Blogi

Eesti pole Soomele väikevend, vaid võrdne partner

Soome suurimal arutelufestivalil SuomiAreena pühendati Eestile juubeliaasta puhul kaks arutelu. Eesti ja Soome poliitikute ja ühiskonnategelaste osalusel toimunud mõttevahetustes jäi kõlama, et kahel naaberriigil oleks suuremast koostööst palju võita ning et Eesti pole Soomele enam ammu väikevend, vaid võrdne partner.

Esimeses arutelus keskenduti Soome ja Eesti kultuuri püsima jäämisele. Kirjanikud Sirpa Kähkönen ja Jaak Jõerüüt ning aktiivsed ühiskonnategelased Rein Lang ja Maryan Abdulkarim lahkasid migratsiooni ajalugu ning põhjuseid. Lisaks arutleti, kas ja millised riske kannab endas sisseränne Eesti ja Soome kultuurile, või on sealt hoopis rohkem võita?

Teine arutelu võttis tähelepanu alla Eesti ja Soome majandussuhted. Sissevaate teemasse tegid Eesti ja Soome endised peaministrid Taavi Rõivas ja Anneli Jäätteenmäki ning Soome endine parlamendiliige ja aktivist Mikael Jungner. Taavi Rõivas tõi välja, et ID-kaardi arendus oli Soomes juba enne Eestit, aga seda ei võetud siiski kasutusse. Tema sõnul on huvitav jälgida, kas nüüd on Soome minemas Eestiga sama teed või ollakse turvalisuse aspektides siiski skeptilisemad.

Eesti osalemine SuomiAreenal ning Pori Jazzil kuuluvad Eesti Vabariik 100. rahvusvahelisse programmi, mis sai alguse eelmisel aastal koos Eesti esimese Euroopa Liidu Nõukogu Eesistumisega ning kestab kuni 2018. aasta lõpuni. Arutelud korraldas Arvamusfestival koostöös Eesti suursaatkonnaga Soomes.

Tänavusel Arvamusfestivalil Paides toimub kokku üheksa Soome-teemalist arutelu, millest neli eesti ning viis inglise keeles.

Reedel, 10. augustil

14.00–15.30 Are the Nordic Countries Still a Role Model for Estonians? (Demokraatia ala)

15.00–16.30 Nagu kaks tilka vett – kas tõesti? Räägime Eesti ja Soome suhtluskultuurist (Suhtluskultuuriala)

16.00–17.30 From Cowboy Capitalism to Value-based Entrepreneurship (Demokraatia ala)

18.00–19.30 Manipulation and information warfare (Välispoliitika ala)

Laupäeval, 11. augustil

12.00–13.30 Seilamine tõejärgsel meediamerel – kuidas kriitiliselt meediat tarbida? (Demokraatia ala)

12.00–13.30 Rändavad perekonnad paberil ja päris elus (Lapsed ja vanemad)

12.30–13.30 Learning Through Activity  (Lastearutelud)

16.00–17.30 European Culture Capital 2024 – for whom and why? (Demokraatia ala)

17.00–18.30 Talsinki tunnel – lähemal kui eales varem? (Eesti Meedia ala)

Uuri arutelude tutvustusi lähemalt KAVAST.

Kuidas ja miks hoida demokraatiat järgmised sada aastat? #demokraatiaala

Esmakordselt on sel aastal Arvamusfestivalil üles seatud demokraatia ala. Ala eestvedajaks on Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, kelle jaoks on demokraatia teemaliste arutelude korraldamine üks kingitusi Eesti 100. sünnipäevaks. Põhjamaade Ministrite nõukogu Eesti esinduse kõrval korraldavad demokraatia alal arutelusid Avatud Eesti Fond, Eesti NATO Ühing, Eesti Välispoliitika Instituut ja aktiivne kodanik Karl Toomet.  

Arutlesime PMNi Eesti esinduse liikmetega, miks sel aastal otsustati Arvamusfestivalil osaleda demokraatiateemaliste aruteludega. Meie vestlusringis osalesid PMNi Eesti esinduse direktor Christer Haglund, heaoluühiskonna nõunik Merle Kuusk ja kommunikatsiooninõunik Ruudu Raudsepp.

Kust me tuleme ja kuhu me läheme?

Eesti tähistab tänavu 100. sünnipäeva, kuid mitte kogu selle aja pole Eesti olnud vaba ja demokraatlik riik. Sünnipäevad on head teetähised vaatamaks nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku. Christer Haglund: “Kuigi Euroopas tundub olukord viimasel ajal päris segane, siis on hea meeles pidada suurepäraseid saavutusi, mis on viimaste aastakümnete jooksul aset leidnud. NSVLi kuulunud Ida-Euroopa riigid on Euroopa Liitu integreerunud, ebavõrdsus on vähenenud ja üldine heaolu on kasvanud. Kuigi hetkel on Euroopa ees uued väljakutsed nagu natsionalismi tõus ja migratsiooniga seotud teemad, on ühtsus Euroopa Liidus tugev tänu jagatud regulatsioonidele ja nende järgimisele.”

Kui me vaatame ajas tagasi, siis on areng märkimisväärne – ühe parteiga riigikorrast, kus kodanikuorganisatsioonid olid valitsuse kontrolli all ning arvamusvabadust piiras tugev tsensuur, oleme jõudnud demokraatlikku ühiskonda, kus igal inimesel on võimalus oma mõtteid avaldada, luua organisatsioone ning kandideerida valimistel endale meeldiva partei nimekirjas. Ruudu Raudsepp leiab: “Esindusdemokraatia arengule lisaks on oluline aktiivse kodanikuühiskonna areng. Iga kodanik saab panustada riigi arengusse tihedamini kui vaid korra valimistel oma häält andes. Kodanikuühendustes osalemine, oma arvamuse avaldamine ning endale südamelähedaste eesmärkide nimel erinevate ürituste korraldamine on oluline osa demokraatia toimimisest.”

Viimastel aastatel on näha mitmetes Euroopa riikides katseid demokraatia alusväärtusi piirama hakata. Näiteks proovis Poola valitsev partei läbi viia kohtureformi, mille tulemusel oleks riigikohtusse kohtunikke hakatud määrama justiitsministri poolt. Selle peale tuli Poolas esile demokraatliku riigikorra tugevus – Poola kodanikud osalesid protestides, Poola president vetostas vastavad seadused ning Euroopa Liidu komisjon tegi ettepaneku sanktsioonide rakendamiseks, kui seadused vastu võetakse. Pärast kaks aastat kestnud vaidlusi on valitsev partei hetkel otsustanud osa plaanitud seadustest mitte ellu kutsuda. Sarnaselt on kodanikuvabaduste piiramiste katsetele vastu seisnud Ungari ja Türgi kodanikud. Võitlus demokraatia eest on seega ka täna väga aktuaalne teema.

Igaüks saab panustada demokraatia hoidmisse

Poola, Ungari ja Türgi puhul näeme väga selgelt, kuidas kodanikuühiskond saab aidata kaasa demokraatlike väärtuste säilimisele. Demokraatia ei ole aga üksik väärtus iseeneses, vaid demokraatlik riigikord pakub oma kodanikele võimaluse ühiselt jõuda parimate lahendusteni.

Kodanikuaktiivsus saab säilida ka autoritaarsetes riikides. Näiteks Eesti taasiseseisvumisele eelnenud vastupanuliikumised (fosforiidisõda, Balti kett ja teised olulised aktsioonid) näitavad, kuidas kodanikud koos saavad oma õiguste eest võidelda. Praegu on näha sarnaseid meeleolusid Tartu tselluloositehase aruteludel – inimestel on erinevad seisukohad, kuid neil on võimalik enda meelsust ja arvamust vabalt väljendada ning tänu sellele areneb Eesti pidevalt edasi.

