Aruteluprogramm

Kokkuvõte: esimese päeva arutelud

Arvamusfestivalil toimus reedel ligi 90 arutelu erinevatel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Vabatahtlikud annavad ülevaate valitud aruteludest ning sellest, milliste oluliste mõteteni jõuti esimese päeva lõpuks. 

Tulevikumajanduse ala

Tulevikumajanduse alal püüti leida vastuseid küsimustele, kuidas mõjutavad Eesti ja maailma majandust keskkondlikud ning sotsiaalsed muutused, kas ja kuidas annab ettevõttele lisaväärtust mitmekesisus ning mis on jätkusuutliku majandustegevuse aluseks. Tänaseks on selge, et inimkonna tarbimisharjumused vajavad põhjalikku muutust ning juurutada tuleks mõtteviis, kus kõrge sotsiaalne staatus ei tähenda enam rohkete asjade omamist ja tarbimist.

Tundub, et seni on majanduse jätkuva kasvu ja laienemise tõttu kannatanud ka keskkond, kuid ideaalse tulevikumajanduse püsimise aluseks ei peaks olema mitte pidev kasv, vaid läbimõeldud ja erinevate valdkondade läbipõimunud tegutsemine. Tulevikku vaatavad ning jätkusuutlikult majandavad juhid on edaspidi sunnitud tegema veelgi läbimõeldumaid otsuseid nii ettevõtte protsesside kui uute inimeste värbamisel. 

Hetkel kehtiv pensionisüsteem tekitab juba tükk aega paksu verd erinevate seisukohtade esindajate vahel. Fakt on see, et ebasoodsate demograafiliste protsesside tõttu jäävad tulevases pensionärid tänasest kehvemasse seisu ning peavad tõenäoliselt ise praegusest veelgi enam oma pensionifondi panustama. Kehv finantskirjaoskus ja liialt suured ootused riikliku pensioni osas on viinud olukorrani, kus Eestis elavad väga paljud vanaduspensioni saajad vaesuse piiril ning peavad enda ülalpidamiseks ikkagi tööl käima. Arutelus osalejad leidsid, et riiklik vanaduspension peaks ka tulevikus olemas olema, kuid inimese enda panus pensioniks raha kogumisse saab olema kordades suurem.

Hea kliima ala

Sõnad “kliimamuutused” ja “süsinik” käivad koos nagu sukk ja saabas, seda ka Hea kliima alal. Tänastes aruteludes otsiti spetsialistide abiga selgust, mil viisil ringleb süsinik, kuidas mõjub keskkonnale bioenergeetika ning kas metsandus ja puidu väärindamine on globaalse kliima päästekõrs. Tekkis konsensus, et jätkuva elamisväärse kliima pant on inimeste teadlikkuse tõstmine juba varajasest vanusest peale ning riikide koostöös välja töötatavad globaalsed regulatsioonid. 

Tulevikutee tähtis osa on ka materjalide ja toodete ringmajandus ning -kasutus ja loomulikult teaduspõhisus. Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ning väärtustava taaskasutuse (upcycling) looja disainer Reet Aus rääkis näiteks, et Aalto ülikoolis on leiutatud tehnoloogia, mille abil on võimalik mürgivabalt ümber töödelda tselluloosil põhinevat viskooskangast. Hea kliima alal jätkuvad arutelud ka laupäeval.

Meie tuleviku ala 

Tartu Ülikooli, ERR ja EV100 ühine ala keskendub tuleviku erinevatele tuleviku aspektidele teaduslikust vaatepunktist. Nii arutati täna eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride ning eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Ala kõige suuremaks tõmbenumbriks on aga õhtul algav noorte kliimadialoog presidendiga. Arutelu moderaator, ERR-i ajakirjanik ja TÜ teadlane Marju Himma võttis oma ootused kokku. “Nagu ilm, ei jäta ka kliima teema ühtki inimest külmaks (nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes). Miks? Sest kliimamuutuste põhjused on keerukad ja komplekssed ning nii kliimamuutuste vastu võitlejad kui ka nende muutuste eitajad leiavad teadusuuringutest ja raportitest enda seisukohti toetavaid argumente, sestap kütab see teema ka nii palju kirgi. Kliimamuutuste arutellu oleme kutsunud viis noort kliimaaktivisti, kes dialoogis presidendiga räägivad oma seisukohtadest. Kuigi see arutelu ilmselt kliimamuutusi ei pidurda, siis loodetavasti paneb see inimesi üksteist sel teemal rohkem mõistma.” Ala arutelusid on võimalik jälgida ERR-i vahendusel arvamusfestival.err.ee. 

