «absoluutselt», mis Ameerikas on juba ammu pandud keelest väljarookimist väärivate sõnakõlksude ja parasiitsõnade nimekirja.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et isegi emotsioonivabalt täppisteaduslikult teemale lähenedes on ilmne, et lastes keelevalikuil akadeemilises (aga ka avalikus) sfääris minna vähima energiakulu printsiibil isevoolu, taandub eesti keel köögikeeleks, millel pole – nagu peatuks jäänud kukel, kes veel köögis ringi lennata rapsib – enam pikka eluiga enne globaalses keelesupis ärakeetmist.

Aga on’s eesti teaduskeel ja eesti keel üldse väärtus, mille pärast peaks muretsema ja pingutama? Ka selles väärtushinnangus on loodusteadustel sõna sekka öelda. Kohanemisvõime ja arengu tagajaks eluslooduses ja ühiskonnas on mitmekesisus, mille füüsika võtab üldistavalt kokku oma loomult väärtushinnangulise terminiga «negentroopia».

Loodushoidliku ja rohelise mõtteviisi levides mõistab üha rohkem inimesi mitmekesisust taime- ja loomariigis kui väga olulist väärtust ning paljudki on valmis ennastohverdavalt kaitsma mõnd kadumisohus liiki. Miks sellist mõistmist kohtab palju vähem, kui kõne all väiksemad kultuurkeeled?

Muidugi kaob meie emakeel kunagi. Entroopia kasvu vääramatu seadus ei sureta mitte ainult keeli, vaid astronoomilises ajaskaalas lõpetab igasuguse mitmekesisuse ja üldse kogu elu Maal soojussurmaga.

Inimlikus ajaskaalas surevad ka me ema ja isa – enamasti enne meid. Kas selle paratamatusest peaks täiskasvanud inimene järeldama, et mida kiiremini tema veel hea tervisega ema sureb, seda parem? Et siis on elu vabam ega pea kulutama aega ja ressursse tema eest hoolitsemisele?

Kahe aasta eest tegi kultuurileht Sirp (kuri)kuulsaks ühe noormehe, Mikk Pärnitsa, avaldades tema arvamusloo, kus laulupidu kuulutati vabaduse nõrkuseks, autoritaarse mõttemaailma tööriistaks, natsismisüstiks ja veel paljuks muuks seesuguseks.

Tänavuse emakeelepäeva puhul kuulutab sama kirjamees, et keel ei vaja kaitset. Kõrvutades selliseid seisukohti käesoleva arvamusloo alguses toodud tsitaadiga arvutiteadlaselt, tõdeme, et veelahe (või rindejoon?) ei pruugi sugugi kulgeda reaalia ning humanitaaria esindajate mõttemaailma vahel. Määrav on miski muu.

3 mõtet

  • Emakeelse teaduskeele asendamine keskpärase inglise kõnekeelse žargooniga vaesestab ka meie mõtlemist. Seda on tudengite pealt juba näha.
  • Nii nagu rohelise mõttelaadiga inimesed peavad oluliseks loodusliku mitmekesisuse kaitsmist, tuleks kaitsta ka väikseid kultuurkeeli.
  • Oma (teadus)keelt kaitsevad ka Eestist suuremad riigid. Põhja-Belgia flaamid on seadnud piiri ingliskeelsete õppekavade mahule ja nõuavad personalilt flaami keele oskust.

Foto: Andres Tennus, Tartu Ülikool

Alusta arutelu veebis AFoorumis

Mis on AFoorum?

AFoorum on aruteluruum Arvamusfestivali veebilehel, kus saab Arvamusfestivali kavas olevatel teemadel arvamust avaldada nii enne kui ka pärast festivali. AFoorumis saab esitada poolt- ja vastuargumente, küsida küsimusi. 

Arutelude korraldajatel on võimalik AFoorumisse kogutud argumentide ja küsimuste pinnalt paremini ette valmistada Paides toimuvat arutelu. Pärast festivali saab postitada ka arutelude järelkajad, sh heli- ja videofailid ning tekstid, et arutelust jääks tuleviku tarbeks jälg alles. Tekkinud sisu ja mõttekaaslased võivad olla tõukeks uuele artiklile, petitsioonile, rahvaalgatusele või liikumisele. 

Vaata siit, miks AFoorum loodi

AFoorumisse saad siseneda festivali kava kaudu www.arvamusfestival.ee/kava/ või otse www.arvamusfestival.ee/afoorum. Kui oled leidnud ennast kõnetava arutelu, jäta teemasse enda küsimused või poolt-/vastuargumendid ning kutsu ka teisi sel teemal arutlema! Nii nagu arutelude programm ja arutelud sünnivad ühisloomena, nii puhume ka AFoorumile hinge sisse koos!