 Eelmisel aastal arutati Põhjamaade Ministrite Nõukogu debatil biomajandusest kui Eesti majandusarengu uuest võtmest. (Foto: Priit Jõesaar)

Christer Haglundi arvates on Eesti kodanikuühiskonna areng olnud märkimisväärne: “Aktiivne kodanik on täna Eestis tavapärane – alates oma arvamuse väljendamisest (sotsiaal)meedias kuni uute organisatsioonide loomiseni. Olemas on organisatsioonid looduskaitsest erivajadustega noorte toetamiseni, rattateede ehitamise kampaaniad ja Arvamusfestival jpm. Need on märgid, et eestlased hoolivad oma ühiskonnast ja selle arengust ning soovivad võtta vastutuse selle parandamise ja kujundamise osas.”

Pidevalt muutuvas maailmas, kus kõigil on üha kiirem, on vahel raske leida aega olla aktiivne kodanik, kuid see on oluline, et saaksime nautida demokraatlikke vabadusi ka tulevikus. Demokraatiafestivalide võrgustiku üks asutajaid Mads Randbøll Wolff: “Me oleme taandatud tarbijateks samal ajal, kui me oleksime pidanud jääma kodanikeks. Demokraatia peaks olema osa meie loomulikust mõttemaailmast.” 

Üks oluline osa demokraatia säilimisest on avatud arutelu, kus inimesed saavad oma mõtteid väljendada. Merle Kuusk märgib: “Demokraatia ala arutelud Arvamusfestivalil koostöös heade partneritega on meie panus arutelukultuuri, kriitilise mõtlemise ja avatud valitsemise arengusse.”

Demokraatia alal toimub kahel päeval kokku seitse arutelu, neist kolm eesti ja neli inglise keeles:

Reedel, 10. augustil

12:00-13:30 Populismi kasv Euroopas – kas demokraatia korrigeerija või vaenlane?

14:00-15:30 Are the Nordic Countries Still a Role Model for Estonians?

16:00-17:30 From Cowboy Capitalism to Value-based Entrepreneurship

18:00-19:30 Kes kaitseb enam maailmas demokraatiat?

Laupäeval, 11. augustil

12:00-13:30 Seilamine tõejärgsel meediamerel – kuidas kriitiliselt meediat tarbida

14:00-15:30 Civil Society in Europe – Who, Why and How Should Be Mobilized?

16:00-17:30 European Culture Capital 2024 – for Whom and Why?

Jälgi ka demokraatia ala lehte Facebookis. Kohtume 10.-11. augustil Paides!

 

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Virve Kass
Fotod: Priit Jõesaar

 

Suhtle vabalt – kiusuvabalt! #suhtluskultuuriala

Üheks tänavuse Arvamusfestivali aruteluteemaks on kiusamisvaba suhtluskultuur. Kiusuvabast suhtlemisest sai räägitud ka 17. juunil Haapsalus toimunud Noorte [eel]arvamusfestivalil, kus Kiusamisvaba Kool ning Telia meediatiimi esindaja viisid noortega läbi kiusamise taltsutamise töötoa.

Noorte [eel]arvamusfestivalil soojenduseks tehtud viktoriinist selgus, et kiusamisest on mitmekülgseid teadmisi ning kõik noored on sellega ühel või teisel moel on sellega kokku puutunud. Elav arutelu tekkis selle üle, millal siis ikkagi on tegemist kiusamisega? Noored hindasid iseäranis keeruliseks olukordi, kus ühe osapoole arvates on tegemist naljaga, ent see, keda nali puudutas, tunneb end kiusatuna. Tasub meeles pidada, et hea nali on siiski selline, mille korral on kõigil osapooltel võrdselt naljakas. Kui kõhkled, siis mõtle hetkeks, kas Sinu tehtud nali võib kedagi haavata ning kui tekib väiksemgi kahtlus, et võib, jäta nali parem tegemata. Kui siiski märkad, et Sinu nali on teinud kellelegi haiget, siis ära enam sama nalja edasi tee.

Kiusamise taltsutamise võtteid uuriti [eel]arvamusfestivalil lähemalt paari üsnagi igapäevase näiteloo abil. Leiti, et kui juhtutakse kokku puutuma kiusamise või millegagi, mis paistab kiusamisena, on kõige kasutum reageering ignoreerimine ning ükskõiksus. Mõtle hetkeks, mis sõnumi Sa teist alandavale noorele saadad, kui toimuvast lihtsalt kalanäoga mööda vaatad? Kusjuures, kuigi enamik noori leiab, et kiusamine on taunitav ning neil on ka mõtteid, kuidas sekkuda, siis alati seda kahjuks ei tehta. Teine oluline tähelepanek noorte poolt on, et kui sekkuda kiusamisse, tuleb jälgida ka seda, et sa ise kiusajaks ei hakka. Kõige paremad viisid kiusamise taltsutamiseks on niisiis sellised, mis säästavad nii ohvri kui ka kiusaja väärikust. Sõbralik huumor, ootamatu reaktsioon, ohvri väljapäästmine, küsimine: “Mida sa praegu teed?”, täiskasvanu abi kutsumine – need on vaid mõned võimalused sekkumiseks.

Töötoa teises pooles jätkati kiusamise taltsutamist meemide abil. Sotsiaalmeedia spetsialist Jaan Kruusmaa kutsus noori olema sotsiaalmeedias pelgalt vaatleja või laikide abil mõjutaja asemel looja ehk kiusamise taltsutaja. Koos meisterdati äppide ja veebikeskondade abil tabava sõnumiga meeme, mis suunaks noori mõtlema kiusamise peatamise positiivsete võimaluste peale.

Kiusamisvaba Kool koostöös Teliaga esitab noortele ka uue väljakutse: kiusamist taltsutavate meemide konkursi. Augustikuist suhtluskultuurikuud tähistavale võistlusele „Suhtle vabalt, kiusuvabalt!” on oodatud 13-18-aastaste noorte kiusamistemaatikat, iseäranis kiusamisvastast sõnumit kajastavad internetimeemid. Lisainfot leiad aadressil http://kiusamisvaba.ee/sa-kiusamisvaba-kool-kutsub-noori-osalema-meemikonkursil/.

Leia Suhtluskultuuri ala arutelud meie kavast: https://www.arvamusfestival.ee/kava/ ning jälgi üritust Facebookis: https://goo.gl/E9srZ9.

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Crisely Apri ja Kiusamisvaba Kooli koolitusjuht Kristiina Treial
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Triin Helimets

Noorte [eel]arvamusfestival murrab eelarvamusi ja müüte

Enne augustikuist Arvamusfestivali toimub sel aastal esmakordselt Noorte [eel]arvamusfestival. 17. juunil on Haapsalusse oodatud kõik noored ning noorte ühiskondlikku aktiivsust hindavad inimesed ja organisatsioonid nii Läänemaalt kui mujalt, et üheskoos murda noorte kohta kehtivaid eelarvamusi ja müüte. Eelfestivalist rääkis meile lähemalt Haapsalu Noortevolikogu esimees ning ürituse eestvedaja Karl-Edward Uibo (fotol vasakult teine).

Kuidas on teie üritus seotud Paides toimuva Arvamusfestivaliga?

Tegemist on Paide Arvamusfestivali eelsündmusega. Haapsalu [eel]festivalil tekkinud mõtted liiguvad edasi Paidesse, kus nende üle arutlemine jätkub. Soovisime Haapsalu Noortevolikoguga teha midagi suuremat, mis kaasaks enam Haapsalus elavaid noori. Läbi ühiste tuttavate saime ühendust Arvamusfestivali eestvedajatega ning alates sellest ajast olemegi [eel]arvamusfestivali planeerinud.

Tahame suurendada noorte hääle mõju avalikus aruteluruumis. Festivalil võtame üheskoos ette ja hakkame otsast murdma nii noorte kohta kehtivaid kui ka nende endi loodud eelarvamusi ja müüte. Ootame üritusele kõiki huvilisi, kelle jaoks on noorte teemad olulised – nii noori ennast kui ka nooruslikke ja noorte ühiskondlikku aktiivsust väärtustavaid inimesi ja organisatsioone Läänemaalt ning mujalt Eestist.

Milliseid teemasid festivalil lahkate?

Festivali programmi jõudsid arutelud ideekorje kaudu, seega räägime teemadel, mis on olulised noorte enda jaoks. Näiteks küsime, keda näevad noored arvamusliidritena – kas korda läheb pigem õpetaja või youtuberi arvamus. Samuti räägime noorte osalemisvõimalustest ühiskonnas ning ka soovist või soovimatusest asjades kaasa lüüa ning sõna sekka öelda.

Juttu tuleb ka laiemalt aktuaalsetest teemadest, nagu e-Euroopa ja digivaldkonna areng, taastuvenergia kui tulevikutrend ning prügi sorteerimise eesmärk. Samuti on noorte jaoks huvipakkuvad teemad mitmekultuuriline Eesti ning ühiskondlike probleemide lahendamise võimalused. Oluliseks pean ka kiusuvaba suhtlemise arutelu, sest see on otseselt seotud kooli, aga ka laiemalt Eesti suhtluskultuuriga. Noorte festivalil on mitmeid kaasava arutelu vorme, et ei peaks lihtsalt istuma ja kuulama, vaid saaks aktiivselt vestluses osaleda.

Kes noorte [eel]arvamusfestivali teevad?

Meil on kohalik Haapsalu tiim, kuhu kuuluvad Läänemaa noortevolikogude aktivistid. Mina vastutan selle eest, et eelfestival sujuks ning kõik, mis vaja enne üritust teha, saaks tehtud. Lisaks on meil meeskonnas Haapsalu Noortevolikogu aseesimees Dan Taidla, kes tegeleb sponsorlusega, samuti Lääne-Nigula Noortevolikogu aseesimees Virdzinja Nargla, kes vastutab toitlustuse eest.

Eelfestivali korraldamisse panutavad ka Paide Arvamusfestivali tegijad. Eestvedaja Maiu Lauring abistab ja suunab meid kogu ürituse korraldamise juures, kommunikatsiooniga aitab meid Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Koemets ning arutelualade kujunduse ja tehniliste küsimustega Maiko Kesküla. Seega sünnib noorte [eel]arvamusfestival tihedas koostöös suure Arvamusfestivaliga, kellega jagame samu väärtusi.

Kas noorte [eel]arvamusfestivalist võib saada traditsioon?

Esimene eesmärk on, et sellesuvine üritus pakuks noorele huvi ning nad tuleks 17. juunil Haapsalusse kohale. Kui unistada, siis loodame, et just Haapsalu võiks ka edaspidi olla noorte arvajate suvine kohtumispaik. Meie suur soov on, et noorte hääl oleks Eestis rohkem kuulda ning meie väike festival on üks samm selles suunas.

Noortefestivali elujõulisus sõltub väga palju noortest endist. Kui meil on soovi kokku tulla ja enda jaoks olulistel teemadel nii isekeskis kui valdkonna asjatundjatega mõtteid vahetada, siis võib sellest sündida tõesti midagi püsivamat. Mulle endale tundub küll, et noored tahavad ja oskavad oma arvamust avaldada. Eks palju sõltub ka, kuidas esimene festival läheb. Seega ootame kõiki sotsiaalselt tundliku meelega noori ja nooremeelseid pühapäeval, 17. juunil Haapsalu rannapromenaadile!

Fotol: Noorte [eel]arvamusfestivali eesvedajate tiim: Virdzinja Nargla, Dan Taidla, Karl Edward Uibo, Anette Marilin Villand

Lastearutelud tulevad taas – esita oma idee!

Arvamusfestivali algatusena on tänavu teist korda festivali programmis lastearutelud. Tegemist on laste korraldatud ja läbi viidud aruteludega just neile tähtsatel teemadel. Lastearutelud toimuvad Arvamusfestivalil laupäeval, 11. augustil.

Arutlejaks võivad olla nii lapsed kui ka “suured inimesed”, näiteks teadlased, sportlased, poliitikud jt, kui lapsed neid soovivad kutsuda. Festivali eestvedaja Maiu Lauring julgustab lapsi: “Igal juhul on ennast huvitaval teemal arutelu korraldamine ja läbiviimine hariv ja põnev kogemus. Isegi, kui tuleb selleks koolivaheajal Paidesse kokku tulla! Eelmise aasta kogemus näitas, et laste autentsus ja asjalikkus aruteludel osalemisel inspireeris ka nende vanemaid, õpetajaid ja aruteludele sattunud festivalikülastajaid.”  

Lastearutelusid on oodatud korraldama 5.–7. klasside või ka nooremad õpilased. Oma idee saab kirja panna 16. maini siin. Arvamusfestivali tiim valib laekunud ideedest välja neli arutelu ning annab nende korraldajatele festivali eel igakülgset nõu ja abi. Lastearutelude kava avalikustatakse koos Arvamusfestivali ülejäänud aruteluprogrammiga 4. juunil

Eelmisel aastal varieerusid laste tõstatatud teemad keskkonnakaitsest virtuaalmaailma sõltuvuse ning laste (kooli)õnneni. Lapsed pidasid oluliseks festivalil osalejate kaasamist, milleks mõeldi välja küsitlusi, kehalisi katseid ja mõnel juhul lausa teatrietendusi.

Arvamusfestival on kogu ühiskonda kaasav erinevatele maailmavaadetele avatud kohtumispaik, mille eesmärk on arendada arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Kuues Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil 2018 Paides. Kahel päeval peetakse üle 160 arutelu, mida korraldavad ligi sada organisatsiooni. Arvamusfestivali meeskond koosneb 99% ulatuses vabatahtlikest ja saab teoks toetajate abiga.

Viktor pani plakatile öö, selge taeva ja salajase linna

Tänavuse Arvamusfestivali kujunduse autor Viktor Uskov on Tartu Kõrgema Kunstikooli meediadisaini tudeng. Viktor on pärit Narvast, elanud viimased kuus aastat Tartus ning kolis hiljuti Tallinnasse, leides ühest pealinna disainibüroost erialase töö. Varem on ta tegelenud nii kunsti kui maalimise, ent eelkõige siiski disainiga. Viktoriga vestles Arvamusfestivali vabatahtlik Crisely Apri.

Viktor, kuidas jõudsid Arvamusfestivalini?
Tartu Kõrgema Kunstikooli disainitudengid teevad juba kolmandat aastat Arvamusfestivalile kujundusgraafikat. Ka sel aastal korraldati lõpukursuse tudengitele samasugune konkurss. Konkursil osales terve neljas kursus: umbes 12 inimest, lisaks Erasmuse tudengid. Juhtus nii, et minu kavand võitis ning koostöö saigi alguse.

Räägi natuke oma võidutööst.
Minu võidutöö idee ei sündinud sugugi kohe: enne lõplikku disaini tegin umbes 6-7 kavandit. Üks kavanditest oli näiteks pilt, kus inimesed olid ringis, keskel suur Rubiku kuubik. Mõte seisnes selles, et kuubiku erinevad värvid on justkui inimeste erinevad mõtted ja arvamused ning nad proovivad neid paika saada, lahendusi leida. See juhtmõte meeldis mulle väga ning viis mu omakorda ideeni, et plakat võiks edasi anda seda, et tegemist on festivaliga, kus inimesed saavad kokku, et üheskoos rääkida ning midagi ühiskonna heaks ära teha. Järgmisena sündisid kaks sümbolit: öö ning selge taevas. Kui võidutööd vaadata, näeb sealt vaevumärgatavat linna, mis sümboliseerib justkui meie ühiskonda ning inimesi, kes seda paremaks teevad.

