Blogi

Maailm on tegelikult palju parem ja ohutum, kui kardame

Mulle meeldib ikka mõelda, et olen avatud meeltega ning suudan üpriski hästi tajuda, millises maailmas elan. Mõtlesin, et lähen festivali teisel päeval eelarvamuste alale ja saan oma teadmistele kinnitust. Teadmistemängus “Hans Roslingi jalajälgedes: kui palju me maailma kohta ei tea?” esitas mängujuht küsimusi ning osalejad said 3D-mängunuppudena liikuda selle vastuseposti juurde, mida pidasid õigeks.

Mäng algab. Esimene küsimus: “Maailmas keskmiselt on 30-aastane mees käinud koolis 10 aastat. Kui kaua on koolis käinud sama vana naine?” Vastuseks saab valida kas üheksa, kuus või kolm aastat. Mõtlen ja kõhklen ning hakkan liikuma kolme-aasta vastuseposti suunas. Enamik osalejaid on minuga sama meelt. Kõige vähem on inimesi üheksa-aasta vastuse juures. Arutame enda rühmas, et kuigi Eestis on naised haritumad kui mehed, siis ülejäänud maailmas ei ole naiste roll ühiskonnas ja nende võimalused haridusele niivõrd head. Rühmakaaslased noogutavad kaasa.  Üllatus on suur, kui mängujuht teatab, et õige vastus on üheksa aastat ehk maailmas keskmiselt ei jää naiste haridustee üldsegi palju lühemaks kui meestel. Varem oli ebavõrdsus suurem, kuid olukord on ajaga märkimisväärselt paranenud. Üheksa-aasta vastajad juubeldavad, meie teeme suuri silmi.

Teine küsimus: “Kuidas on viimase saja aasta jooksul muutunud loodusõnnetustes surma saanud inimeste arv? Rohkem kui kaks korda suurenenud, jäänud samaks või rohkem kui kaks korda vähenenud?” Mõtlen kliimasoojenemise peale ning sellele, et rahvastikutihedus on suurenenud, mistõttu on looduskatastroofid ehk tänapäeval surmavamad. Samas on jällegi meditsiin hoogsalt arenenud. Jään keskmise vastuse juurde. Osalejad jaotuvad nüüd palju võrdsemalt. Õige vastus on, et hukkunute arv on rohkem kui kaks korda vähenenud. Hakkan vastuste loogikast ja sõnumist aru saama.

Mida rohkem küsimusi järgneb, seda optimistlikumaks vastajad muutuvad. Vihmasabinad tekitavad trotsi, kuid vastused teevad meele heldeks. “Mis oli 2015. aastal sündinud lapse keskmine oodatav eluiga? 50? 60? 70 aastat?” 50 juurde ei liigu kedagi, enamik on õige vastuse 70 juures. Hurraa!

Mängujuht Sigrid Solnik selgitab, miks inimesed kipuvad arvama, et olukord maailmas on üldiselt kehv ja halvenemas. Esiteks on suur mõju meedial, kelle kajastuses on negatiivsed sündmused suurema kaaluga kui päriselus. Teiseks on inimloomuses üldistada: kui kuuled-tead mõnda fakti kellegi kohta, on kiusatus laiendada seda suurematele inimrühmadele. Kolmandaks on tihti meie faktid aegunud. Neljandaks võime oma isiklikke hirme omatahtsi suurendada: näiteks kui kardan terrorismi, siis igagi väiksem kild terrorirünnakute kohta kinnitab arusaama, et terrorism on üha kasvav probleem.

Kohustuslik õpetajateenistus? Pigem väärtustame olemasolevaid õpetajaid rohkem!

Eesti õpetajaskond on arvult vähenev ja ealt vananev. Õpetaja eriala ei ole ülikoolis populaarne ning nii mitmedki, kes kooli läbivad, ei asu õpetajana tööle. Reede pärastlõunal arutati kaasava ühiskonna alal, kas neid muresid aitaks lahendada kohustusliku õpetajateenistuse ellukutsumine.

Igati eduka projekti Noored Kooli eestvedaja Liis Prikki arvates võiks kohustuslik õpetajateenistus olla Noored Kooli edasiarendus, kuna see programm on näidanud teenistuse vajalikkust. “Tehnilisi takistusi selleks ei ole. Uute õpetajate ettevalmistus peab aga olema põhjalik, õpetamise oskust tuleb harjutada tagamaks kvaliteet. Kui meil on inimesi, kes suudavad oma teadmistega olla õpetajana kasulikumad kui kontoris, siis me peame nad üles leidma ja koolides rakendama,” leidis ta.

Eesti Reservohvitseride Kogu juht Andre Lilleleht tõmbas paralleele ajateenistusega ja mõtiskles, kas poleks parem luua n-ö vabatahtlike reservõpetajate armee, kes saaks vajaduse korral õpetajaid asendada. “Kaitsevägi on näidanud, et kõige professionaalsemad on need, kes on valinud oma eriala teadlikult, vabatahtlikult,” sõnas ta.

Tööandjate Keskliidu haridusnõunik oli kohustusliku õpetajateenistuse idee suhtes kõige skeptilisem: “Ettevõtjad käivad juba praegu koolides tunde andmas, vabatahtlikult. See süsteem toimib ja nad teevad seda rõõmuga. Pealegi ei sobi iga inimene õpetajaks.”

Arutelu liikus kiirelt sellele, et enne igasuguse kohustuse kehtestamist peaks mõistma, miks on õpetaja amet ühiskonnas niivõrd alaväärtustatud. Kuidas “meelitada” tagasi neid õpetajaks õppinuid, kes ei tööta praegu õpetajana? Kuidas hinnata rohkem olemasolevaid õpetajaid, kes muretsevad haridusolukorra pärast ja on juba praegu valmis panustama? Neile leiab ehk põhjalikumad vastused mõnest hariduse ala arutelust.

Õpetajateenistuse puudusi ja eeliseid vaagisid väikestes ringides ka kuulajad. Nemad leidsid üksmeelselt, et õpetajaameti peaks ikkagi valima vabatahtlikult. Lisaks visati õhku idee hoopis laiemast vaatest ehk kooliteenistusest. Koolid vajavad õpetajate kõrval paljude muude spetsialistide abi: abiõpetajad, nõustajad, projektijuhid jt. See looks haridussüsteemis sidusust ning tooks ettevõtted ja lapsevanemad koolidele lähemale.

Talviku ja Kaljulaidi hinnangul peab kogukond olema isetekkeline

Arvamusfestivalil kogukondade temaatika üle arutledes leidsid nii Vabaerakonna esimees Artur Talvik kui president Kersti Kaljulaid, et kogukond peab olema isetekkeline ja ning ülevalt suunamine tähendab tema mõtte moonutamist.

“Kogukonnad nagu need on toiminud siiani, peaksid jääma isetekkeliseks ning toimima alt üles ja siirast soovist või vajadusest oma kodukohas midagi ära teha,” ütles Vabaerakonna esimees Artur Talvik partei pressiesindaja teatel.

President Kersti Kaljulaid mainis, et kogukonna tegevust ei tohiks mingil moel reguleerida. See peaks toimima isevoolu ning hierarhiliselt alt üles. “Mul on hea meel, et kogukonnad on saanud aru, et aktiivne oma heaolu eest seismine ongi kogukonna roll. Kogukond on vitstest punutud moodustis, mille iga osa teeb omavahel koostööd. Kahju on, kui liialt vähe inimesi kogukonnaga täna veel kaasa tuleb,” ütles Kaljulaid. Ta lisas, et võiks otsida lahendust, kuidas kaasata kogukondade vähem aktiivsemat poolt, vahendas BNS.

Teadusfilosoof Kaupo Vipp tõi välja, et kogukondade tegevust võib vaadata kui pärimuskultuuri, mida antakse põlvest põlve edasi. „Kogukondlik tegevus põhineb ajalooliselt kindlas piirkonnas omavahelise kokkuleppena välja kujunenud arusaamadel, mida antakse edasi pärimusena,” lisas Vipp.

Vestluses mainiti koostööd kogukondade ning riigi vahel. Kõlama jäi ühine seisukoht, et koostöö aluseks on vastastikune usaldus ning mõistlik kaasamine. “Kogukond peaks andma signaali, mida oleks vaja teha, siis saab ka omavalitsus kaasa tulla,” lisas Kaljulaid.

Tuleviku kogukonna arulelu toimus reede keskpäeval ArvamusfestivaliVabaerakonna alal ning seda juhtis Kaul Nurm.

Allikas: BNS

Arvamusfestival: Inimesed söönud, loodus terve – millist põllumajandust vajame?

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana on Eestil oluline roll ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikudebattide vedamisel.

Kuidas peaks katma eurooplaste toidulaua? Milline põllumajandus on jätkusuutlik nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt? Tule ja vaatame üheskoos otsa Eesti ja Euroopa põllumajanduse hetkeseisule ja tulevikuvisioonidele: kas vajame ühises põllumajanduses olulist muutust või piisab “peenhäälestusest”?

Kuna keskkond, looduskaitse ja tervislik toit on kodanikuühiskondades üha enam poleemikat tekitav temaatika ja seda põhjendatult, saab Euroopa alal osaleda ka selleteemalisel arutelul. “Räägime teemadel, mis on ka Eestis viimasel ajal aktuaalsed olnud – väetiste kasutamine, looduse seisukord ja mahepõllumajanduse arenguvõimalused,” sõnab arutelu üks korraldajatest Maria Helen Känd Euroopa Liidu Sekretariaadist.

Et meie toidulaud koosneb suures osas põllumajandussaadustest ning inimesed on üha enam teadlikumad nii sellest, mida nad söövad kui ka sellest, kuidas meie tarbijakäitumine loodust parandamatult mõjutab, saavad arutelul sõna nii põllumajanduspoliitika kujundajad, looduskaitsjad kui ka kogemustega talunikud – seega jagavad oma vaateid mahetoodangu pooldajad ja riikliku poliitika esindajad, aga ka põllumajanduses tegevad väike- ja suurtootjad.

Seejuures on arutelu eesmärk leida, kuidas Euroopa põllumajanduspoliitikat suunata viisil, et keskkond oleks suurimal võimalikul viisil kaitstud. “Arutelu käigus ei otsi me vaenlasi ja süüdlasi, vaid proovime arutleda, millist muutust vajab põllumajanduspoliitika, et ka 20 aasta pärast oleks inimesed söönud ning loodus terve,” võtab Känd arutelu kokku.

Paneelis osalevad Roomet Sõrmus (Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda), Aleksei Lotman (SA Eestimaa Looduse Fond), Marko Gorban (Maaeluministeerium), Elen Peetsmann (SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus). Ka publiku seas on osalemas mitmed talunikud, nt Juhan Särgava Saidafarmist. Arutelul kaasatakse ka publikut. Arutelu juht on ajakirjanik Kaja Kärner.

Arvamusfestivali arutelud kestavad üldjuhul 1,5 tundi ehk siis see arutelu algab 12. augustil kl 12 ja lõppeb kl 13.30.

Töötukassa loendab külastajaid omal moel

Ka tänavu saab iga arvamusfestivalile siseneja osalejate loendamise eesmärgil käepala, kuid töötukassa loendab osalejaid lisaks veel ja lausa kahel moel.

Arvamusfestivali arutelude alal Paide Vallimäel saab tööõnnealal iga osaleja märkida Eesti kaardile, kust ta on festivalile saabunud ja mis valdkonnas ta töötab. Töötukassa avalike suhete peaspetsialist Jekaterina Kalinitševa selgitas, et sellist loendust osalejate seas teevad nad esimest korda. „Mõte tuli sellest, et tahtsime ise teada, kustkohast inimesi arvamusfestivalile enam tuleb ja samuti seda, millises valdkonnas nad töötavad,” kõneles ta.

Kohe esimestel tundidel oli huvi uudse loenduse vastu üsna suur. Kes peatus, see ka oma eriala hõlmava täpi leidis ja selle kaardile kinnitas.

Kaardilt oli näha, et ennelõunase seisuga oli tööõnnealale jõudnud külastajate seas enam Tallinna inimesi, kes töötavad punase värviga tähistatud hariduse valdkonnas.

„Tulge kõik arvamusfestivalil osalejad ja pange oma täpp Eesti kaardile. Pärast on kõigil ju huvitav teada, kust meid siia on enam tulnud ja mis valdkonnas töötavaid või mis haridusega inimesi,” kutsus ta.

Tööõnneala asub Paide Vallimäel numbri all 17.

Maris Jõgeva: tugev kodanikuühiskond kui ravi populismi vastu

Vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva kirjutab, kuidas ta kodanikuna vajab osalemiseks piisavat hingamis- ja tegutsemisruumi, mis aga ei tähenda, et teda ja teisi kodanikuaktiviste peaks piltlikult öeldes päris õue saatma.

Rahvusvaheline Mittetulundusõiguse Keskus on alates 2012. aastast tuvastanud kõigi maailma valitsuste seast 70, kes on pidanud õigustatuks kodanikuruumi piiramist – neis riikides on viie aasta jooksul kehtestatud kokku 120 seadust või muus vormis regulatsiooni, mis on muutnud keerulisemaks mõtete vabalt väljendamise, organisatsioonide loomise ja nendes tegutsemise, kodanikualgatuse toetamise või avalike protestide korraldamise.

Lisaks jagub näiteid kampaaniatest, millega valitsejad kodanikke ja nende ühiskonda sekkumist halvustavad, näidates vabakonda tegelikust pisema ja kasutumana. See pole nii üksnes Venezuelas, Turkmenistaanis või Vietnamis, vana hea demokraatia kants Euroopa tunnistab samuti kodanikuruumi kitsenemist ning Poola ja Ungari valitsused ei ole siingi ainsad, kes kodanikuvabadusi piirama kipuvad. Eksperdid räägivad paradigma muutusest: kui varem mõtestati kodanikuühiskonda kui ühiskonna olemust, siis viimase 20 aasta jooksul on hakatud kodanikuühiskonnast rääkima üha enam kui millestki väljaspool riiki, kus inimestel on omad eesmärgid ja prioriteedid, mis ei pruugi riigi omadega kokku sobituda.

Vabadus on hingamiseruum. Kodanikuühiskond vajab kasvuks ja arenemiseks just seda ruumi, ruumi iseenda vajaduste väljendamiseks, teistega arupidamiseks, vastutuse võtmiseks, organiseerumiseks ja tegutsemiseks. Sellises ruumis inimene ei kapseldu, vaid on kohal, võtab osa ja teeb teistega koos ära selle, mis aitab elamise paremaks muuta. Kes ei tahaks sellises riigis elada?

Natuke hirmutav on aga paradoks, et kui ühelt poolt on suures osas maailmast olemas teadmine, et kogukond ja riik on tugevad, kui prioriteedid kokku lepitud, sihid selged ja osalistel rõõm koostööst, siis teisalt leiab aina enam näiteid sellest, kuis kodanik oma vabadusejanuga ruumi ei mahu. Euroopa vabaühendused nendivad, et ega neid olegi otseselt valitsemisest päris kõrvale jäetud – küsitakse arvamusi, tihti enamatki, kui keegi end kurssi viia või vastata jõuab. Korraldatakse küsitlusi ning lubatakse referendumeid. Puudu jääb aga inimlikest kõnelustest ja kokkulepetest, lahenduste otsimisest ja arvamustega arvestamisest. Ka Eesti aktivistid võivad rääkida lõputult lugusid vaid formaalseks jäänud kaasamisest, tühjast tunnustamisest ning sisulise arutelu vältimisest, mis pikapeale tekitabki pitsitava tunde, justkui õhku ei ole, kuigi repressiooni ega piirangute üle ka kaevata ei saa.

Kodanikuühiskonda riigist eristades ununeb osa ühiskonnast piltlikult justkui ukse taha, kust teda saab küll aeg-ajalt aknast piiluda, vahel tuppa kutsuda ja siis tagasi õue peletada, kui ta töömeetodid või sõnad liiga tülikaks muutuvad. Otsustamise ja tegutsemise juures oled sel juhul võõras, kellel on viisakas käituda külalislahke kutsuja reeglite järgi.

Ometigi ei ole kodanikuühiskond asi iseeneses, vaid mõtlemis- ja tegutsemisviis, mis võiks olla samaväärselt omane nii neile, kes valitsejapositsioonil, kui neile, kes muid rolle täites riigi või laiemalt ühiskonna heaks töötavad. Jutt ühiskondlikust sidususest ja sotsiaalsest kaasatusest, ärakuulamisest ja igaühega arvestamisest muutub aga jamaks koheselt, kui see on vaid jutt ning kõnelejal ei ole tegelikku huvi ei kuulata, arvestada ega koostööd teha. Kui demokraatia on hävinemas, nagu kurjemad kriitikud ennustavad, on muutuse kõige suuremaks taganttõukajaks sellele eestkõnelejad, kes väärtustest rääkides neid samas millekski ei pea, tõsiselt ei võta või siis endale kasulikult väänavad.

Hea uudis on, et Euroopas on äärmuslike poliitikute esiletõus üldjuhul motiveerinud paljusid muidu vaikselt nokitsema jäänud aktiviste tegutsema. USAIDi iga-aastane vabaühenduste elujõulisuse indeks kirjeldab, et kuigi ka Ida- ja Kesk-Euroopas on märgata kodanikuruum ahenemist, on mitmetes riikides kodanikuliikumised märgatavalt kasvanud ning suudavad inimesi mobiliseerida.

Kodanikuruumi kaitsmiseks ongi lihtsamaid valikuid kaks: ise kirglikumalt ja kaasavamalt tegutseda, teiseks lakkamatult väärarusaamisi selgitada. Esimene tähendab oma ruumi eest seismist ja ise selle juurde loomist. Narratiivi vabaühendustest ja vabakonnast, sellest mis kasu on aktiivsest osalemisest, saavad vaid vabaühendused ise muuta ning on üsna kindel, et seni, kuni tegutseda peidus ja omaette, ei tea keegi, mis kasu sinust olla võib. Nii ei astuta ka su kaitseks välja. Kui võrgustikud saavad aga piisavalt tugevaks ja rohkemaid inimesi ning nende soove ühendavaks, on see raviplaaniks kasvava populismi ning poliitiliste institutsioonide arrogantsi või ka usaldamatuse vastu.

Teiseks väärarusaamad. Demokraatia ei tähenda tingimata enamuse tahet, vaid enamuse valitud suunda võttes valitsemist, kus erinevate gruppide vajadustega arvestatakse. Sõltumatu kohtu mõte on tagada, et ohtlikult võimukad valitsused peavad kinni demokraatlikuks valitsemiseks kokkulepitust. Inimõigused ei ole üksikute privileeg, vaid vajalikud iga inimese väärikuse hoidmiseks. Ja kaasamine ei ole igav protseduur, vaid vajalik paremateks otsusteks.

On analüütikuid, kes ütlevad, et kodanikuvabaduste piiride katsetamine on osa loomulikust poliitilisest tsüklist ning uskudes inimeste tarkusesse, sirgeseljalisusesse ja nooremate põlvkondade oskustesse probleemid lahenevad. Aga seni lihtsalt kõrvale taanduda ei näi ka jätkusuutliku käitumisena, oodates, et küllap järgmised põlvkonnad me pidamata jäänud võitluse lõpuni veavad.

Arutelu teemal “Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?” toimub arvamusfestivali Euroopa alal 12. augustil kell 18. Osalevad Soome 11. president Tarja Halonen, Mikko Fritze (Saksamaa), piiskop Philippe Jourdan (Prantsusmaa) ja tõlkija Hendrik Lindepuu (Eesti-Poola). Juttu juhib Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

Tegemist on Eesti vabaühenduste liidu ja ERRi koostöös ilmuva artiklite sarjaga, mis juhatab sisse Paides 11.-12. augustil toimuva arvamusfestivali.

Kersti Kaljulaid: “Kogukond aitab tulla toime keeruliste teemadega”

Täna keskpäeval Arvamusfestivalil alanud kogukondade teemalisel arutelul julgustas president Kersti Kaljulaid inimesi kogukondlikust tegevusest osa võtma ning teisigi kaasa haarama.

Vabaerakonna telgis toimunud arutelul otsiti vastust küsimustele, mis on kogukond ja milline on tuleviku kogukond. Lisaks Kaljulaiule rääkisid arutelul kaasa teadusfilosoof Kaupo Vipp ja Vabaerakonna esimees Artur Talvik. Sõna said ka inimesed rahva seast.

Mõned publiku hulgast sõna võtnud inimesed kahtlesid, kas haldusreform ja teenuste linnadesse koondumine väiksematele maakogukondadele mitte liiga suurt survet ei pane. Kaljulaid oli aga arvamusel, et haldusreform aitab just kogukondade arengule kaasa. Presidendi sõnul peaks kohalik ja ka kõrgem võim kogukondadega rohkem koostööd tegema. Talvik rääkis samuti, et kohalikke aktiivseid inimesi ei tohiks näha omavalitsuse konkurendi vaid koostööpartnerina.

Arutelus oli läbiv ka maaelu hääbumise temaatika. Kaljulaiu meelest aitab tehnika areng kaasa sellele, et inimesed saaksid maal elada ja seal tööd teha. Mis aga puutub kohalikku ettevõtlusse ja teenustesse, siis seal ongi presidendi meelest suur roll kogukondadel. Kaljulaidi meelest peaks maal elades lähtuma lähimuspõhimõttest. “Kui üksi hakkama ei saa, kutsu pere appi, kui perega ei saa, siis kutsu küla appi,” seletas president. “Kogukond aitab tulla toime keeruliste teemadega.”

Kaljulaid oli seisukohal, et kogukondlus peab kindlasti arenema, kuid see saab toimuda vaid inimeste oma initsiatiivil ning riiklikult seda reguleerida ei tohi ega saagi. Presidendi sõnul tuleb aktiivsemalt tegeleda inimeste kogukonda kaasamisega. Kui tegusad on vaid väike hulk inimesi, on tema sõnul keeruline midagi ära teha.

Hariduse ala: värbamisest, koolimajade arhitektuurist, eakate õpirändest ja privaatsusest

Arhitektuur, statistika, värbamine, uus eakus, tõejärgne ühiskond, võõrad kultuurid ja talendid siit ja kaugemalt – kõik need teemad oleme ühendanud seekord Arvamusfestivalil “Hariduse ala” teemadesse.

Haridus on seotud praktiliselt kõigi teiste valdkondadega ning seda me ka “Hariduse alal” näitame. Räägime kõigest, mis on vast kaudsemalt seotud haridusega, aga veel rohkem õppimisega.

Me räägime sellest, mis roll on haridusel: kas eesmärk on tagada jätkusuutlikut arengut toetav haridus või hoopis pakkuda tööjõudu tööandjale?

Me räägime privaatsusest ja otsusetegemise protsessist. Kas inimesed on valmis „loovutama“ osa privaatsusest selleks, et prognoosida, missuguseid töökohti on Eestis 10 aasta pärast vaja, kuidas edukamalt planeerida hariduspoliitikat või kuidas teha elu maapiirkondades paremaks?

Me räägime haridusturundusest: kuidas käib talentide värbamine ning milliseid ettevalmistusi tuleb teha või mitte teha teisest kultuuriruumist värbamisel?

Me räägime sellest, et hea vorm aitab ka sisust paremini aru saada. Sobiv koolimaja aitab ka saavutada paremaid tulemusi õppetöös. Millistest koolimajadest tulevad homsed leidurid ja teised talendid?

Me räägime sellest, milline on töötamine välismaalase jaoks Eestis. Me eeldame, et meid võetakse avasüli vastu Euroopas ja laias maailmas, aga kuidas me käitume ise, kui Eestisse tulevad andekad spetsialistid?

Me räägime kriitilisest mõtlemisest ja elukestvast õppest – kuidas me tunneme ära tõe, kuidas tunneme ära faktid, kuidas me eristame olulise ebaolulisest?

Me räägime ka õppimise tulevikust ning mängime läbi viis arengustsenaariumi – alates koolist kui kogukonnakeskusest lõpetades haridusest kui kommertskaubast.

Me räägime veelkorra elukestvast õppest. Kas välismaal õppimine (nagu näitab tuntud Erasmus+ programm) on ainult noorte pärusmaa? Kas üldse on võimalik ühendada tööelu, eraelu ja koolielu?

Aruteludes osalevad tõeliselt põnevad isiksused: Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin, Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov, Tallinna Ülikooli endine rektor Mati Heidmets, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep, Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta ja mitmed teised.

Hariduse ala arutelud on kokku pannud seekord Sihtasutus Archimedes, Statistikaamet, EASi algatus Work in Estonia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus, Eesti Arhitektide Liit koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja Eesti Haridusfoorum.

Tulge kuulama!
Ja jälgige ka meie Facebooki lehte:
https://www.facebook.com/events/1684941825147062/

12.00-13.30

Mida võime oma hariduselt loota?

Arutelu juht: Tiiu Kuurme – TLÜ kasvatusteaduse dotsent

Osalejad:

Rea Raus – Tampere ülikooli doktorant, uurimisfirma Statera

Aivar Haller – Lastevanemate Liidu juhatuse esimees, mentor

Ivar Tröner – Lastevanemate Liidu sotsiaaluuringute läbiviija

Kai Mets-Bujis – Keila waldorfkooli õpetaja, esimese Eesti waldorfkooli rajaja 1990.a.

Egge Kulbok-Lattik – TÜ eetikakeskuse teadur, Kultuurikoja eestseisuse liige

Korraldaja: Tallinna Ülikool

 

13.45-15.15

Paremad otsused = vähem privaatsust?

Arutelu juht: Heidy Roosimägi – Statistikaamet

Osalejad:

Baldur Kubo – Cybernetica AS, Sharemind projektijuht

Gregor Sibold – tehnoloogiauudiste portaali Geenius.ee toimetaja

Liisa-Ly Pakosta – soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Viljar Peep – Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor

Jaak Madison – Riigikogu liige, põhiseaduskomisjoni liige

Korraldaja: Statistikaamet

 

15.30-17.00

Värbamine teisest kultuuriruumist – kus on paindlikkuse piir?

Arutelu juht: Kaidi-Kerli Kärner – Sihtasutus Archimedes

Osalejad:

Elina Tasa – OÜ Crystalsol, personalijuht

Kadri-Ann Matson – Tallinna Tehnikaülikool, välistudengite vastuvõtujuht

Tambet Anja – Eesti Üliõpilaskondade Liit, juhatuse aseesimees

Korraldaja: SA Archimedes

 

17.15-18.45

Millisest koolimajast tulevad homsed leidurid?

Arutelu juhid:

Katrin Koov – Eesti Arhitektide Liidu president, EKA õppejõud ja Arhitektuurikooli õpetaja

Elo Kiivet – Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja Arhitektuurikooli õpetaja

Osalejad:

Ralf Lõoke – AB Salto arhitekt

Liina Karolin-Salu – Tartu Hansa Kooli direktor

Lauri Läänemets – Väätsa vallavanem

Korraldajad: EKA arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit

 

Laupäev, 12. august

11.30-13.00

Diversity in the Estonian workplace and society: The good, the bad and the ugly

Arutelu juht: Cornelia Godfrey – Austrian Embassy

Osalejad:

Discussion in small groups, based on the World Café method with Dennis Kristensen

(Sindi Lanka, Danspin) making a brief introduction.

Korraldajad: EAS, Kultuuriministeerium

 

13.15-14.45

Kolme tõe tuba

Arutelu juhivad:

maailmakohviku laudades Raivo Juurak – EHF, Reet Laja – EHF,

Astrid Sildnik – EHF ja Eesti Õpetajate Liit, Krista Loogma – EHF, Mariann Rikka – HTM

Moderaatorid aruteluringis: Irene Käosaar – HTM , Reet Valgmaa – EVHL

Ekspertide hinnang ettepanekutele ja aruteluring:

Marju Lauristin – MEP,EHF, Viive-Riina Ruus – EHF, Reet Valgmaa – EVHL,

Irene Käosaar – HTM, Mati Heidmets – TLÜ, Toomas Jürgenstein – MP

Korraldaja: Eesti Haridusfoorum (EHF)

 

15.15-16.45

Kas kooliaeg veel tuleb?

Hariduse tulevikustsenaariumid ja kooli roll nendes

Arutelu juht: Silver Sillak – Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus

Osalejad:

kõik osalevad maailmakohviku formaadis, rühmaarutelusid aitavad modereerida

Irene Käosaar (HTM ), Aune Valk (HTM), Kersti Kivirüüt (HTM) ja Angela Ader (TÜ HUK)

Korraldaja: Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskus

 

17.00-18.30

Õpirändur 45+? Milles küsimus?

Arutelu juht: Annely Tank – Sihtasutus Archimedes, andragoog

Osalejad:

Rait Toompere – Sihtasutus Archimedes, juhatuse esimees

Erika Kolk – Erasmus+ õpirändur Soomes ja Poolas

Tööandjate esindaja

Korraldaja: SA Archimedes

 

Lae endale Mingla äpp ja asu uusi tutvusi sobitama!

Arvamusfestivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Kuidas aga viia omavahel kokku festivali osalejat ja poliitikut nii, et nad saaks näost näkku rääkida?

Sel aastal kasutame selleks nutirakendust Mingla, mida ka ärimaailma Tinderiks kutsutake. Mingla lansseeriti möödunud aastal Milttoni poolt rootslaste arvamusfestivalil. Suhtlusäpp loob võimalusi uute arutelude tekkeks spontaansel viisil inimeste vahel, kes muidu võib-olla omavahel arutlema ei asukski.

Sel aastal on Mingla olnud kasutusel Taanis Folkemødet’il, uuesti Rootsis Almedalenil ja esmakordselt ka Soomes, Suomi Areenal. “Olles ise näinud ja kogenud, kuidas Mingla konservatiivseid soomlasi ühendas, on mul suur usk, et ka eestlased saavad sellega hakkama. On viimane aeg, et nutirakendus juhataks meid virtuaalmaailmast tagasi päris ellu ning me teineteisega rohkem otse ja silma vaadates suhtleksime. Isegi võõrastega!  Let’s Mingla!”, innustab Miltton Nordics tegevjuht Annika Arras.

Igal festivalil on Mingla kasutajate hulk kasvanud hea hooga, nii et tänaseks on kokku 12 000 kasutajat. Möödunud kuul Soomes tuli 3000 uut liitujat, kelle vahel toimus 30 000 “match’i” ja kokku sirviti profiile pea miljon korda.

See on lihtne!

1) Lae äpp alla (vaata siit!)

2) Tee endale konto FB või LinkedIn abil

3) Täida oma profiil

4) Asu Minglat sirvima ja uusi tutvusi sobitama.

5) Leia Arvamusfestivali alalt Mingla kohtumispunktid ja saa kokku

 

Euroopa ala: tehisintellektist põlluväetisteni, Ukrainast Brexitini

Euroopa Liidu eesistujana on Eestil oluline roll liidu poliitikate suunamisel ja ühtsete eesmärkide täitmisel. Needsamad poliitikad, alates julgeolekust ja lõpetades toidulauaga, puudutavad igapäevaselt meie kui eurooplaste elu. Kuidas ja kui lähedalt Euroopas toimuv meid mõjutab, saab kuulda Arvamusfestivali Euroopa alal, kus teiste seas avaldavad arvamust ka Soome endine president Tarja Halonen, Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas ja katoliku piiskop Philippe Jourdan.

Tänase Euroopa üks põletavaim probleem on radikaalsete erakondade ja liikumiste esiletõus, mille üle saab mõtteid vahetada arutelul “Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?”. Reeglina on radikaalsed ja populistlikud erakonnad Euroopa Liidu vastased ning on esile kerkinud muuhulgas Suurbritannias (tuues kaasa Brexiti), Saksamaal, Soomes, Hollandis, Poolas ja Prantsusmaal, aga ka meie oma Eestis – seega on radikaalsus muutunud paljudes, et mitte öelda enamuses Euroopa riikides uueks reaalsuseks. Arutelul püüavad eksperdid leida vastuseid küsimustele, miks on populism jõuliselt peavoolu poliitikasse jõudnud ning kuidas sellele reageerima peaks. Rahvusvahelist kogemust jagavad Soome endine president Tarja Halonen, saksa päritolu kultuuritegelane Mikko Fritze, prantsuse päritolu piiskop Philippe Jourdan ning poola keele tõlk Hendrik Lindepuu.

Mõneti populismi-temaatikast mõjutatuna on tänasel päeval olulisel kohal Euroopa Liidu ühtsuse säilitamine. Seetõttu saab Euroopa alal kuulda Brexiti-teemalist arutelu “Euroopa Liit 100?”, mille käigus Henrik Hololei, Matti Maasikas ja Kadri Liik vaatlevad, milline on Brexiti mõju Euroopale ning kui kõbus on täna 60-aastane Euroopa Liit. Kuigi liidu liidrid on öelnud, et Euroopa Liidu väärtus on selle ühtsuses, pole liikmesriikide endi väärtused sageli ühtivad, mistõttu pole liidu ühine edasiminek enam iseenesestmõistetav. Diskussiooni käigus püüavad osalised uurida, mida tähendab Euroopa ühtsuse puudumine Eestile ja milline peaks olema Eesti positsioon Euroopas – kas oluline on kuuluda n-ö tuumik-Euroopasse või vaadata hoopis Suurbritannia poole? Brexit ju näitas, et Euroopa Liidust on võimalik ka lahkuda.

Tulevikku, sedapuhku küll tööturu omasse, vaatab ka arutelu “DigiEuroopa võitjad ja kaotajad”. Selles Eesti e-riiki puudutavas arutelus kõnelevad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut ja ettevõtja Anna-Greta Tsahkna Euroopa Liidu digikavast ning muuhulgas ka tehnoloogiavaldkonna kuumast teemast tehisintellektist, kes juba lähitulevikus võib miljoneid töökohti ähvardada. Ühelt poolt muudab tehisintellekt töötegemise efektiivsemaks ning abistab nii töötajat kui ettevõtjat, edendades seeläbi majandust. Teisalt aga kaotavad töö nii rutiinse kui spetsialiseeritud töö tegijad – näiteks ohustab tehisintellekt lisaks autojuhtide ja tehasetööliste kõrval ka juriste, arste, logistikuid ja teadlasi. Seetõttu muutuvad oluliseks nii ümberõpe kui elukestev õpe. “Kui tehnoloogia arengust tulenevate muutuste probleemi endale teadvustame ja sellele mõtleme, oleme eelseisvateks muutusteks valmis,” kirjutab Eesti Päevalehes Ülle Matt (VIIDE). Kuidas aga Euroopa Liit tehnoloogia arengu ja töökohtade kadumisega hakkama saab, selgub käesolevas vägagi elulises arutelus.

Oleviku ja tuleviku töö kohta saab Euroopa alal mõtteid vahetada ka teises võtmes – lisaks robotite pealetungile tuleb festivalil juttu noortest (ent miks mitte ka vanematest) tööotsijatest. Nimelt selgub statistikast, et keskmine töötuse määr Euroopa noorte seas on palju kõrgem kui üldine töötuse määr ning mõnes riigis on see veel eriti kõrge – näiteks Kreekas ca 42%. “Perspektiiv on praegu selline, et millenniumilapsed on esimene generatsioon, kes saavad tulevikus olema vaesemad kui nende vanemad. Siiani on see ikka vastupidi olnud – iga järgmine generatsioon on elanud paremini kui eelmised,” ütleb arutelu “Täiskasvanuks saamise võlu ja valu Eestis ja Euroopas” üks korraldajatest, Civitta Eesti esindaja Kristiina Laurits. Seetõttu püütakse arutelul üheskoos noortega leida lahendusi probleemidele, mis on seotud tööturule sisenemisega, sinna jäämisega ning seal liikumisega, püüdes samal ajal vaadelda Eesti noorte seisu võrreldes muu Euroopaga ning rakendada meie kasuks teiste riikide kogemusi.

Kuna keskkond, looduskaitse ja tervislik toit on kodanikuühiskondades üha enam poleemikat tekitav temaatika (ja seda põhjendatult!), saab Euroopa alal osaleda ka selleteemalisel arutelul. “Räägime teemadel, mis on ka Eestis viimasel ajal aktuaalsed olnud – väetiste kasutamine, looduse seisukord ja mahepõllumajanduse arenguvõimalused,” sõnab Maria Helen Känd Euroopa Liidu Sekretariaadist, arutelu “Inimesed söönud, loodus terve – millist põllumajandust vajame?” üks korraldajatest. Kuna meie toidulaud koosneb suures osas põllumajandussaadustest ning inimesed on üha enam teadlikumad nii sellest, mida nad söövad kui ka sellest, kuidas meie tarbijakäitumine loodust parandamatult mõjutab, saavad arutelul sõna nii põllumajanduspoliitika kujundajad, looduskaitsjad kui ka kogemustega talunikud – seega jagavad oma vaateid mahetoodangu pooldajad ja riikliku poliitika esindajad, aga ka põllumajanduses tegevad väike- ja suurtootjad. Seejuures on arutelu eesmärk leida, kuidas Euroopa põllumajanduspoliitikat suunata viisil, et keskkond oleks suurimal võimalikul viisil kaitstud. “Arutelu käigus ei otsi me vaenlasi ja süüdlasi, vaid proovime arutleda, millist muutust vajab põllumajanduspoliitika, et ka 20 aasta pärast oleks inimesed söönud ning loodus terve,” võtab Känd arutelu kokku.

Teema, mis kahtlemata läheb korda enamikule eestlastele, on Euroopa julgeolek. “Tihitilugu on riigikaitse teemaks väga üldistes piirides ning diskussioon käib kahe äärmuse vahel: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem ning sõda on kohe tulemas.” Nõnda võtavad riigikaitseteemalise avaliku diskussiooni kokku Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi esindajad, kes üheskoos Eesti NATO Ühingu ja Riigikantseleiga korraldavad arutelu “Meil aiaäärne tänavas, kui kaitstud oled sa?” Kuna Eesti kaitsevõimekus on sel aastal olnud kõrgendatud tähelepanu all seoses NATO liitlasvägede saabumisega ning julgeolekuolukorda mõjutab lähiajal suurõppus Zapad, on tänases julgeolekukeskkonnas asjakohane ka avalikkuse teadlikkuse tõstmine neil teemadel. Arutelul tuleb juttu Eesti riigikaitse tugevustest ja nõrkustest, seda nii koos NATO ja Euroopa Liiduga, aga ka ilma rahvusvaheliste organisatsioonide toeta. Seejuures uurivad kaitsevaldkonna asjatundjad kolonel Veiko-Vello Palm, professor Eiki Berg ja teadur Riina Kaljurand, kas meedia on julgeolekuriskid asjata suureks puhunud ning kui realistlikud on nii seal loodud kui ekspertide sõnastatud ohustsenaariumid.

Et julgeolek on niivõrd mitmetahuline valdkond, on see keskne teema veel kahes Euroopa alal toimuvas arutelus. Terrorismile keskenduval arutelul “Kui turvaline on piirideta Euroopa?” proovivad ettevõtja Heldur Meerits, kirjanik Jaak Jõerüüt, KAPO esindaja Andres Kahar ning Euroopa Komisjoni esindaja Uku Särekanno vastata küsimustele, mis puudutavad terrorismi hoogustumist ning Euroopa Liidu rolli terrorismi pidurdamisel ja  sellekohase julgeoleku tagamisel kõigile kodanikele. Eesti inimestele läheb teema igatahes korda – Riigikantselei tellitud uuringu kohaselt (VIIDE) peab 63% eestlastest sisejulgeolekut ja võitlust terrorismiga Euroopa Liidu kõige olulisemaks ülesandeks. Kuna arutelust saavad kõik soovijad osa võtta ning terrorismiküsimus on paljudel eestlastel hinge peal, tõotab nii panelistide, aga eriti rahvapoolne diskussioon tulla tuline.

Vene keelt kõnelevad huvilised saavad osaleda arutelul “Как и чем Европа может способствовать реальным изменениям на востоке Украины?”, mis keskendub Ukrainale kui kõige olulisemale Euroopa Liidu idapartnerluse riigile. “Ehitame Ukraina ja Euroopa vahele raudkindla silla vastastikuseks mõistmiseks, toetamiseks ja tõhusaks koostööks” – selliselt võtab arutelu tuuma kokku korraldaja Dmitri Teperik Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest. Nimelt korraldatakse arutelul videosilla vahendusel otseühendus Kramatorskiga, Donetski oblasti administratiivkeskusega, kus kõik soovijad saavad n-ö otse-eetris osaleda rahvusvahelises diskussioonis. Seejuures võiks Teperiku sõnul sündida arutelu tulemusena arusaam, kuidas saaks Euroopa tuua kaasa reaalseid ja hädavajalikke muutusi Ida-Euroopas ning milline võiks olla Eesti roll Ukraina julgeoleku ja arengu tugevdamisel.