Vaata, kuidas AFoorumit kasutada

AFoorum on loodud koostöös Sihtasutusega Citizen OS, kes arendab e-demokraatia platvormi, mis võimaldab ühiselt teemasid arutada ja otsuseid teha. 

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Paula Kristel Kaljula

Ideed aitab ellu viia Aktiivsete Kodanike Fond

Kui oled oma head mõtted teistega läbi arutanud ja tahad neid teoks teha, siis saad taotleda selleks rahalist tuge nii praegu kui ka järgmise kahe aasta jooksul Aktiivsete Kodanike Fondist. Esimese vooru taotluste tähtaeg on 21. august 2019.

Tänavu maikuus avanes Eesti vabaühendustele uus Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizens Fund, ACF), mis toetab aastatel 2019-2023 Eesti kodanikuühiskonda 3,3 miljoni euroga. Aktiivsete Kodanike Fondi eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda ja kodanikuaktiivsust ning võimestada ühiskondlikult haavatavaid gruppe. Programmi abil püütakse parandada kodanikuühiskonna kestlikkust ja võimekust, tugevdades selle rolli osalusdemokraatia, kodanikuaktiivsuse ja inimõiguste edendamises ning haavatavate rühmade mõjujõu suurendamises.

Norra Saatkonna ajutine asjur Ole Øveraas ütles, et Norra jaoks on oluline toetada ühiskondade stabiilset arengut ja inimõiguste kaitsmist nii lähedal asuvates maades kui ka maailma eri paigus olevates konfliktipiirkondades. “Eesmärk on tagada, et kedagi ei jäeta teistest maha. See aitab vähendada inimeste hirmu ja ärevust ning kasvatada sidusamaid kogukondi,” sõnas Øveraas.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam märkis, et Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusi iseloomustab hea strateegiline läbimõeldus, mis tähendab pikaajaliste ühiskondlike muutuste tähtsustamist. “Väärtusi on keeruline kasvatada, aga mida tugevam on meie kodanikuühiskond, seda raskem on neid lõhkuda. Stabiilsed rahastusvõimalused on hädavajalikud, et aidata kaasa vabaühenduste missioonile luua sidusamat ühiskonda terves Eestis,” tõdes Hellam.

Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf lisas, et toetusprogrammi on Eesti vabakond oodanud pikalt. “See aitab vabaühendustel ellu viia pikaajalisi ja mõjukaid algatusi, edendada koostööd ning teostada oma huvikaitset, millest võidab lõpuks kogu ühiskond,” märkis Klandorf.  Ta avaldas lootust, et eesootavate aastatega suudetakse fondi toel peale kasvatada järgmine võimekate ühiskondlike muutuste eestvedajate ning eeskujude põlvkond.

Programmi eesmärkide saavutamiseks korraldatakse 5 vabaühendustele suunatud avatud taotlusvooru. Mai lõpus avanes esimene taotlusvoor keskmise suurusega ja suurtele strateegilistele projektidele, mille kestuseks on 18-24 kuud. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. august 2019 kell 23.59 Eesti aja järgi.

Eestis on fondi operaatoriks Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga. Programmi viiakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste abil ellu viieteistkümnes Euroopa Liidu riigis – nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas kui ka Baltikumis.

Täiendav info detailsete taotlemise tingimuste ja abikõlblikkuse reeglite kohta on saadaval Aktiivsete Kodanike Fondi kodulehel www.acf.ee

Lisainfo:
Ksenia Gutnitšenko
ACFi programmi koordinaator
ksenia@oef.org.ee

+372 555 63 398

Arutelust algatuseni. Alusta juba täna! #rahvaalgatus

Rahvaalgatus.ee kutsub festivalil toimuvate aruteludega seotud algatusi juba praegu oma keskkonda üles riputama. Kui sul on suurepärane idee või oled märganud teravat probleemi, siis ära pelga ning alusta rahvaalgatust enne festivali. Siis saab algatus saab külge Arvamusfestivali märgi.

Alates 2014. aastast saavad Eesti kodanikud riigikogule ühiseid ettepanekuid esitada. 2016. aastal sündis keskkond Rahvaalgatus.ee, mille kaudu on võimalik ettepanekutele koguda digiallkirju ning ühine pöördumine parlamendini toimetada. 

Arvamusfestivali aruteludest on tänaseks sündinud kaks rahvaalgatust. Eesti Roheline Liikumine algatas PÕXITi ehk põlevkivienergeetikast väljumise strateegia ning Päästeliit ilutulestiku maksustamise vabatahtlike päästjate toetuseks. Aitäh, et olete rajanud teed ning oma arutelu algatuseks vorminud!