Oma töö juures tahtsin saavutada seda, et plakat või disain toimiks eelkõige kutsena. Et see poleks lihtsalt mingit tavaline pilt, a’la ideelamp, vaid tõesti kutse festivalile, kus inimesed proovivad midagi ise ära teha. Tahtsin, et inimesed  mõistaksid, et selleks, et midagi teha, on tarvis lihtsalt alustada ja arutleda. Peab olema mingi alguspunkt.

Kindlasti on iga konkurss kõigile osalejatele kasulik. Ja alati on tore teha ka midagi suuremat: mitte lihtsalt tavalist tänavaplakatit, vaid ikka midagi sellise suure festivali jaoks.

Kuidas kunstini jõudsid?
Noorena tegelesin kunstiga üsna vähe, kuid teadsin juba siis, et tahan kindlasti Narvast ära kolida. Mõistsin, et soovin kolida Tartusse ning Tartu Kõrgem Kunstikool tundus väga hea valikuna.

Tulevikus plaanin ikka kunstiga seotuks jääda ning loodan, et disainibüroos läheb kõik hästi. Varem tegin hästi palju disaini, kuid viimasel ajal olen hakanud rohkem ka joonistama. Seda, kumba mulle rohkem teha meeldib, ei saagi öelda: need on minu jaoks võrdsed. Ainus vahe on selles, et üks aitab raha sisse tuua ning teine annab eelkõige sellist loomingulist naudingut. Arvan, et kunstnikuna läbi lüüa on pigem keeruline, aga samas on iga asi ju alguses raske

Millega lisaks kunstile veel tegeled?
Mulle meeldib väga muusikat kuulata. Käin tihti kontsertidel: alates Tudengijazzist ning lõpetades heavy metal kontsertidega. Mängin ka natuke kitarri. Kunst ja muusika on põhilised.

Kas oled ka ise Arvamusfestivalil käinud?Kahjuks mitte. Samas on mul mingi pilt ürituse olemusest siiski olemas, tean, millest see idee alguse sai, mida festival endast kujutab ning kuidas see kõik toimub. Tänavusele festivalile plaanin kindlasti tulla.

Milliseid arutelusid festivalilt ootad? Tahaksin kuulata kõigest, mis hetkel aktuaalne – poliitilised küsimused, Eesti hetkeolukord. Huvipakkuvaid teemasid on palju. Näiteks olen taimetoitlane ning kuulaksin hea meelega mõnd selleteemalist arutelu. Kuna olen venelane, on minu jaoks huvitavad ka kõikvõimalikud rahvustevahelised küsimused, mis on tegelikult meie ühiskonnas väga pingelised. Arvan, et Arvamusfestival on väga tore asi, mis meie ühiskonnas tekkinud. Kuigi ma pole ise veel festivalil käinud, tekkis mul selle olemusest kuuldes väga suur huvi. Tahaksin väga vaadata ja kuulata, kuidas see kõik toimub.

Viktori töödega saab lähemalt tutvuda siin: https://viktoruskov.myportfolio.com/.

Arvamusfestival + 7 = Democracy Festivals

Paides tänavu kuuendat korda toimuv Arvamusfestival on osa uuest demokraatiafestivalide võrgustikust Democracy Festivals. Kaheksa demokraatiafestivali Põhjamaadest ja Läänemere piirkonnast, alates Visbyst Rootsis kuni Birštonaseni Leedus, on ühendanud oma jõu, et aidata luua tugevamat osalusdemokraatiat kõikjal maailmas ja pakkuda võimalust õppida parimatest tavadest. Kaheksa festivali tõid 2017. aastal 29 päeva kokku kuni 500 000 osalejat.

Võrgustik sündis Eesti-Läti-Taani ühisprojektina. Mõte hakkas idanema Lampa vestlusfestivali eestvedaja Ieva Morica peas, keda Arvamusfestivali inimesed festivali korraldamisel nõu ja jõuga aitasid. Arvamusfestivali ellukutsuja Kristi Liiva: “Rääkisime arengukohtadest, mis iga riigi demokraatlikus aruteluprotsessis ja laiemalt suhtluskultuuris on ning sellest sündis idee toetuda vastastikku parimatele praktikale ja üheskoos demokraatiafestivalide missiooni ellu viima hakata.”

Platvormi Democracy Festivals missioon

Põhja- ja Baltimaade ainulaadne osalusdemokraatia ja demokraatiafestivalide kogemus väärib laialdasemat tähelepanu ning selle talletamiseks ja jagamiseks ongi veebiplatvorm Democracy Festivals loodud. Sealt leiab kaheksa demokraatia edendamise festivali tutvustuse ning juhendi neile, kes soovivad kas ise uusi festivale luua või edendada muul moel arutlevat demokraatiat. Lisaks Arvamusfestivalile kuuluvad võrgustikku Rootsi Almedalsveckan, Soome SuomiAreena, Läti Lampa, Islandi Fundur Fólksins (alates 2018. aastast Lysa), Norra Arendalsuka, Taani Folkemødet ja Leedu Būtent!.

Demokraatiafestivalide missiooni toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Nõukogu Eesti esinduse juht Christer Haglund: “Tänapäeva demokraatia on pidevas muutumises, pakkudes väljakutseid ja luues uusi võimalusi. Toetame Balti- ja Põhjamaade koostööd arutelukultuuri arendamisel suunas, mis inspireeriks inimesi osalema ühiskondlikes aruteludes, toetaks nende turva- ja heaolutunnet, oskust ja julgust end väljendada, tahet teisi kuulata ja teistsugust arvamust austada. Soovime kaasa aidata arutelukultuuri levikule ka meie piirkonnast kaugemale.”

Demokraatiafestivalide formaadi vastu on juba huvi tundnud Ukraina, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik, Holland, Belgia, Valgevene, aga ka näiteks Kataloonia piirkond.

Arvamusfestival eristub vabatahtlike kaasamisega

Paide Arvamusfestival eristub teistest festivalidest peamiselt kahes aspektis. Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauring: “Kui mujal on põhikorraldajad kohalikud omavalitsused ja/või ettevõtted, siis siin sünnib festival sadade vabatahtlike ja toetajate abil. Partnerid on korduvalt uurinud, kuidas nii palju vabatahtlikke ja eriti kohalikku kogukonda kaasata ja üheskoos festivali toimimas hoida. Samuti on partneritele muljet avaldanud, kui hästi toetab Arvamusfestivalil ruum ja õhustik nii korraldatud arutelude kui spontaansete vestluste pidamist. Demokraatiafestivalide peres on Arvamusfestival hinnatud nii-öelda butiik-festivalina.”

Eesti eeskuju innustab

Arvamusfestival on olnud eeskujuks Lätis toimuvale Lampa vestlusfestivalile. Samuti on eestlased andnud festivalikorralduse näpunäiteid Valgevene, Ukraina ja Bulgaaria noortele ja kodanikuaktivistidele. Ukraina väikelinnas Severodonetskis toimus 9. septembril 2017 esimene ühepäevane arvamusfestival, mis tõi kokku eksperdid ja linnarahva ning tõstatas nende jaoks olulisi teemasid. Arvamusfestivali mudelit soovivad katsetada veel kuus piirkonda, kelle eesmärk on järgmise kahe aasta jooksul jõuda oma festivalini. Demokraatikafestivalide idee ja formaadi levik Euroopa idapiirile on Eesti jaoks oluline ning sellest aastast tegutsetakse sel suunal veelgi aktiivsemalt ja sihipärasemalt.

Olof Palme pärand ja demokraatiafestivalide sünd

Demokraatiafestivalide traditsioon ulatub aastasse 1968, kui Olof Palme, tolleaegne Rootsi haridusminister, pidas kõne, seistes veoauto kastis. Veoauto oli pargitud Almedaleni parki ning sinna kogunes teda kuulama mitusada inimest. Suure tõenäosusega polnud toona kellelgi õrna aimugi, et nad muutsid ajalugu ja mõjutasid tervet Põhjamaade ja Balti piirkonda. 50 aastat hiljem on demokraatiafestivalid levinud mitmesse Läänemere riiki ning neist on saanud olulised sündmused, kus osalevad riigi tulevikust huvituvad inimesed ühiskonna eri gruppidest.

 

 

Ideekorjesse saabus üle 200 aruteluidee

Arvamusfestivali ideekorjesse saabus üle 200 aruteluidee, teemad ulatuvad inimvarast ja meditsiinist innovatsiooni ja metsanduseni. Kõige enam esitati väärtuste, hariduse ja noortega seotud arutelude ideesid.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul joonistuvad ideekorjesse jõudnud ideede põhjal välja teemad, mis on Eesti inimeste jaoks praegusel ajal olulised ning küsimused, mis vajavad läbirääkimist. “Teemadering on sarnaselt eelmistele aastatele lai, esindatud on nii hariduse, elukeskkonna, majanduse, innovatsiooni, meditsiini, välispoliitika kui kultuuri teemad. Eriliselt torkab aga silma mure Eesti inimvara ja metsa pärast,” rääkis Maiu Lauring.

Lisaks üksikutele aruteluideedele olid sel aastal ideekorjesse oodatud ka terviklikud teema-ala lahendused. “Meie soov oli innustada arutelude korraldajaid koostööle juba ideede väljatöötamise etapis, et arutelu ettevalmistamiseks jääks rohkem aega ja energiat. Paistab, et niisugune lähenemisviis sobib – meieni jõudis 15 teema-ala lahendust, millest suur osa tõenäoliselt ka töösse läheb,” rääkis Lauring.

Ideekorje analüüsi meeskond hindab ideid neljas kategoorias: arutelu eesmärgi argumenteeritus, teemapüstituse selgus ja põhjendus, osalejate mitmekesisus ja aruteluvorm. Tänavu kaasatakse hindamisprotsessi ka EV100 Noorte Maapäeva saadikud, et festivali programmi jõuaks noori kõnetavad teemad.

Arvamusfestivali ideekorje tulemused selguvad märtsi alguses. Arvamusfestivali programm sünnib kümnete arutelukorraldajate ühisloomes ning saab paika juuni alguseks.

4. veebruarini toimub ideekorje!

Arvamusfestival toob 10.-11. augustil Paides kuuendat korda kokku Eesti inimeste ja ühiskonna jaoks tähendusrikkad teemad, et luua arutlevat demokraatiat ja ühisloomes sündivaid lahendusi hindav Eesti.

4. veebruarini saad siin esitada Arvamusfestivali ja Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali programmi oma idee, kui su arvates vajab mõni otsus kaalumist, teema tõstatamist, küsimus põhjalikumat arutelu, vastuolu lahendamist, uus teadmine või võimalik lahendus tutvustamist. Arvamusfestival on just nii huvitav ja mõjus, kui me seda ühiselt teha tahame. Selleks soovime sulle lennukaid ideid, inspireerivat koostööd ja tegemisrõõmu!

Arvamusfestivali meeskonna nimel
Maiu Lauring, Maiko Kesküla, Alari Rammo, Sirli Spelman, Lilian Hiob, Piret Kanne


Ideed esitades pead arvestama, et:

  • iga organisatsioon või eraisik võib saata mitu ideed, aga programmi kõik ei mahu. Arvamusfestivali meeskond valib välja need, millel on: selge eesmärk ja põhjendus, eesmärgi saavutamist hästi toetav aruteluvorm ning erinevaid vaatenurki esile toov mitmekesine osalejate koosseis.
  • ootame praegu arutelude ideid. Nende jaotumise temaatiliste alade vahel pakub Arvamusfestivali meeskond.
  • esitada võid ka tervikliku aruteluala kontseptsiooni ehk teha teistega koostööd juba idee loomisel. Selleks tuleb sisestada ideed ükshaaval ja pealkirja juurde märkida lisaks ala pakutav nimetus. Siis hindame nii arutelude ideid kui ka kogu kontseptsiooni ning võimalusel hoiame tugevat tervikut.
  • oled valmis oma teemal ise arutelu korraldama ja tegema ühel arutelualal koostööd teiste ideede esitajatega.
  • arutelualaga seotud kulud (nt telk, tehnika, kujundus, transport jms) katavad idee esitajad ehk aruteluala korraldajad ühiselt just nii, nagu omavahel kokku lepite.
  • Arvamusfestivalil tutvustab organisatsioon end arutelu sisukuse ja atraktiivsuse, mitte oma logo suuruse kaudu. Värvilised turundusmaterjalid pole ka tänavu teretulnud.

Eriti on oodatud:

  • erinevaid arvamusi esile toovad ja nende vahel dialoogi loovad arutelud.
  • kaasarääkimist võimaldavad aruteluvormid (nt töötuba, grupiarutelu, maailmakohvik, kiirkohting jms), eksperimendid ja sündmused.
  • lahendustele keskenduvad ideed. Olgu eesmärk ideede genereerimine, mõne olemasoleva idee või lahenduse testimine, mõtestamine, kuidas tekivad ideed, lahendused, muutused jne.
  • teemad, mida varem Arvamusfestivalil arutatud pole, aga oodatud on ka uued vaatenurgad. Idee võib olla liiga suur ja üldine, aga mitte liiga väike – tihti saab osaleja targemaks just üsna spetsiifilise teema arutelus.
  • arutelud teemadel, mis käsitlevad demokraatia ja kodanikuvabaduste hoidmist. Saame ju sada ja tahame edasigi elada demokraatlikus ühiskonnas, et meil on vabadus rahumeelselt koguneda ja kaasmaalastega mõtteid vahetada meile olulistel teemadel.
  • arutelud üle-baltilistel teemadel. Ka Läti ja Leedu saavad saja aastaseks, otsime olulist ühist, aga ka meie erinevusi.
  • arutelud, mille väljund on tellimus 2019. aasta Riigikogu valimisteks – sõnastame kodanike ja huvigruppide ootused mõnel konkreetsel teemal
  • arutelud meie ühise suhtlus- ja arutelukultuuri enda üle. August 2018 on nimelt Euroopa kultuuripärandiaasta raames Eestis kuulutatud suhtluskultuuri kuuks.

Kuidas edasi?

Ideekorje on esimene etapp arutelu jõudmisel Arvamusfestivali programmi. Pärast 4. veebruari järgneb arutelu teemapüstituse, -vormi, osalejate koosseisu jms täpsustamine koostöös teiste sama aruteluala korraldavate organisatsioonidega ning Arvamusfestivali poolse kuraatori nõustamisel.

12. märts – ideekorje tulemuste avalikustamine ideede esitajatele ja aruteluala korraldamise algus,
20. mai – lõpliku aruteluala programmi esitamine Arvamusfestivali meeskonnale
4. juuni – programmi avalikustamine, et arutelualade korraldajatel jääks piisavalt aega oma teemade eelkommunikatsiooniks meedias
9. juuni – toimub maakultuuri [eel]arvamusfestival Kagu-Eestis
10. ja 11. august – Arvamusfestival Paides toimubki
31. oktoober – Arvamusfestivali tagasiside ja õppetundide kokkuvõte

Arvamusfestivali meeskond jätab endale õiguse teha aruteluprogrammi muudatusi, kui mõni arutelu või ala korraldaja neist tähtaegadest kinni ei pea.

Küsimused saada palun info@arvamusfestival.ee.

 

 

Ideekorje on lõppenud.

Milliseid mõtteid jagasid osalejad viiendast Arvamusfestivalist?

Juba viiendat aastat kogub Arvamusfestival tagasisidet, et paremini mõista osalejate ja partnerite kogamusi ning anda oma tegevusele tasakaalukas hinnang. Toetume laekunud tagasisidele, hinnangutele ja soovitustele festivalikorraldust edasi arendades.

Tänavuse Arvamusfestivali kohta viis tagasisideuuringu läbi Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Uuringuga soovis Arvamusfestivali meeskond teada saada, kuidas on osalejad rahul festivali ja arutelude korraldusega, kuidas hindavad arutelude korraldajad arutelualade kureerimise ja juhtimise süsteemi ning tänavuaastast korraldusprotsessi ja millised on silmapaistvamad muutused viimaste aastate tagasisides.

98% osalenutest külastaksid ka järgmisel aastal Arvamusfestivali

Kuigi võtame tagasisideuuringu korraldamist üha tõsisemalt, siis võiksime piirduda ka vaid ühe näitajaga – kui paljud inimesed soovivad Arvamusfestialile tagasi tulla. Festival jätkub suuresti seetõttu, et igal aastal pea kõik vastanutest kinnitavad: kogu melu ja arutelude kogemust kokku võttes soovivad nad uuel aastal taas sõnarocki festivalist osa saada! Uuringust saame teada sedagi, et ca 2/3 inimestest on festivalil korduvkülastajad ja kolmandik esimest korda.

Peamiselt tulid inimesed Arvamusfestivalile saama uut informatsiooni ja teadmisi, samuti kultuurielamusi ja toredalt aega veetma. Saamaks aimu osalejate rahulolust, võrdlesime nende ootusi ja festivalilt saadud kasu. Osalejad veetsid oodatust rohkem lõbusalt aega, kuid samal ajal said oodatust vähem kultuurielamusi, sest lihtsalt aega jäi väheks. Uue informatsiooni, teadmiste ning inspiratsiooni ja tegutsemisjulguse saamise ootused enamjaolt täitusid. Positiivseks võib lugeda seda, et osalejad said jagada aruteludes oma seisukohti rohkem kui nad eeldasid. Samal ajal kahjuks saadi oodatust vähem uusi ideid oma organisatsiooni või ettevõtmise jaoks.

Need vähesed, kelle ootused siiski ei täitunud heitsid ette nö turvalisi arutelusid, kus esinejad ei riskinud oma tegelike arvamuste väljaütlemisega või kokku on kutsutud samu arvamusi esindavad inimesed, mistõttu ei teki diskussiooni. Osalejad peavad arutelu kvaliteedi tagajana oluliseks arutelujuhti valikut – et ta oskaks ühelt poolt arutelu juhtida ning teisalt ka osalejaid diskussiooni kaasata. Kaasarääkimise võimalus ei pea tingimata tähendama küsimuste-vastuste vooru arutelus osalejate ja kuulajate vahel, vaid ka näiteks hääletamist käe tõstmise või ruumis ümberpaigutamise teel, Arvamusfestivali siltide või nutiseadme abil – võimalusi on palju. Positiivne on see, et hinnang kaasarääkimise võimalustele on aastatega kasvanud (vt joonis).

Osalejad tõid enam huvipakkuvate aruteludena välja aktuaalsed või intrigeerivad teemad ning debativormis arutelud, näiteks „Kord aastas Arvamusfestivalil: parlamendierakondade arutelu“ ja „Miks eestlane kardab feminismi?“ ning „Meie konservatiivne tulevik“.

Arutelude teemaderingist tunti puudust näiteks migratsiooni ja integratsiooni teemadest. Probleemina toodi välja ka huvitavate arutelude samaaegne toimumine ning vähe inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kordus ka ettepanek, et poliitilisi teemasid võiks olla vähem esindatud või koondatud ühte debatti.

Festivaliosalejate nõudmised arutelude alade suhtes on samuti aasta aastalt kasvanud. Alalt oodatakse mugavust ja hubasust, mis toetaks arutelude atmosfääri. Samuti ilmastikukindlust ja ligipääsetavat asukohta festivalil. Heade näidetena tänavuselt festivalilt tuuakse välja näiteks teadusala, energiapöördeala ja hariduse ala, samuti Ruumieksperimendi korras ümberkujundatud Paide linna Keskväljakut.

Osalejate hinnang festivali korraldusele tervikuna on positiivne – festivalialalt leiab Paidet külastav inimene enamjaolt kõik vajaliku. Hinnatakse kõrgelt, et festival toimub väljaspool pealinna ning see annab ühele Eesti piirkonnale suurürituse kaudu uue identiteedi. Osalejatele meeldib ka kultuuriprogramm, sealjuures rõhutatakse, et kuigi giidituurid, etendused, näitused jmt ei ole Arvamusfestivalil esmatähtis, ootavad nad õhtuselt programmilt kvaliteetset meelelahutust. Tänavune meeldejäävaim melu-elamus oli aga ruumieksperiment Paide keskväljakul.

Arutelude korraldajad seisid silmitsi uue kureerimisega

2017. aasta Arvamusfestivali üks suurimaid muudatusi oli arutelude alade ja arvu vähendamine. See tähendas, et avalikust ideekorjest laekunud ettepanekud läbisid varasemast veelgi tihedama sõela. Lisaks programmi kureerimisele üleminemisele tegelesid alade kuraatorid varasemast rohkem arutelude korraldajate sisulise nõustamisega ja nügimisega kaasavamate, mängulisemate aruteluvormide poole.

Arutelude korraldajate tagasisidest saame teada, et nad puutuvad Arvamusfestivali meeskonnaga kokku kõige tihedamalt nende alale määratud festivalipoolse kuraatori kaudu. Saime kureerimise protsessi osas kriitikat, mille oleme vastutustundega läbi analüüsinud ja arvestanud uue festivaliaasta planeerimisel. Kõrgeimalt hinnatakse festivalipoolset taristut nagu elektri ja vajadusel internetikaabli tagamist, kuid leitakse, et alade tehnilise korralduse ja kujundamise abi võiks olla isegi suurem.

Arutelude korraldajad lähtuvad eeldusest, et Arvamusfestivalil tahetakse õppida targematelt ja seetõttu eelistatakse ka formaate, mis toetavad uue infoni jõudmist. Korraldajate meelest võiks arutelud olla probleemipõhised ja praktilisemad. Seega tunnistatakse, et kasu oleks rohkem lahenduste leidmisele orienteeritud ja kaasavamatest aruteludest, kuid veel ei suudeta osalejate sellistele ootustele vastata.

Arutelude korraldajad toovad esile Arvamusfestivali prestiiži – festivalil on hea maine ja inimesed peavad sellest algatusest lugu. Lisaks on tegemist Eesti poliitikute, arvamusliidrite ja erinevate valdkondade spetsialistide kogunemiskohaga. Korraldajad näevad ennast kvaliteetse enesetäienduse pakkujana ning usuvad, et Arvamusfestivali võiks käsitleda kui tasuta koolituspäeva, kus saab ennast harida mistahes huvitaval teemal. Teist samalaadset intellektuaalset meelelahutusüritust Eestis ei leiduvat!

Uuringu tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda SIIN.