Euroopa alal on, mida arutleda!

Euroopa ala arutelude korraldamises osalevad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Euroopa Liidu Sekretariaat, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, Eesti NATO Ühing, TÜ Rahvusvaheliste Suhete Ring, Civitta Eesti, Tallinna Ülikool, Vabaühenduste liit EMSL, Eestimaa Looduse Fond ja paljud aktiivsed Euroopa kodanikud.

Euroopa ala Arvamusfestivalil asub Facebookis siin.

Euroopa ala arutelud:

Reedel, 11. augustil

 

Kell 12.00–13.00

DigiEuroopa võitjad ja kaotajad

Eesti infotehnoloogilised saavutused – e-valimised, elektroonilised maksudeklaratsioonid, lugematud e-teenused ja idufirmad – on seadnud Eesti eesistumisele kõrged ootused. “Kui keegi suudab digi-Euroopat edasi viia, siis on see Eesti!” arvatakse Euroopas. Milline aga oleks eurooplase elu, kui ELi digikava täielikult rakenduks? Mis kasu tõuseb andmete vabast liikumisest? Millised on järgmised väljakutsed? Mis rolli mängib tehisintellekt tuleviku tööturul ja kas robotid võtavad ära eurooplase töö? Otsime vastuseid ja unistame suurelt.

Arutelu juht: Tõnu Runnel (poliitika.guru)

Osalejad: Siim Sikkut (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler), Anna-Greta Tsahkna (idufirma Timbeter juht)

 

Kell 14.00–15.45

Как и чем Европа может способствовать реальным изменениям на востоке Украины?

По результатам исследований 80% жителей восточного региона Украина не готовы даже на временное снижение уровня жизни ради реформ и укрепления безопасности. Во время интерактивной дискуссии мы предлагаем обсудить, как и почему Эстония и Европа может способствовать реальным изменениям на востоке Украины, и для этого организуем видео-мост с Краматорском, который был 2014 году был под оккупацией боевиков т.н. „ДНР“ и был обстрелян реактивным залповым огнём.

Arutelu juht: B Пайде: Дмитрий Теперик (исполнительный директор Международного Центра обороны и безопасности); в Краматорске: Сергей Попов (директор Антикризисного медиа-центра)

Osalejad: B Пайде: Александр Голубов (политический обозреватель, корреспондент DW в Киеве), Яаника Мерило (экономический и общественный деятель, вице-мэр Днепра); B Краматорске: Андрей Грудкин (координатор региональной сети движения “Сильные общины”), Aртем Вивдич (директор Донецкого регионального отделения “Центра развития местного самоуправления”)

 

Kell 16.00–17.30

Meil aiaäärne tänavas, kui kaitstud oled sa?

Arutelu keskmes on Eesti kaitsevõimekus, selle arendamine ning koostöö NATO ja ELiga. Küsime, mida saaks Eesti kaitsevõime parandamiseks ise ära teha ning mis küsimustes plaanime teha koostööd NATO liitlastega. Arutame koos publikuga, milline mõju on liitlasvägede kohalolul. Samuti uurime, kuhu üritab EL julgeolekualast koostööd suunata Eesti eesistumise ajal.

Arutelu juht: Mirko Ojakivi (ajakirjanik)

Osalejad: kolonel Veiko-Vello Palm, professor Eiki Berg, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Riina Kaljurand

 

Kell 18.00–19.30

Euroopa Liit 100?

Brexit näitas, et Euroopa ühtsus ei ole iseenesest mõistetav. Arutame, millised väärtused eurooplasi ühendavad ja eristavad, milline on Brexiti mõju Euroopale ja kuidas peaksid Euroopa Liidu 27 liikmesriiki koos edasi minema. Räägime liidu tervisest ja sellest, kui kõbus on praegu 60-aastane Euroopa Liit oma 70. ja 100. sünnipäeval.

Arutelu juht: Sirje Rank (ajakirjanik)

Osalejad: Henrik Hololei (Euroopa Komisjon), Matti Maasikas (Välisministeerium), Kadri Liik (Euroopa Välissuhete Nõukogu)

 

Laupäeval, 12. augustil

 

Kell 12.00–13.30

Inimesed söönud, loodus terve – millist põllumajandust vajame?

ELi Nõukogu eesistujana on Eestil oluline roll ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikudebattide vedamisel. Kuidas peaks katma eurooplaste toidulaua? Milline põllumajandus on jätkusuutlik nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt? Vaatame üheskoos otsa Eesti ja Euroopa põllumajanduse hetkeseisule ja tulevikuvisioonidele: kas vajame ühises põllumajanduses olulist muutust või piisab “peenhäälestusest”?

Arutelu juht: Kaja Kärner (ajakirjanik)

Osalejad: Roomet Sõrmus (Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda), Aleksei Lotman (SA Eestimaa Looduse Fond), Marko Gorban (maaeluministeerium), Elen Peetsmann (SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus)

 

Kell 14.00–15.30

Kui turvaline on piirideta Euroopa?

Terrorioht on mitmes Euroopa riigis viimase kahe aastaga muutunud kahjuks igapäevaelu osaks. Kuigi Eestis on turvaline, peab 63% eestlastest sisejulgeolekut, välispiiride kaitset ja võitlust terrorismiga ELi kõige olulisemaks ülesandeks (Riigikantselei, jaanuar 2017). Proovime leida vastuseid küsimustele: mis on terrorismi hoogustumise põhjused? Milline on iga üksiku ELi riigi vastutus turvalisuse tagamisel? Mida saavad riigid ühiselt ELis teha? Kui turvaline saab üldse olla sisepiirideta Euroopa?

Arutelu juht: Arp Müller (ajakirjanik)

Osalejad: Heldur Meerits (ettevõtja), Jaak Jõerüüt (kirjanik ja suursaadik), Andres Kahar (Kapo), Uku Särekanno (Euroopa Komisjon)

 

Kell 16.00–17.30

Täiskasvanuks saamise võlu ja valu Eestis ja Euroopas

Noorte tööturule sisenemine võib osutuda oodatust keerulisemaks puuduliku hariduse, tööandjate eelistuste või noorte muutunud ootuste tõttu töökohale. Samal ajal mõjutab noorena töötuks jäämine inimese iseseisvumist, tervist ja majanduslikku hakkamasaamist. Millised on noorte mured tööle saamisel? Mida arvavad tööandjad? Millises olukorras on Eesti noored võrreldes muu Euroopaga? Milliseid Euroopa kogemusi meil rakendada?

Arutelu juht: Ave Laas (targa töö eestvedaja)

Osalejad: Pille Liimal (Töötukassa), Renita Käsper (värbaja), Tallinna Ülikooli teadurid Marge Unt, Kai Pata, Eve-Liis Roosmaa ja noored

 

Kell 18.00–19.30

Kuidas seista vastu populismile ja äärmuslusele?

Radikaalsete erakondade ja liikumiste esiletõus on mitmetes Euroopa riikides muutnud oluliselt poliitilist debatti ja seadnud kahtluse alla demokraatliku ühiskonna põhiväärtused. Arutame, mis on populismi esiletõusu põhjused ja kuidas peaksid demokraatlikud ühiskonnad sellele reageerima. Mida on meil õppida Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Ungari kogemustest?

Arutelu juht: Keit Kasemets (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht)

Osalejad: Soome 11. president Tarja Halonen, Mikko Fritze (Saksamaa), piiskop Philippe Jourdan (Prantsusmaa), tõlkija Hendrik Lindepuu (Eesti-Poola)

 

Mida uut toob viies Arvamusfestival?

Vähem arutelusid ja vähem alasid = rohkem kaasamõtlemist ning -rääkimist!

Varasemate festivalide tagasiside on näidanud, et külastajad tahaksid, aga ei jõua puhtfüüsiliselt osaleda kõikides huvipakkuvates aruteludes, sest programm on liiga tihe. Tänavu püüame seda parandada ja vähendame nii arutelude kui ka alade arvu.

Kokku on ligikaudu 160 arutelu, mis jagunevad 25 ala vahel. Diskuteerida saab nii ühiskondlikel, provokatiivsetel kui ka mõneti näiliselt tabudel teemadel. Näiteks, miks kirikus ei tantsita või kes vastutab 12-aastase pornotarbija eest. Veganism, terrorioht, haldusreform – kõik teemad alates poliitikast ja majandusest kuni hariduseni on kaetud.  Festivalialadel saab mõtiskleda ka inglise või vene keeles.

Esimest korda on Arvamusfestivalil lastearutelud, kus põhikooliõpilased ise tõstatavad ja arutlevad keskkonnakaitse  (nt „Liigtarbimine ja taaskasutus“), virtuaalmaailma sõltuvuse (nt „Mulle tundub, et poisid eelistavad videomänge pärisinimestele“) ja õnne (nt „Lapsed tahavad klassist välja ka!“) teemadel.

Loomulikult ei puudu festivalilt traditsiooniline Euroopa Parlamendi Eesti saadikute laupäevahommikune arutelu ning festivali lõpetav parlamendierakondade esimeeste debatt.

Seega on Arvamusfestivali teemaring endiselt lai ja selleks, et igaüks endale huvipakkuva leiaks, tuleb tutvuda kavaga. Lehel saad luua ka päris oma kava. Kindlasti tutvu tänavuste oodatuimate aruteludega.

Esinejad ja kuulajad? Ei, arutleme kõik koos!

Festival soosib uusi ja huvitavaid osalejaid kaasavaid arutelulähenemisi. Tänavu on programmis mitmeid klassikaliselt erinevas formaadis mõttevahetusi. Näiteks kohvikuaruteluna võetakse ette mitmed noori ja koolielu puudutavad teemad. Malekella arutelu, kus esineja tutvustab oma teemat seitsme minuti jooksul ja seejärel suunab küsimusi publikule järgnevaks seitsmeks minutiks, diskuteerib bioloogilise linna teemal.

Leidub ka mängulisi arutelusid, ööülikooli loenguid, rühmaarutelusid jm. Noorteprogramm SPIN paneb esmalt osalejad jalgpalli mängima ja peale seda arutletakse, kuidas spordi kaudu ühiskonda turvalisemaks muuta.

Publikut võib kaasata ka tagasiside kaudu ja nii on mõned vestlusringid põimunud väitluse, juhtumianalüüsi või rühmatööga.

Sarnaselt eelmise aastaga saab publik kaasa rääkida, kui tõstab üles sobiva sõnumiga mõttelipukesi. Kaasavate arutelude väike vihjeloend asub siin.

Saated Arvamusfestivalilt

Festivalialal toimub mitmeid otseülekandeid meediaportaalidesse, aga ei puudu ka erisaated ühes armastatud saatejuhtidega.

Reede õhtul ootame kaasa elama „Suud puhtaks“ erisaatele, kus Urmas Vaino ühe Eesti särtsakaima diskussioonisaatega tõstatab nii mõnegi intrigeeriva teema: mis, selgub enne festivali.

Laupäeval on Arvamusfestivalilt otse-eetris Vikerraadio legendaarne vestlussaade „Rahva teenrid“ koos Mirko Ojakiviga.

Kultuuri kõigile!

Arvamusfestival ilma mahlaka kultuuriprogrammita ei oleks õige festival.

Juba praegu on eelsoojendusena käimas ruumieksperiment, mis muutis Paide keskväljaku jalakäijasõbralikuks olemiskohaks. Üheks kuuks on ringristmikul jalakäijatele ruumi juurde võetud ning väljakut ehivad linnamööbel, murusaared, liivakattega rannavolle ja petangiväljakud, pinksilauad, pikutamistoolid ning rohkelt taimi.

Näitus  “Ruuminihe”  elustab Paide vanad majad: pildi-, heli- ja valguslahenduste abil kutsutakse mõtisklema tühjalt seisvate hoonete problemaatika ja kasutamisvõimaluste üle.

Õhtuti toimetab keskväljakul Musta Puudli Festivaliklubi, kus lisaks õhtustele DJ-settidele saab kuulata Vene duobändi Frenetic Virtual Orchestra esinemist.

Erilisi kultuurielamusi on teisigi: ajakeskus Wittenstein korraldab rännaku Hermann Hesse esivanemate jälgedes, Paide Püha Risti kirikus toimuvad orelimuusika pooltunnid,  Wabalinna Majas on Vaiko Epliku soolokontsert ning  Paide Pärdi Muusikaaias võib nautida saksofonikvarteti SaxEst kontserti.

Ühine õhtusöök ehk Ööoode

Festival ei lõppe seekord parlamendierakondade esimeeste debatiga, vaid ühise õhtusöögiga – Ööootega, mis annab võimaluse vaadata tagasi kahele festivalipäevale või isegi viiele festivaliaastale. Seedime koos kuuldut-nähtut, arutame (nagu perelauas kombeks) põletavaid küsimusi ja alles siis suundume koju. Laud kaetakse Paide keskväljakul ja igaüks võiks ka omalt poolt söögipoolist lauale kaasa võtta.

Arvamusfestivali Mingla

Need, kel on tuttav Tinderi äpp, kogevad äratundmisrõõmu, kui laevad alla Mingla. Suhtlusäpi Mingla abil saavad Arvamusfestivalil kohtuda ja mõtteid vahetada  sarnaste huvidega inimesed, sh esinejad, poliitikud, äriinimesed ja arvamusliidrid.

Mingla lansseeris eelmisel aastal Miltton rootslaste Almedaleni arvamusfestivalil. Sel aastal on see kasutusel olnud nii Taanis kui ka Rootsis ja esimest korda ka Soomes Suomi Areenal. Tänaseks on Minglas kokku juba ligi 12 000 kasutajat ja 100 000 kontakti.

Nüüd on Arvamusfestivali kord…