Digitarkuse ala

Seda, et kümne aasta pärast sõltume veelgi enam tehisintellektist, mis suunab paljuski selle, millises infoväljas me liigume, on raske eitada. Kas see on inimeste poolt oodatud või mitte, on aga igaühe enda otsustada.

Telia Digitarkuse alal jõuti mõttele, et oht jääda oma mulli ning olla kursis vaid väga kitsalt meid huvitavate teemadega on halvasti töötava algoritmi tulemus, mida tuleks töödelda selliselt, et inimesed oma isiklikus infomullis rumalamaks ei jääks. Sellegi poolest on just tehisintellekt see, mis võiks suurenevad infoväljas järjest enam inimesi aidata ning meile olulisemat mürast filtreerida.

Küsimuses, kas Facebook on tänasel kujul olemas ka aastal 2030, jõuti arvamusele, et sotsiaalmeediakanal küll eksisteerib, kuid tõenäoliselt hoopis teises valdkonnas ning teistel eesmärkidel. Noored, kes aga täna jõudsalt nutifonides tegutsevad ning televisiooni eiravad, jõuavad mingis eluetapis siiski ka selle meediumini, kuna televisioonil on oluline koht vanemaealiste päeva planeerimises ning perekondlikus sotsialiseerumises.

Homme jätkuvad digitarkuse alal põnevad arutelud teemadel, nagu küberünnakud ja tulevikukuriteod, tüdrukud tehnoloogiavaldkonnas, noored kui loojad ja tarbijad ning sellest, kust leida vaikus.  

Lastearutelude ala

IT ja teadusmaailma nähakse sageli kui meeste mängumaad ning nii see mõneti ongi. Eestis moodustavad naised kõigist LTT (loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia) eriala lõpetanute seas vaid ligi neljandiku. Unicord Squad on loodud selleks, et tõsta tüdrukutes huvi tehnika- ja tehnoloogiaõppe vastu. Mängulisel viisil ja läbi kohese praktika õpitakse droone lennutama ja kahurit ehitama.  Selles maailmas saavad tüdrukud ise luua, katsetada ja turvalises keskkonnas läbi kukkuda ning siis uuesti proovida. Kõik juhendajale vajalik saadetakse pakiga kohale ja pärast tunde tagasi ükssarvikute maale.

Fotod: Arvamusfestivali vabatahtlikud

Neli küsimust, mis aitavad digiajastul #digitarkuseala

Sel korral vaatab Telia Digitarkuse ala justnagu Arvamusfestival – tulevikku. Jutuks tulevad tehnoloogia-haibid, mis kuulutasid ette küll tohutuid muutusi ja arengut, kuid millest midagi ei saanud. Aga miks ei saanud?

Püüame ka ise ennustada, mõeldes, kuidas muutub tulevikus meedia ja meelelahutuse tarbimine. Arutleme, kui reaalne on küberrünnakute tegemine külmkappide kaudu. Otsime vastust küsimusele, kas digiajastul on noored pigem tarbijad või loojad.

ÜKS. KUIDAS ERINEB MEEDIA, MIDA TARBIME 10 AASTA PÄRAST?

Internet, tehnoloogia ja sotsiaalmeedia on viimase kümne aasta jooksul raputanud kogu meedia ja meelelahutuse turgu. Olgu siinkohal näiteks „like“ nupp, mis on muutnud seda, kuidas sotsiaalmeediat tarbitakse ning turundustegevusi tehakse.

Ometi on täna üks populaarsemaid sotsiaalmeediaplatvorme Instagram „like“ nuppu oma teenusest eemaldamas selleks, et vähendada negatiivset mõju kasutajate vaimsele tervisele. See samm muudaks oluliselt seda, mismoodi mõõdavad turundajad näiteks oma kampaania edukust, tehes samal ajal ruumi ka uutele mõõdikutele, mis on meile abiks järgmise kümne pärast.

Koos püüame prognoosida, millised muutused võivad ees oodata nii meediat kui meelelahutust. Ning seda, millist rolli mängivad seejuures tehnoloogilised trendid ja inimeste ajas muutuvad harjumused.

Teemal „Meedia ja meelelahutus 2030“ arutlevad reedel, 9. augustil kell 12.00-13.30 Digitarkuse alal Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek, Telia valdkonnajuht Karl Anton, meediaekspert Raul Rebane ning meediaekspert ja Eesti Laulu endine produtsent Mart Normet. Arutelu modereerib Henrik Roonemaa.

KAKS. MIKS EI SAADA IGA TEHNOLOOGILIST LAHENDUST EDULUGU?

Maailm ja ka Eesti tunneb suurel hulgal säravaid ja tehnoloogilisi edulugusid. Mis on saanud aga nendest ideedest ja lahendustest, millele ennustati varem küll suurt tulevikku, kuid mis seda ei saavutanud. Kas tulevikus on võimalik karile jooksnud ideid päästa?

Teemal „Haip, millest ei saanud midagi. Ennustused, mis ei täitunud“ peavad dialoogi reedel, 9. augustil kell 16.00-17.30 Digitarkuse alal Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Arutelusse kaasatakse ka publik.

KOLM. KUST LEIDA VAIKUS?

Kuidas mõjutab pidev nutiseadmete kasutamine ja infoüleküllus meie ajutegevust ja vaimset tervist? Kuidas olla kohal, vaigistada segadust oma peas? Kas vaikus on hea ja müra halb? Koos mõtleme nii enda kui oma laste nutiseadmete kasutusharjumustele ja sellele, kuidas infot ja elamusi 2019. aastal tarbitakse. Harjutame, kuidas enda segavaid mõtteid vaigistada, olla efektiivsem ja rohkem kohal.

Teemal „Kust leida vaikus“ arutlevad laupäeval, 10. augustil kell 18.00-19.30 Digitarkuse alal ajakirjanik Robert Kõrvits, ettevõtja ja koolitaja Ville Jehe, psühholoog Kätlin Konstabel ja ajuteadlane Jaan Aru. Arutelu modereerib Jaanus Jaska.

NELI. KUIDAS HOIDA ÄRA TULEVIKUKURITEOD?

Väga kiirelt arenevad tehnoloogiad annavad meile lugematul hulgal võimalusi ja valikuid. Õnnestumise eelduseks on aga nn digitaalne kirjaoskus, teadmised ning käitumine turvaliselt.

Räägime uutest tehnoloogiatest, nendega seotud võimalustest ja riskidest. Otsime digiarengute plusside ja miinuste vahel tasakaalu ning arutame, milliseid küsimusi peame tulevikku vaadates endalt ja ümbritsevatelt küsima. Diskussioon avab tuleviku võimalikke arenguid ning ergutab mõtlema uutmoodi. Võib-olla peatame just nii esimese küberrünnaku külmkapist?

Teemal „Küberrünne külmkapist? Tulevikukuriteod“ arutlevad laupäeval, 10. augustil kell 12.00-13.30 Digitarkuse alal küberturbeekspert Klaid Mägi, ajakirja EMA peatoimetaja Merle Liivak, SpectX turundusjuht Liisa Tallinn ja Tallinna Ülikooli õppejõud Kristjan Port. Arutelu modereerib Toomas Kärner.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Alusta arutelu veebis AFoorumis

Mis on AFoorum?

AFoorum on aruteluruum Arvamusfestivali veebilehel, kus saab Arvamusfestivali kavas olevatel teemadel arvamust avaldada nii enne kui ka pärast festivali. AFoorumis saab esitada poolt- ja vastuargumente, küsida küsimusi. 

Arutelude korraldajatel on võimalik AFoorumisse kogutud argumentide ja küsimuste pinnalt paremini ette valmistada Paides toimuvat arutelu. Pärast festivali saab postitada ka arutelude järelkajad, sh heli- ja videofailid ning tekstid, et arutelust jääks tuleviku tarbeks jälg alles. Tekkinud sisu ja mõttekaaslased võivad olla tõukeks uuele artiklile, petitsioonile, rahvaalgatusele või liikumisele. 

Vaata siit, miks AFoorum loodi

AFoorumisse saad siseneda festivali kava kaudu www.arvamusfestival.ee/kava/ või otse www.arvamusfestival.ee/afoorum. Kui oled leidnud ennast kõnetava arutelu, jäta teemasse enda küsimused või poolt-/vastuargumendid ning kutsu ka teisi sel teemal arutlema! Nii nagu arutelude programm ja arutelud sünnivad ühisloomena, nii puhume ka AFoorumile hinge sisse koos!

Vaata, kuidas AFoorumit kasutada

AFoorum on loodud koostöös Sihtasutusega Citizen OS, kes arendab e-demokraatia platvormi, mis võimaldab ühiselt teemasid arutada ja otsuseid teha. 

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Paula Kristel Kaljula

Arvamusfestival hoiab keskkonnasõbralikku joont #heakliima

Paides toimuva seitsmenda arvamusfestivali juhtmõte on tulevik, mitmetes aruteludes tuleb juttu meie planeedi väljakutsetest ning noortega peab kliimadialoogi president Kersti Kaljulaid. Festival hoiab läbivalt keskkonnasõbralikku joont, seda nii toitlustuse korraldamisel, ala ülesehitusel kui omatoodete puhul. 

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tulevikust rääkides võimatu mööda vaadata küsimusest, kuidas oma käitumist öko- ja kliimakriisi kontekstis muuta. “Suurüritused toovad kokku palju inimesi, kes kõik tahavad end hästi tunda, süüa ja juua. Seda saab teha palju keskkonnasõbralikumalt, kui oleme seni harjunud. Arvamusfestival püüab festivali ala üles ehitada, toitlustust ja jäätmekäitlust korraldada võimalikult jätkusuutlikult ja vastutustundlikult ning kutsume ka oma külalisi sellele kaasa aitama,” ütles Lauring.

Festivali toitlustustajad kasutavad üksnes komposteeritavaid toidunõusid ning jooke pakutakse Eesti Pandipakendi pestavatest panditopsidest. Festival soovitab nii külastajatel, aruteludes osalejatel kui vabatahtlikel kaasa võtta oma joogipudeli, mida saab festivali alal veega täita. Prügi kogutakse liigiti ning seejuures on abiks festivali rohesaadikud. Olulise uuendusena kogutakse külastajatelt komposteeritavad toidunõud ning biojäätmed muudest jäätmetest eraldi ning need lähevad Väätsa prügilasse kompostimisele. Komposteeritavate nõude tarnepartneriks on Mixpack.

Jätkusuutlikkust peab festival silmas ka omatoodete puhul. Festivali särgid loob väärtustava taaskasutuse meetodil rõivadisainer Reet Aus. Festivali plakati pildiga kandekotid valmistab tekstiilijäätmetest sotsiaalne ettevõte MTÜ Töötoad, mis pakub tööd erivajadusega inimestele. Puidust kõrvarõngad ja prossid on käsitööna valmistatud ja värvitud, märkmikud taaskasutatud paberist. Festivali sümboolikaga veepudelid on korduvkasutatavad ja BPA-plastiku vabad. Arvamusfestivali autopartner Topauto tutvustab festivalil gaasiautot SEAT TGI, mis tarbib keskmisest vähem kütust ning tekitab poole vähem müra.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. Festival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Kliima ja keskkonna teemadel toimuvad arutelud Hea kliima, Meie tuleviku, Energiapöörde, Tulevikuinimese ja lastearutelude aladel. Täpsemalt vt kavast.

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Arvamusfestivali autopartner Topauto tutvustab festivalil gaasiautot SEAT TGI, mis tarbib keskmisest vähem kütust ning tekitab poole vähem müra.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Kermo Vahula

Tule majandust tulevikku lennutama #tulevikumajandus

Majandus mõjutab kõiki eluvaldkondi. Oled sa mõelnud, milline näeb välja pensionisüsteem aastal 2050? Kui palju teeme tühitööd? Või kuidas mõjutab majandus looduse taastumisvõimet? Neil ja paljudel teistel teemadel kutsuvad Swedbank, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Vegan Selts teid arutlema Tulevikumajanduse alal. 

Reede, 9. august


13.30-14.45 Diversity – a tool for sustainable success
Discussion is about the benefits of diversity for different types of organisations. Diverse workforce brings along open-mindedness and helps to grasp all potential business opportunities. Why diversity brings various benefits? Are Nordic and Baltic companies realizing this competitive edge? Participants Piia Karhu (Finnair), Anu Realo (Tartu Ülikool), Kaire Tero (Rimi Eesti Food AS). Moderator Annika Arras (Miltton New Nordics). Arutelu tõlgitakse eesti viipekeelde.

15.00-16.15 What is the future-proof economic model?
Consumption is the fuel for economy – how will the business do in the post-growth economy? Is circular and bioeconomy the right vehicle? Is it possible really to detach growth from resource consumption? Some socio-economic studies refer to new alternatives. These are crucial issues for politicians, social scientists, economists and entrepreneurs. Participants Kristiina Esop (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum), Mika Pantzar (Soome ökonomist), Mikael Malmaeus (ökonomist ja keskkonnapoliitika ekspert) ja Tea Danilov (Arenguseire Keskus). Arutelu juhib Kristi Saare. Arutelu tõlgitakse eesti viipekeelde.

16.30-17.45 Majanduskriis ei ole tasaareng – häkime ökonoomikat
Lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik. Üks peadtõstev alternatiiv on tasaareng, mis kätkeb endas majandusmootori läbilaskevõime sihilikku kahandamist, lihtsustusi elukorralduses ja sügavamat suhestumist keskkonnaga. Kuidas saaks Eestist esimene riiklik tasaarengu viljeleja, et olla valmis kõikvõimalikeks tulevikustsenaariumiteks? Minihäkatoni käigus tutvustatakse lühidalt tasaarengu peamisi põhimõtteid ning eri valdkonna ekspertide käe all katsetavad osalejad erinevaid tasaarengu vaimust kantud uudseid lähenemisi kohe ka Arvamusfestivali laiemas kontekstis. Osalevad Liisa Aavik, Rainer Eidemiller ja Riinu Lepa. Häkatoni veab Madis Vasser.

18.00-19.30 Kuidas elada pensionita?
Teise pensionisamba võimalik vabatahtlikuks muutmine on tihti nii kaugena tunduva pensioniteema taas teravalt päevakorda toonud. Tulevikuettekujutused väärikast vanaduspõlvest on ilusad, aga kuidas sinna jõuda? Mõtleme kaugemale: milline võiks olla pensionisüsteem aastal 2050? Kas meil on lootust pensioni saada? Kas ja kuidas selle eest võiks hoolt kanda? Sammastega või sammasteta? Milliseid alternatiive võiks praegusele süsteemile olla? Osalevad Kristjan Tamla (Swedbanki pensionifondide juht), Lauri Leppik (Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur), Mare Veermaa (Järvamaa Pensionäride Koondise juht), Marcus Ehasoo (Eesti Õpilasesinduste Liidu juht) ja Tõnn Talpsepp (Ettevõtluskõrgkooli Mainor teadusjuht ja TalTech vanemteadur). Arutelu juhib Kati Voomets (Swedbanki Rahaasjade teabekeskus).

Laupäev, 10. august


12.00-13.30 Reaalajamajandus – tühitöö ajastu lõpp
Täna moodustavad manuaalsed tegevused (rutiinsed raamatupidamistegevuste; maksu- ja statistikaaruannete koostamine ja edastamine; topelt andmesisestamine jne) kogu majandus- ja ettevõtlusruumist ligi poole, mistõttu läheb praktiliselt pool võimalikust väärtusloomest ja kvaliteedist kaduma. Kui palju teeme tühitööd ja kui kaugel oleme reaalajas toimuvatest finantstehingutest ja administratiivsetest toimingutest ning kas üldiselt oleme valmis mõtlema reaalajas ja online’is toimuva ühiskonna suunas? Osalevad Janek Rozov (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kaido Heinsalu (Tieto), Külli Kraner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Marika Korka (Maksu- ja Tolliamet), Liisi Karindi (Ecologit), Aime Roosioja (Türi vallavalitsus). Arutelu juhib Christman Roos (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).

14.00-15.30 Tiigrihüpe Eesti tööstuses
Kui tahame säilitada ning parandada Eesti konkurentsivõimet, peavad ettevõtete investeeringud tööstuse kaasajastamisse oluliselt suurenema. Teisisõnu – tööstuse digipööre Eestis on võimalik, kuid veel enam vajalik. Kuidas teha seda aga olukorras, kus siinsest tööstussektorist moodustavad olulise osa väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle jaoks võib tootlikkuse tõstmine läbi digitaliseerimise osutuda väljakutseks, mille jaoks jääb puudu nii ajast kui ressursist? Osalevad Raul Kirsimäe (Swedbank), Kaido Karu (Eziil) ja Tauno Otto (TalTech), arutelu veab Jana Pavlenkova (Prototron).

16.00-17.30 Kullast kallim – väärtustepõhisest majandusest täna ja tulevikus
Erinevate vähemuste kohtumisel tekib paljusus, kelle rikkusteks pole mitte raha ja investeeringud, vaid kogemused ja lood, avatumad vaatenurgad, võrdsemad võimalused. Neurodiversiteet, feminism, veganlus, LGBT ja inimõigused on tulevikumajanduse väärtused. Arutelus küsime, kas innovaatilised avatud kontorid ja kiidetud ringmajandusmudelid ikka loovad uusi väärtusi? Kuidas saaksime objektistavast majanduskeskkonnast edasi liikuda? Kuidas saame erisusi toetades jõuda lahendusteni, mis tagavad kõigile majandusliku heaolu? Osalevad Aet Kuusik (Feministeerium), Kadri Sikk (Eesti Vegan Selts), Kristiina Raud (Eesti LGBT Ühing), Kaarel Veskis (Eesti Autistide Liit) ja Liina Rajaveer (Eesti Inimõiguste Keskus). Arutelu juhib Siim Vahtrus (SpeakSmart). Arutelu tõlgitakse viipekeelde.

Foto: Anu Martinson, Arvamusfestivali vabatahtlik

 

Teadlased vaatavad tulevikku #meietulevik

Tänavu on Paide arvamusfestivali ühele lavale koondunud kolm osalist: Tartu Ülikool, Eesti Rahvusringhääling ja „Eesti Vabariik 100“ meeskond. Tartu Ülikool tähistab Eesti rahvusülikooli sajandat aastapäeva, kutsudes kõiki üles vaatama tulevikku veel selgemalt ja julgemalt. Muu hulgas arutleme selle üle, kui jätkusuutlik on eestikeelne haridus, millises suunas liigub Eesti ühiskond, kui suur kaal on meie tulevaste otsuste tegemisel ja strateegiate valikul teaduspõhisusel ning kui piiratud või piiramatud on tegelikult meie võimalused.

MEIE TULEVIKU ALA (Vallimäe laululaval)

Reede, 9. august

11.05–12.00 Raadio 2 saade „Olukorrast riigis“Saatejuht Andrus Karnau.

12.15–12.30 Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia esindaja sõnavõtt

12.30–14.00 Teaduskeel(ed) – kellele ja kuidas? Milline peaks olema eesti keele ja võõrkeelte osakaal Eesti teaduses ja kõrghariduses, et tagada eesti rahva, keele ja kultuuri kestmine ning olla ühtlasi arvestatav osa üleilmsest teadusmõttest? Mida teha selleks, et akadeemilisi töötajaid valides tunnustataks rohkem eestikeelseid teadustöid, õpikuid ja terminitööd? Osalevad Birute Klaas-Lang, Jakob Kübarsepp, Gerhard Lock, Helle Metslang ja Peep Nemvalts. Arutelujuht Toomas Kiho.

15.00–16.30 Inimvõimete piiridInimene kasutab väidetavalt ainult vähest osa oma ajupotentsiaalist ja ka füüsilistest võimetest. Kui kaugele on võimalik areneda tippspordis treeningutega? Aga dopinguga? Kas eksoskeleton teeb meist kõigist superinimese? Kui palju ja kiiresti me suudame õppida ning kus kulgeb läbipõlemise piir? Osalevad Jarek Mäestu, Margus Pedaste, Kai Saks ja Eero Vasar. Arutelujuht Anna Pihl.

17.30–19.00 Emotsionaalselt ülesköetud mehed ja traditsioonilised väärtusedKust on pärit Eesti väärtus- ja komberuumi olulisimad elemendid? Kas me oleme rohkem lääs või ida, milline on ristiusu roll? Millega seletada range konservatiivsuse ja äärmuskristluse, seksismi jms levikut 21. sajandil ning kuhu see tulevikus viib? Kui palju erinevad väärtused Eesti eri osades ja rahvuste puhul? Osalevad Triin Käpp, Margit Sutrop, Aune Valk ja Triin Vihalemm. Arutelujuht Rain Kooli.

19.15–20.00 Kliimadialoog presidendiga. Tulevik on tänaste täiskasvanute kätesKliima muutub ning kõige valusamalt kogevad seda tulevikus praegused lapsed ja noored. Teadlaste hinnangul on äärmuslikke tagajärgi veel võimalik vältida, kui riigid oleksid selles valdkonnas märksa ambitsioonikamad. Millised on Eesti noorte ootused presidendile ja poliitikutele, emadele ja isadele – täiskasvanutele? Kust otsida lahendusi ja lootust? Osalevad president Kersti Kaljulaid, Kertu Birgit Anton (16 a), Henri Holtsmeier (25 a, Fridays For Future eestvedaja Tartus), Leele Jürjen (12 a), Kristin Siil (16 a, Fridays For Future eestvedaja Eestis) ja Marta Johanna Tammiste (9 a). Arutelujuht Marju Himma.

 

Laupäev, 10. august

10.00–11.00 Euroopa Liit 2024Mais toimunud Euroopa Parlamendi valimised saatsid sõnumi rahulolematust ja killustunud Euroopast. Samal ajal kõlavad hääled, mis kritiseerivad senist ranget eelarvepoliitikat, nõuavad rohkem solidaarsust ja sotsiaalsemat euroliitu. Teisalt tõstavad pead suveräänsust ihkavad jõud, kes lubavad võidelda euroliidu taandamise eest pelgalt ühisturuks. Millise Euroopa soovivad anda aastal 2024 järeltulijatele üle Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed? Osalevad Euroopa Parlamendi Eesti liikmed. Arutelujuht Johannes Tralla.

11.05–12.00 Vikerraadio saade „Rahva teenrid“Saatejuht Mirko Ojakivi.

12.30–14.00 Patsient: eesti keel. Diagnoos: …? Prognoos: …? Prognoosime ilustamata ja soovmõtlemiseta eesti keele tulevikuväljavaateid, lähtudes muu hulgas keelte kujunemise ja elukaare seaduspärast. Võrdleme eesti keelt teiste sama suure kõnelejate hulgaga keeltega, arvestades üleilmseid trende, keelepoliitikat jm. Kas tehisintellekt on eesti keele jaoks oht või võimalus? Osalevad Toomas Kiho, Tiina Laansalu ja Kadri Vider. Arutelujuht Indrek Treufeldt

15.00–16.30 Kasvu piirid. Mis tahes tulevikustsenaariume luues tuleb arvestada ressursside piiratusega. Kui suureks saab Eesti kasvada nii majanduse, tarbimise, keskkonna taluvuse kui ka rahvaarvu poolest? Kas lõputu kasvu alternatiiv võiks olla hoopis kontrollitud kahanemine? Osalevad Aveliina Helm, Tiit Tammaru, Kadri Ukrainski ja Kristjan Vassil. Arutelujuht Urmas Vaino.

17.30–19.00 Võtame tõe tagasiÜha rohkem inimesi usaldab oma sõpru, mõttekaaslasi, sotsiaalmeediat, meediat ja paraku ka kõikvõimalikke šarlatane rohkem kui teadust ja teadlasi. Miks see nii on? Milliste võtetega on võimalik inimeste käitumist muuta? Kuidas panna teadlaste sõna jälle maksma? Osalevad Marju Himma, Irja Lutsar, Peeter Saari ja Riin Tamm. Arutelujuhid Toivo Maimets ja Anna Pihl. 

20.00–21.30 Parlamendierakondade esimeeste debattOsalevad parlamendierakondade esimehed. Arutelujuhid Rain Kooli ja Marleen Pedjasaar.

Foto: Anna Markova / Arvamusfestivali vabatahtlik