Oma mõtteid avaldas 303 inimest kohapeal ankeetküsitlusele vastates ja 123 inimest veebis ankeeti täites. Läbi viidi 30 vaatlust festivali aruteludel, 25 lühiintervjuud aruteludel osalejatega ning 20 intervjuud kümne arutelukorraldajaga. Samuti toimus üks fookusgrupp arutelusid korraldanud seitsme organisatsiooni esindajaga. Seega – muljetavaldavalt mitmekülgne tagasiside.

Suur tänu kõigile uuringus osalejatele, vabatahtlikele analüütikutele ja RAK-ile!

Kas arutelu saab olla mäng?

Arengukoostöö Ümarlaua kogemust ja emotsiooni Arvamusfetivalil arutelu korraldamisest jagab Katrin Pärgmäe:

Arvamusfestivali diskussioonide ülesehitus on enamasti sarnane: kaks kuni viis inimest arutlevad, teised kuulavad. Kui on huvitav, küsitakse küsimusi. Kui on vähem huvitav, püütakse viisakalt järgmisele alale nihkuda. Arengukoostöö Ümarlaud otsustas sel aastal läheneda teisiti: korraldada arutelu asemel viktoriinilaadse mängu. Sellise, mis aktiveerib nii vaimselt, emotsionaalselt kui ka füüsiliselt.

Rootsi statistikaguru Hans Rosling tegi mõni aeg tagasi katse, küsides inimestelt viimase 30 aasta jooksul maailmas toimunud suurte muutuste kohta. Kas äärmuslik vaesus on vähenenud või suurenenud? Kui suur osa maailma inimestest oskab kirjutada või kui paljudel on kodus elekter? Küsimustele vastasid tudengid, õppejõud, ajakirjanikud ja šimpansid, viimastele olid kolm vastusevarianti banaanidele kirjutatud.

Tulemused olid hämmastavad. Küsimustele vastasid kõige õigemini šimpansid, kes olid, erinevalt inimestest, vastanud täiesti huupi. Järeldus oli lihtne: kui tulemused on oluliselt kehvemad kui juhuvalik, vastavad inimesed valesti väga kindlatel põhjustel, mitte kogemata.

Mängu ilu

Arvamusfestivalil oli meie soov lihtne: näidata, et maailmas läheb elu suures plaanis järjest paremaks, kuigi igapäevast meediapilti vaadates see nii ei tundu. Aga kuidas seda teha kaasavalt, et igaüks tunneks üllatust ja rõõmu, mida tundsime meie ise esimest korda sama mängu läbi tehes?

Laste õppimise puhul kehtib reegel: kuulates jääb kogu infost meelde 10%, vaadates 30% ja ise läbi tehes 80%. Niisiis otsustasime, et lihtsalt kuulajaks ei jää keegi, peale küsimuse ärakuulamist sai igaüks „jalgadega hääletada” ehk jalutas vastusevariandi juurde, mis oli tema arvates õige. Moodustunud grupis toimus väike arutelu ning lõpuks avaldas mängujuht õige vastuse ning kommenteeris natukene selle tagamaid.

Juba peale paari küsimust tekkis osalejates hasart ja mida edasi, seda tulisemaks läksid arutelud, seda rohkem kasutati eelmistest vastustest saadud infot ja arvati ära õigeid vastuseid. Ilma pika seletuseta sai selgeks mängu loogika: maailmas läheb elu paremaks, ebavõrdsus väheneb ja edusammude eeldus ei pea olema rikkus.

Kogukond on tark

Mängu järel võis iga osaleja valida Maailmakohvikus teema, mida väiksemas ringis edasi arutleda, nt naiste õigused maailmas, rohepesu, meedia roll või teavitustegevused. Mängu käigus oli tekkinud soov arutleda ja gruppides osaleti aktiivselt.

Kohviku formaati kiitis ka üks osalejatest: „Lõpuks ometi saan mina ka rääkida. Olen siin terve päeva kuulanud ja nii väga tahaks mõtteid jagada.“ Meil oli jällegi hea meel, et saime tõstatatud teemadele tagasisidet ja uusi ideid, millega järgneva aasta jooksul edasi töötada.

Kes Arvamusfestivalil meie alale ei sattunud, saab mängu läbi teha siin. Viktoriini lõpus on pikem selgitus põhjuste kohta, miks inimesed esimese hooga enamasti valesti vastavad.

Maailm on tegelikult palju parem ja ohutum, kui kardame

Mulle meeldib ikka mõelda, et olen avatud meeltega ning suudan üpriski hästi tajuda, millises maailmas elan. Mõtlesin, et lähen festivali teisel päeval eelarvamuste alale ja saan oma teadmistele kinnitust. Teadmistemängus “Hans Roslingi jalajälgedes: kui palju me maailma kohta ei tea?” esitas mängujuht küsimusi ning osalejad said 3D-mängunuppudena liikuda selle vastuseposti juurde, mida pidasid õigeks.

Mäng algab. Esimene küsimus: “Maailmas keskmiselt on 30-aastane mees käinud koolis 10 aastat. Kui kaua on koolis käinud sama vana naine?” Vastuseks saab valida kas üheksa, kuus või kolm aastat. Mõtlen ja kõhklen ning hakkan liikuma kolme-aasta vastuseposti suunas. Enamik osalejaid on minuga sama meelt. Kõige vähem on inimesi üheksa-aasta vastuse juures. Arutame enda rühmas, et kuigi Eestis on naised haritumad kui mehed, siis ülejäänud maailmas ei ole naiste roll ühiskonnas ja nende võimalused haridusele niivõrd head. Rühmakaaslased noogutavad kaasa.  Üllatus on suur, kui mängujuht teatab, et õige vastus on üheksa aastat ehk maailmas keskmiselt ei jää naiste haridustee üldsegi palju lühemaks kui meestel. Varem oli ebavõrdsus suurem, kuid olukord on ajaga märkimisväärselt paranenud. Üheksa-aasta vastajad juubeldavad, meie teeme suuri silmi.

Teine küsimus: “Kuidas on viimase saja aasta jooksul muutunud loodusõnnetustes surma saanud inimeste arv? Rohkem kui kaks korda suurenenud, jäänud samaks või rohkem kui kaks korda vähenenud?” Mõtlen kliimasoojenemise peale ning sellele, et rahvastikutihedus on suurenenud, mistõttu on looduskatastroofid ehk tänapäeval surmavamad. Samas on jällegi meditsiin hoogsalt arenenud. Jään keskmise vastuse juurde. Osalejad jaotuvad nüüd palju võrdsemalt. Õige vastus on, et hukkunute arv on rohkem kui kaks korda vähenenud. Hakkan vastuste loogikast ja sõnumist aru saama.

Mida rohkem küsimusi järgneb, seda optimistlikumaks vastajad muutuvad. Vihmasabinad tekitavad trotsi, kuid vastused teevad meele heldeks. “Mis oli 2015. aastal sündinud lapse keskmine oodatav eluiga? 50? 60? 70 aastat?” 50 juurde ei liigu kedagi, enamik on õige vastuse 70 juures. Hurraa!

Mängujuht Sigrid Solnik selgitab, miks inimesed kipuvad arvama, et olukord maailmas on üldiselt kehv ja halvenemas. Esiteks on suur mõju meedial, kelle kajastuses on negatiivsed sündmused suurema kaaluga kui päriselus. Teiseks on inimloomuses üldistada: kui kuuled-tead mõnda fakti kellegi kohta, on kiusatus laiendada seda suurematele inimrühmadele. Kolmandaks on tihti meie faktid aegunud. Neljandaks võime oma isiklikke hirme omatahtsi suurendada: näiteks kui kardan terrorismi, siis igagi väiksem kild terrorirünnakute kohta kinnitab arusaama, et terrorism on üha kasvav probleem.

Kohustuslik õpetajateenistus? Pigem väärtustame olemasolevaid õpetajaid rohkem!

Eesti õpetajaskond on arvult vähenev ja ealt vananev. Õpetaja eriala ei ole ülikoolis populaarne ning nii mitmedki, kes kooli läbivad, ei asu õpetajana tööle. Reede pärastlõunal arutati kaasava ühiskonna alal, kas neid muresid aitaks lahendada kohustusliku õpetajateenistuse ellukutsumine.

Igati eduka projekti Noored Kooli eestvedaja Liis Prikki arvates võiks kohustuslik õpetajateenistus olla Noored Kooli edasiarendus, kuna see programm on näidanud teenistuse vajalikkust. “Tehnilisi takistusi selleks ei ole. Uute õpetajate ettevalmistus peab aga olema põhjalik, õpetamise oskust tuleb harjutada tagamaks kvaliteet. Kui meil on inimesi, kes suudavad oma teadmistega olla õpetajana kasulikumad kui kontoris, siis me peame nad üles leidma ja koolides rakendama,” leidis ta.

Eesti Reservohvitseride Kogu juht Andre Lilleleht tõmbas paralleele ajateenistusega ja mõtiskles, kas poleks parem luua n-ö vabatahtlike reservõpetajate armee, kes saaks vajaduse korral õpetajaid asendada. “Kaitsevägi on näidanud, et kõige professionaalsemad on need, kes on valinud oma eriala teadlikult, vabatahtlikult,” sõnas ta.

Tööandjate Keskliidu haridusnõunik oli kohustusliku õpetajateenistuse idee suhtes kõige skeptilisem: “Ettevõtjad käivad juba praegu koolides tunde andmas, vabatahtlikult. See süsteem toimib ja nad teevad seda rõõmuga. Pealegi ei sobi iga inimene õpetajaks.”

Arutelu liikus kiirelt sellele, et enne igasuguse kohustuse kehtestamist peaks mõistma, miks on õpetaja amet ühiskonnas niivõrd alaväärtustatud. Kuidas “meelitada” tagasi neid õpetajaks õppinuid, kes ei tööta praegu õpetajana? Kuidas hinnata rohkem olemasolevaid õpetajaid, kes muretsevad haridusolukorra pärast ja on juba praegu valmis panustama? Neile leiab ehk põhjalikumad vastused mõnest hariduse ala arutelust.

Õpetajateenistuse puudusi ja eeliseid vaagisid väikestes ringides ka kuulajad. Nemad leidsid üksmeelselt, et õpetajaameti peaks ikkagi valima vabatahtlikult. Lisaks visati õhku idee hoopis laiemast vaatest ehk kooliteenistusest. Koolid vajavad õpetajate kõrval paljude muude spetsialistide abi: abiõpetajad, nõustajad, projektijuhid jt. See looks haridussüsteemis sidusust ning tooks ettevõtted ja lapsevanemad koolidele lähemale.

Talviku ja Kaljulaidi hinnangul peab kogukond olema isetekkeline

Arvamusfestivalil kogukondade temaatika üle arutledes leidsid nii Vabaerakonna esimees Artur Talvik kui president Kersti Kaljulaid, et kogukond peab olema isetekkeline ja ning ülevalt suunamine tähendab tema mõtte moonutamist.

“Kogukonnad nagu need on toiminud siiani, peaksid jääma isetekkeliseks ning toimima alt üles ja siirast soovist või vajadusest oma kodukohas midagi ära teha,” ütles Vabaerakonna esimees Artur Talvik partei pressiesindaja teatel.

President Kersti Kaljulaid mainis, et kogukonna tegevust ei tohiks mingil moel reguleerida. See peaks toimima isevoolu ning hierarhiliselt alt üles. “Mul on hea meel, et kogukonnad on saanud aru, et aktiivne oma heaolu eest seismine ongi kogukonna roll. Kogukond on vitstest punutud moodustis, mille iga osa teeb omavahel koostööd. Kahju on, kui liialt vähe inimesi kogukonnaga täna veel kaasa tuleb,” ütles Kaljulaid. Ta lisas, et võiks otsida lahendust, kuidas kaasata kogukondade vähem aktiivsemat poolt, vahendas BNS.

Teadusfilosoof Kaupo Vipp tõi välja, et kogukondade tegevust võib vaadata kui pärimuskultuuri, mida antakse põlvest põlve edasi. „Kogukondlik tegevus põhineb ajalooliselt kindlas piirkonnas omavahelise kokkuleppena välja kujunenud arusaamadel, mida antakse edasi pärimusena,” lisas Vipp.

Vestluses mainiti koostööd kogukondade ning riigi vahel. Kõlama jäi ühine seisukoht, et koostöö aluseks on vastastikune usaldus ning mõistlik kaasamine. “Kogukond peaks andma signaali, mida oleks vaja teha, siis saab ka omavalitsus kaasa tulla,” lisas Kaljulaid.

Tuleviku kogukonna arulelu toimus reede keskpäeval ArvamusfestivaliVabaerakonna alal ning seda juhtis Kaul Nurm.

Allikas: BNS

Arvamusfestival: Inimesed söönud, loodus terve – millist põllumajandust vajame?

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana on Eestil oluline roll ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikudebattide vedamisel.

Kuidas peaks katma eurooplaste toidulaua? Milline põllumajandus on jätkusuutlik nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt? Tule ja vaatame üheskoos otsa Eesti ja Euroopa põllumajanduse hetkeseisule ja tulevikuvisioonidele: kas vajame ühises põllumajanduses olulist muutust või piisab “peenhäälestusest”?

Kuna keskkond, looduskaitse ja tervislik toit on kodanikuühiskondades üha enam poleemikat tekitav temaatika ja seda põhjendatult, saab Euroopa alal osaleda ka selleteemalisel arutelul. “Räägime teemadel, mis on ka Eestis viimasel ajal aktuaalsed olnud – väetiste kasutamine, looduse seisukord ja mahepõllumajanduse arenguvõimalused,” sõnab arutelu üks korraldajatest Maria Helen Känd Euroopa Liidu Sekretariaadist.

Et meie toidulaud koosneb suures osas põllumajandussaadustest ning inimesed on üha enam teadlikumad nii sellest, mida nad söövad kui ka sellest, kuidas meie tarbijakäitumine loodust parandamatult mõjutab, saavad arutelul sõna nii põllumajanduspoliitika kujundajad, looduskaitsjad kui ka kogemustega talunikud – seega jagavad oma vaateid mahetoodangu pooldajad ja riikliku poliitika esindajad, aga ka põllumajanduses tegevad väike- ja suurtootjad.

Seejuures on arutelu eesmärk leida, kuidas Euroopa põllumajanduspoliitikat suunata viisil, et keskkond oleks suurimal võimalikul viisil kaitstud. “Arutelu käigus ei otsi me vaenlasi ja süüdlasi, vaid proovime arutleda, millist muutust vajab põllumajanduspoliitika, et ka 20 aasta pärast oleks inimesed söönud ning loodus terve,” võtab Känd arutelu kokku.

Paneelis osalevad Roomet Sõrmus (Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda), Aleksei Lotman (SA Eestimaa Looduse Fond), Marko Gorban (Maaeluministeerium), Elen Peetsmann (SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus). Ka publiku seas on osalemas mitmed talunikud, nt Juhan Särgava Saidafarmist. Arutelul kaasatakse ka publikut. Arutelu juht on ajakirjanik Kaja Kärner.

Arvamusfestivali arutelud kestavad üldjuhul 1,5 tundi ehk siis see arutelu algab 12. augustil kl 12 ja lõppeb kl 13.30.