Tänavu kutsub Rahvaalgatus.ee algatusi looma juba enne festivali. Paides Keskväljaku alal on üles seatud Rahvaalgatus.ee telk, kus oma algatusele tähelepanu saada ning toetajaid ja allkirjastajaid leida!

Kolm sammu enne festivali:
1) loo algatus rahvaalgatus.ee keskkonnas,
2) kopeeri sinna oma arutelu kirjeldus,
3) kirjuta abi@rahvaalgatus.ee ning sinu algatusele lisatakse Arvamusfestivali märk.

Riigikogusse pöördumiseks vajalik 1000 allkirja ei ole väike hulk. Edukad kampaaniad vajavad toetajaid. Sinu algatust levitame Arvamusfestivali kanalites nii enne kui pärast festivali! Sul on võimalus panna kokku esimene rahvaalgatus, mis jõuaks riigikoguni kohe pärast festivali!

Rohkem infot https://www.arvamusfestival.ee/rahvaalgatus/.

Linlased kujundavad Paide keskväljaku suviseks kooskäimiskohaks

Arvamusfestivalist alguse saanud ruumieksperiment Ehe Ruum kujundab Paide keskväljaku kaheks suvekuuks ümber hubaseks kooskäimiskohaks, linlaste ühiseks elutoaks. Kohaliku kogukonna suuresti vabatahtliku töö tulemusel sündinud ruumilahendus on kolme aasta jooksul kasvanud Eesti suurimaks ja pikaajalisemaks linnaruumieksperimendiks.

Ehe Ruum on koorunud Arvamusfestivali eestvedajate mõttest, et festivaliaegset melu võiks linnaruumis pikendada, et paidelastel oleks koht, kus ka muul ajal ühiselt aega veeta. Idee arhitektiks on linnalaborant Elo Kiivet, kelle sõnul on ruumieksperiment võimalus katsetada ajutiselt avaliku ruumi muutmist ning koguda ideid, milline Paide keskväljak tulevikus välja võiks näha ja millised funktsioonid võiks sel olla.

“Meie soov on luua muidu üsna anonüümsest ja pigem autodele mõeldud Paide linna keskväljakust selge identiteediga paik, inimeste kokkusaamiskoht. Lihtsate ja säästvate lahendustega saame katsetada, millised ruumilahendused paidelastele sobivad ja neid vastavalt vajadusele ümber sättida,” rääkis Elo Kiivet. Paide linnaruumi lahenduse muudab võrreldes teiste sarnaste projektidega eriliseks asjaolu, et see sünnib Paide linna, kohalike ettevõtjate ning kümnete vabatahtlike ühise töö tulemusel.

Paide ruumieksperimendi Ehe Ruum eestvedaja Maiko Kesküla ütles, et linnarahvas on suvise linnaruumilahenduse omaks võtnud. “Eelmisel suvel kogesime väga selgelt, et kui luua hästi läbimõeldud ruum, siis leiavad inimesed selle üles ja võtavad kasutusse, toovad sinna kodukohvikud, korraldavad kontserte, filmiõhtuid, vaatavad koos jalgpalli ja mängivad pinksi. Nii kujuneb linna keskväljakust tõeline linnasüda, kus elu pulbitseb ning kus sünnivad uued tutvused ja mõtted, mida ja kuidas Paides veel teha võiks,” rääkis Kesküla.

Kui kahel varasemal aastal on Paides kasutatud taaskasutatud euroalustest valmistatud mööblit, siis seekord on Elo Kiivet disaininud terrassilaudadest mööbli, mis peab paremini vastu aktiivsele kasutusele ja ka vihmasele ilmale. Lisaks toolidele ja laudadele on Paide keskväljakule üles seatud varasemast suurem lava kultuurisündmuste jaoks, samuti lesilad ning ronimisatraktsioonid ja liivakast lastele. Soov on hoida ruum sõbralik ja suitsuvaba.

Ruumieksperiment Ehe Ruum avatakse laupäeval, 29. juunil kell 12.30, kell 12.55 jõuab keskväljakule tänavuse laulu- ja tantsupeo “Minu arm” tuli. Suvise kultuuriprogrammi kohta saab infot Paide Muusika- ja Teatrimaja kodulehelt https://pamt.ee/eheruum/.

Ruumieksperimenti Ehe Ruum toetab Paide linn ning mitmed kohalikud ettevõtted nagu Rebruk, Paide MEK, Elise Aed, Roccal Mare Vodja Kool, Ramirent, Comfort jpt.

Ruumieksperimendi eestvedajad loodavad, et Paide algatus innustab ka teisi oma linnaruumi ümber mõtestama ning loovaid ja odavamalt tehtavaid ajutisi lahendusi katsetama. Paidelased on valmis oma kogemust ja teadmisi jagama!

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja