Arvamusfestival

Arvamusfestivali eestvedajana alustab Kaspar Tammist

Arvamusfestivali eestvedajana alustab oktoobrist Kaspar Tammist, kes võtab teatepulga üle Maiu Lauringult. Paidelasena on Kaspar festivaliga seotud selle algusaastatest peale ning näeb arvamusfestivalil kindlat kohta Eesti ühiskonnas. Oma esimeseks ülesandeks peab ta festivali ettevalmistuste käivitamist ja koostööpartneritega kokkulepete sõlmimist.

Kaspar, oled arvamusfestivali juures olnud selle sünnist saati. Mida festival sulle paidelase ja nüüd ka eestvedajana tähendab?

Minu jaoks on festivalil kaks suurt rolli. Esmalt missioon tuua kord aastas inimesed eri kogukondadest Eestimaa südamesse kokku ning rääkida läbi teemad, mis antud ajahetkel ja tulevikku silmas pidades arutamist vajavad. Aasta-aastalt on arutelud muutunud mitmekesisemaks, üha rohkem kasutatakse publikut kaasavaid vorme ning tagasisidest teame, et festivalil osalejatel on aruteludele kõrged nõudmised. Näen, et see kõik tasapisi annab oma osa eesti arutelukultuuri arengusse. Muutused ei tule kiirelt, aga esimesed sammud on astutud. Arvamusfestivalil on kindel koht Eesti ühiskonnas ning raske on kujutada augusti algust ette ilma Paides toimuvate kohtumiste ja aruteludeta.

Teisalt pean oluliseks ka festivali positiivset mõju Paide linnale, mida näeme suviti väga selgelt linnaruumi kujunduses. Mind rõõmustab, et iga aastaga lööb festivali korraldamisel kaasa üha rohkem kohalikke inimesi, kelle seas on ka palju koolinoori. Kohaliku kogukonna tugi on oluline. 

Kaspar koos oma eelkäija Maiu Lauringuga tervitamas festivalil president Kersti Kaljulaidi. Autor Kermo Vahula.


Millised on sinu esimesed ülesanded festivali eestvedajana?

Kõige tähtsam on kokku saada hästi toimiv tuumikmeeskond, et juba alanud 2020. aasta festivali ettevalmistused kenasti sujuksid. Samuti tegelen festivali toetajate leidmisega, sest ilma nendeta on raske festivali korraldada. Festival on algusest peale olnud külalistele tasuta ning nii soovime seda hoida. Oleme lisaks olemasolevatele partneritele otsimas uusi ja kutsun üles neid, kellele arvamusfestival korda läheb, endast just praegu meile teada andma, sest festivali suund ja juhtmõte sünnib koos partneritega. 

Kas ja milliseid muudatusi arvamusfestival sinu arvates vajab?

Suures plaanis ei näe ma vajadust midagi muuta, sest seitsme aastaga on festivali korraldus juba üsna hästi paika loksunud. Küll aga kaalume näiteks ideekorje nihutamist jaanuari asemel veebruarikuusse, et ideekorje oleks festivalile veidi lähemal ja ettevalmistusprotsess küll veidi kiirem, aga ehk ka tõhusam. Võimalik, et päevakajaliste teemade toomiseks festivalile võiks mõelda ka lisa ideekorje peale suvel. Neid asju ei otsusta ma kindlasti üksi, vaid koos oma meeskonna ning kogenud arutelude korraldajatega, kes oskavad kõige paremini öelda, kas niisugune muudatus väärib kaalumist või mitte.

Arutelukorraldajad on need, tänu kellele festival sünnib ning kes teevad arutelude ettevalmistamisel ära tohutult suure ja põhjaliku töö. Mul on väga hea meel, et paljud organisatsioonid on arvamusfestivalile tuleku oma suvistesse plaanidesse juba kirjutanud, aga kindlasti soovime äratada ka nende tähelepanu, kes veel festivalile oma teemaga ei ole jõudnud. Arvamusfestivali arutelukava sünnib suures osas avaliku ideekorje tulemusel ning seal on võimalik osaleda kõigil üksikisikutel ja organisatsioonidel. Neil, kel mõni põnev idee juba praegu kuklas kummitamas, võib sellest aga ka juba praegu teada anda, kirjutades info@arvamusfestival.ee, aitame omalt poolt kaasa, et ideest saaks haarav arutelu. 

Vasakul arvamusfestivali ala ja õhustiku looja Maiko Kesküla ja paremal Kaspar Tammist festivali turvaülema rollis. Autor Kermo Vahula.


Festivali tuumikmeeskond töötab aastaringselt, aga suur osa suvisest tööjõust on vabatahtlik. Mis toob inimesed arvamusfestivali juurde?

Igaühel on oma põhjus, miks ta seda festivali teeb. Meil on vabatahtlikke esimesest aastast peale, kes on öelnud, et nad tahavad kindlasti ka järgmisel aastal aidata. On ka selliseid vabatahtlikke, kes oma professionaalsed oskused festivali heaks tahavad tööle panna ning siitkaudu ehk uusi kontakte ja koostööpartnereid leida. Suur osa vabatahtlikest, kes festivali eel ja ajal Paides toimetavad, on kohalikud inimesed, paljud neist põhikooli- ja gümnaasiuminoored. Usun, et neid innustab tegutsema see sündmus ise ja inimesed, kes  seda koos nendega teevad. Kõikide vabatahtlike panus on väga suur ja ma olen neile selle eest südamest tänulik.

Arvamusfestivali tuumikmeeskonna kõrval on oktoobrist tööd alustamas ka ühiskondlik nõukoda. Kes sinna kuuluvad ning mis on nõukoja loomise mõte?

Nõukoda toetab eestvedajat ja festivali tuumiktiimi festivali sisu, formaadi ja arenguga seotud küsimustes, et meie saaksime oma põhienergia suunata ürituse ettevalmistusele. Nõukotta kuuluvad arvamusfestivali sünni juures olnud ja sellega ühel või teisel moel seotud inimesed, kellega korraldustiim saab jooksvalt nõu pidada. Nõukoja tööd aitab käivitada arvamusfestivali idee ellukutsuja Kristi Liiva.

Kirja pani Martha-Beryl Grauberg

Arvamusfestival kutsub gümnasistid demokraatiatrenni

Arvamusfestivali demokraatiatreenerid viivad reedel, 13. septembril kolmes Eesti riigigümnaasiumis läbi demokraatiatrenne, et teadvustada ja tugevdada demokraatia arenguks vajalikke oskusi ning tähistada rahvusvahelist demokraatiapäeva. Trennid toimuvad Paide, Rapla ja Viljandi gümnaasiumides.

“Demokraatliku valitsemisvormi üheks tunnuseks on kodanike osalemine poliitikas. Inimestelt oodatakse oma vajaduste ja huvide väljendamist – sellest sõltub osalusdemokraatia tugevus. Demokraatiatrennis saabki lühikeste praktiliste harjutuste varal vajalikke oskusi turvalises keskkonnas treenida,” ütles demokraatiatreener ja festivali eestvedaja Maiu Lauring

Demokraatiatrennis teadvustatakse ja tugevdatakse demokraatia tervise hoidmiseks vajalikke lihaseid nagu aktiivne kuulamine, suuline eneseväljendus, erimeelsus, kaasatõmbamine, kompromiss, empaatia, oma arvamus ja aktivism. Iga lihase treenimiseks kulub 30 minutit ning iga osaleja saab saab tunnuskleebise trenni läbimise kohta. 

Demokraatiatrennid toimuvad reedel, 13. septembril Paide gümnaasiumis, Rapla gümnaasiumis ja Viljandi gümnaasiumis. Gümnasistide ette astuvad demokraatiatreenerid Maiu Lauring, Kai Klandorf, Maris Jõgeva, Teele Pehk, Maiko Kesküla ja Martha-Beryl Grauberg. 

Trennidega tähistatakse koolides rahvusvahelist demokraatiapäeva, mille mõte on süüvida demokraatia olemusse ning teadvustada, et demokraatia toimimiseks ja arenguks tuleb selle eest hoolt kanda.

Demokraatiatrenni kontseptsiooni on välja töötatud Taani vabaühendus Demokratiscenen ning esimene treening toimus 2017. aastal Taani arvamusfestivalil Folkemøde. Demokraatiatrenni jõudmist Paide arvamusfestivalile ja Eesti koolidesse toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Fotol: Demokraatiatreener Kai Klandorf trennis (autor Deivi Suiste)

Kliimaneutraalsuse rahvaalgatusel üle 1000 allkirja

Arvamusfestivali hea kliima aruteluala eestvedajad kutsuvad toetama rahvaalgatust “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kahe ja poole nädalaga on algatuse toetuseks allkirja andnud 1250 inimest.

Kogutud allkirjad antakse üle peaminister Jüri Ratasele 13. septembril tema eestvedamisel toimuval konverentsil „Kliimaneutraalsus – häving või edu?”. 1000 allkirja tagab küll algatuse jõudmise Riigikokku, ent otsustajate motiveerimiseks oleks vaja suuremat toetust. Pöördumisega saab tutvuda ja oma toetusallkirja anda kuni 12. septembri hilisõhtuni Rahvaalgatuse lehel.

Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Üleilmse kliimakriisi lahendamine eeldab kõigilt Euroopa Liidu riikidelt eeskuju näitamist ning esimese sammuna tuleb seada eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamine võimalikult kiiresti. Kuigi Eesti heitmed on maailma mastaabis absoluutarvudes väiksed, oleme inimese kohta saastajate esirinnas.

Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdi Piret Väinsalu sõnul nõutakse pöördumisega, et Eesti seaks eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035 ning vaadataks ümber kehtivad riiklikud kavad, mis selleni jõudmist mõjutavad. “Sealjuures ei saa kliimaneutraalsuseni jõudmine kindlasti tähendada bioenergia massilist kasutamist ega põlevkiviõli tootmise kasvu, mis on praegune riigi reaktsioon kliimapoliitika survele,” ütles Väinsalu.

Eesti esitab 2020. aasta alguseks Euroopa Liidule kaks meie riigi kliimategevusi kirjeldavat dokumenti: pikaajalise kliimastrateegia, milleks on Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, ning Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK), mis on alles koostamisel. Kummagi dokumendi ambitsioonikus ei ole hetkel piisav, et adekvaatselt kliimakriisile reageerida. Liikmesriikide kavadest selgub, kas Euroopa Liit saab võtta eesmärgiks kliimaneutraalsuse ja näitab Pariisi kliimaleppe täitmiseks 2020. aastal vajalikku rahvusvahelist eeskuju.

Rahvaalgatus “Kliimaneutraalne Eesti 2035” sai hoo sisse tänavusel Arvamusfestivalil. Rahvaalgatuse keskkonnas ning vabatahtlike abiga on algatus kogunud kokku 1250 toetajat. Algatust veavad eest Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ning Keskkonnaõiguse Keskus, sellega on ühinenud Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Koosloodus, Fridays For Future Eesti liikumine ja EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts.

Tekst: Kliimamuutused.ee
Foto: Riina Ani

Arvamusfestival tõi Paidesse kokku inimesed eri kogukondadest

Seitsmes arvamusfestival tõi Eestimaa südamesse kokku tuhandeid inimesi Eesti eri kogukondadest. Kahe päeva jooksul toimus üle 160 arutelu eesti keele tulevikust energiapöördeni ning arvamust sai avaldada mitmel moel, ka lauldes. Aruteludes osales üle 700 kutsutud osaleja ja arutelujuhi ning kahel päeval külastas festivali 9000 inimest. Festival sai teoks tänu 300 vabatahtliku tööle. Kaheksas arvamusfestival toimub Paides 14. ja 15. augustil 2020. 

Festivali eestvedajat Maiu Lauringut rõõmustas, et esimesel päeval festivali kosutanud padusadu inimesi ei peletanud, vaid tõi hoopis katuste alla kokku ja lõi hubase õhkkonna kogu festivaliks. “Meil on vaja luua tugevamaid ja sisukamaid suhteid, et tulevikus terendavate väljakutsetega hakkama saada. Usun, et festivali iga vestlus viis meid selleni sammu võrra lähemale,” ütles Maiu Lauring. 

Eesti rahvusülikooli 100. sünniaastal pööras tulevikuteemaline arvamusfestival tähelepanu teadlastele avalikus arutelus. Tartu Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Vabariik 100 arutelualal arutati nii eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride kui eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Värske teaduse alal kõlas mõte, et teaduse eesmärk ei pea olema otseses seoses kasumiga, teadusalal seoti tugevalt akadeemiat ja ettevõtlust. Mõlemal alal oldi ühel meelel, et teaduse suurem eesmärk on valdkonnaülene koostöö.

Arvamust oli festivalil võimalik avaldada mitmel moel. Valijad said poliitikutega silmast silma kohtuda #säutsukohtingul ning teineteiselt kolme minuti jooksul küsimusi küsida ja vastuseid saada. Eesti keele ja meele alal toimus ühislaulmine, kus eestlastele tuttavaid laule laulsid koos vanad ja noored. Arvamusfestival viis läbi demokraatiatrenne, kus sai teadvustada ja tugevdada demokraatias vajalikke oskusi. 

Aitäh kõigile, kes arutelud festivalile tõid, osalesid ning aitasid eesti arutelukultuuri edendada!

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Ühendkuningriigi saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi büroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning Topauto.

Foto: Deivi Suviste

Kokkuvõte: esimese päeva arutelud

Arvamusfestivalil toimus reedel ligi 90 arutelu erinevatel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Vabatahtlikud annavad ülevaate valitud aruteludest ning sellest, milliste oluliste mõteteni jõuti esimese päeva lõpuks. 

Tulevikumajanduse ala

Tulevikumajanduse alal püüti leida vastuseid küsimustele, kuidas mõjutavad Eesti ja maailma majandust keskkondlikud ning sotsiaalsed muutused, kas ja kuidas annab ettevõttele lisaväärtust mitmekesisus ning mis on jätkusuutliku majandustegevuse aluseks. Tänaseks on selge, et inimkonna tarbimisharjumused vajavad põhjalikku muutust ning juurutada tuleks mõtteviis, kus kõrge sotsiaalne staatus ei tähenda enam rohkete asjade omamist ja tarbimist.

Tundub, et seni on majanduse jätkuva kasvu ja laienemise tõttu kannatanud ka keskkond, kuid ideaalse tulevikumajanduse püsimise aluseks ei peaks olema mitte pidev kasv, vaid läbimõeldud ja erinevate valdkondade läbipõimunud tegutsemine. Tulevikku vaatavad ning jätkusuutlikult majandavad juhid on edaspidi sunnitud tegema veelgi läbimõeldumaid otsuseid nii ettevõtte protsesside kui uute inimeste värbamisel. 

Hetkel kehtiv pensionisüsteem tekitab juba tükk aega paksu verd erinevate seisukohtade esindajate vahel. Fakt on see, et ebasoodsate demograafiliste protsesside tõttu jäävad tulevases pensionärid tänasest kehvemasse seisu ning peavad tõenäoliselt ise praegusest veelgi enam oma pensionifondi panustama. Kehv finantskirjaoskus ja liialt suured ootused riikliku pensioni osas on viinud olukorrani, kus Eestis elavad väga paljud vanaduspensioni saajad vaesuse piiril ning peavad enda ülalpidamiseks ikkagi tööl käima. Arutelus osalejad leidsid, et riiklik vanaduspension peaks ka tulevikus olemas olema, kuid inimese enda panus pensioniks raha kogumisse saab olema kordades suurem.

Hea kliima ala

Sõnad “kliimamuutused” ja “süsinik” käivad koos nagu sukk ja saabas, seda ka Hea kliima alal. Tänastes aruteludes otsiti spetsialistide abiga selgust, mil viisil ringleb süsinik, kuidas mõjub keskkonnale bioenergeetika ning kas metsandus ja puidu väärindamine on globaalse kliima päästekõrs. Tekkis konsensus, et jätkuva elamisväärse kliima pant on inimeste teadlikkuse tõstmine juba varajasest vanusest peale ning riikide koostöös välja töötatavad globaalsed regulatsioonid. 

Tulevikutee tähtis osa on ka materjalide ja toodete ringmajandus ning -kasutus ja loomulikult teaduspõhisus. Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ning väärtustava taaskasutuse (upcycling) looja disainer Reet Aus rääkis näiteks, et Aalto ülikoolis on leiutatud tehnoloogia, mille abil on võimalik mürgivabalt ümber töödelda tselluloosil põhinevat viskooskangast. Hea kliima alal jätkuvad arutelud ka laupäeval.

Meie tuleviku ala 

Tartu Ülikooli, ERR ja EV100 ühine ala keskendub tuleviku erinevatele tuleviku aspektidele teaduslikust vaatepunktist. Nii arutati täna eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride ning eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Ala kõige suuremaks tõmbenumbriks on aga õhtul algav noorte kliimadialoog presidendiga. Arutelu moderaator, ERR-i ajakirjanik ja TÜ teadlane Marju Himma võttis oma ootused kokku. “Nagu ilm, ei jäta ka kliima teema ühtki inimest külmaks (nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes). Miks? Sest kliimamuutuste põhjused on keerukad ja komplekssed ning nii kliimamuutuste vastu võitlejad kui ka nende muutuste eitajad leiavad teadusuuringutest ja raportitest enda seisukohti toetavaid argumente, sestap kütab see teema ka nii palju kirgi. Kliimamuutuste arutellu oleme kutsunud viis noort kliimaaktivisti, kes dialoogis presidendiga räägivad oma seisukohtadest. Kuigi see arutelu ilmselt kliimamuutusi ei pidurda, siis loodetavasti paneb see inimesi üksteist sel teemal rohkem mõistma.” Ala arutelusid on võimalik jälgida ERR-i vahendusel arvamusfestival.err.ee. 

Digitarkuse ala

Seda, et kümne aasta pärast sõltume veelgi enam tehisintellektist, mis suunab paljuski selle, millises infoväljas me liigume, on raske eitada. Kas see on inimeste poolt oodatud või mitte, on aga igaühe enda otsustada.

Telia Digitarkuse alal jõuti mõttele, et oht jääda oma mulli ning olla kursis vaid väga kitsalt meid huvitavate teemadega on halvasti töötava algoritmi tulemus, mida tuleks töödelda selliselt, et inimesed oma isiklikus infomullis rumalamaks ei jääks. Sellegi poolest on just tehisintellekt see, mis võiks suurenevad infoväljas järjest enam inimesi aidata ning meile olulisemat mürast filtreerida.

Küsimuses, kas Facebook on tänasel kujul olemas ka aastal 2030, jõuti arvamusele, et sotsiaalmeediakanal küll eksisteerib, kuid tõenäoliselt hoopis teises valdkonnas ning teistel eesmärkidel. Noored, kes aga täna jõudsalt nutifonides tegutsevad ning televisiooni eiravad, jõuavad mingis eluetapis siiski ka selle meediumini, kuna televisioonil on oluline koht vanemaealiste päeva planeerimises ning perekondlikus sotsialiseerumises.

Homme jätkuvad digitarkuse alal põnevad arutelud teemadel, nagu küberünnakud ja tulevikukuriteod, tüdrukud tehnoloogiavaldkonnas, noored kui loojad ja tarbijad ning sellest, kust leida vaikus.  

Lastearutelude ala

IT ja teadusmaailma nähakse sageli kui meeste mängumaad ning nii see mõneti ongi. Eestis moodustavad naised kõigist LTT (loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia) eriala lõpetanute seas vaid ligi neljandiku. Unicord Squad on loodud selleks, et tõsta tüdrukutes huvi tehnika- ja tehnoloogiaõppe vastu. Mängulisel viisil ja läbi kohese praktika õpitakse droone lennutama ja kahurit ehitama.  Selles maailmas saavad tüdrukud ise luua, katsetada ja turvalises keskkonnas läbi kukkuda ning siis uuesti proovida. Kõik juhendajale vajalik saadetakse pakiga kohale ja pärast tunde tagasi ükssarvikute maale.

Fotod: Arvamusfestivali vabatahtlikud

Arvamusfestivali esimene päev tõi kokku üle 5000 inimese

Kahe päeva jooksul arutletakse erinevatel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel, kus oluline koht on kliimal. 

Päeva üks oodatumaid arutelusid oli noorte kliimadialoog presidendiga, kus viis koolinoort väljendasid oma muret kliimamuutuste pärast. President Kersti Kaljulaidi sõnul näitavad noored, et on valmis panustama. “See annab mulle poliitikuna kindlust, et on neid, kellele teema korda läheb ning kes on valmis mõnedest hüvedest loobuma, et see planeet päästa,” ütles Kaljulaid.

Arutelujuhi Marju Himma sõnul ei jäta kliimaküsimused kedagi külmaks, sest nende põhjused on keerukad ja mitmekesised. “Nii kliimamuutuste vastu võitlejad kui ka muutuste eitajad leiavad teadusuuringutest ja raportitest enda seisukohti toetavaid argumente, sestap kütab see teema ka nii palju kirgi. Kuigi arutelu ilmselt kliimamuutusi ei pidurda, siis loodetavasti paneb see inimesi üksteist kliima teemal paremini mõistma,” ütles Himma.

Kliima teemadel vesteldakse nii täna kui homme mitmel arutelualal. Hea kliima aruteluala korraldajad lõid festivalil rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”, millega soovivad Eesti riigi kiiret tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks teadmispõhise ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kella kaheksaks oli rahvaalgatuse toetuseks andnud oma toetuse 50 inimest. 

Tartu Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja EV100 ühisel Meie tuleviku alal räägiti tulevikust teaduspõhiselt. Arutleti eesti keele tuleviku, inimvõimete piiride ning Eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Üks kõige enam huvilisi kogunud arutelualasid oli festivali esimesel päeval Eesti 2035 ala, kus teemadering varieerus populatsioonist noorte rollini Euroopas. Digitarkuse alal vahetati mõtteid selle üle, kui suure tõenäosusega on igal inimesel kümne aasta pärast kasutada personaliseeritud meediaväli ning kas Facebooki on asendanud mõni uuenduslikum sotsiaalmeediaplatvorm. 

Arvamusfestivali korraldatud säutsukohvikus said huvilised kolme minuti jooksul üks ühele vestelda Eesti poliitikutega. Demokraatiatrennides aga teadvustati ja tugevdati erimeelsuse ja kaasatõmbamise “lihaseid”. Lustlikult möödus esimene festivalipäev lastealal, kus väikestele arvajatele pakkus põnevust tüdrukutesse tehnoloogiapisikut süstiv algatus Unicorn Squad.

Homme algab esimene arutelu kell 10, kui Euroopa Liidu tuleviku teemadel arutlevad Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed, vestlust juhib Johannes Tralla. 

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Ühendkuningriigi saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi büroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning Topauto.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Jürgen Randma

Tulevikuteemalisel Arvamusfestivalil toimub üle 160 arutelu

Paides toimub 9. ja 10 augustil Arvamusfestival, mille juhtmõte on tulevik. Festivali 28 arutelualal on kahel päeval kokku üle 160 arutelu erinevatel Eesti elu puudutavatel teemadel. Lisaks aruteludele on festivalil mitmekesine kultuuriprogramm. Arvamusfestival hoiab keskkonnasõbrlikku joont ning palub külalistel kaasa võtta oma veepudeli ja kohvikruusi. 

“Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles Lauring.

Arvamusfestivali kavva jõudis ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Mitmed arutelud on seadnud eesmärgiks konkreetse tulemuse, nt ettepanekute või soovituste nimekirja. 

Arvamusfestivali algatusel toimub tänavusel festivalil demokraatiatrenn, kus saab treenida demokraatia tugevdamiseks vajalikke “lihaseid”. Samuti on mõlemal festivali päeval kavas ainulaadne #säutsukohting, kus saab silmast-silma kohtuda ja küsimusi küsida üheksa erakonna poliitikutelt, mängu juhib näitleja Mari-Liis Lill. 

Festvali kultuuriprogrammi korraldab Paide muusika- ja teatrimaja. Festivali avakontsert toimub neljapäeval, 8. augustil, kui Paide kirikus astuvad üles Mari Kalkun, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe. Reedel tähistab esimest sünnipäeva Paide teater ja keskväljakul keerutavad plaate Paide DJd, laupäeval paneb festivalile muusikalise punkti ansambel Lenna. 

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Topauto.

Ala kaardid: https://www.arvamusfestival.ee/ala-kaart/

Foto: Kermo Vahula

Küsida või mitte? Ikka #küsi

Hea arutelu aluseks on koostöö, kus oma roll on osalejal, arutelujuhil kui ka kuulajal. Hea arutelu tunnuseks on kaasatud publik – nii passiivses kui aktiivses vormis. Seda mitte ainult sellepärast, et igaüks end hästi tunneks, vaid selleks, et arutelu publiku tähelepanekute ning ideede kaudu võimalikult palju areneda saaks. Küsimuste küsimine on hea viis, kuidas kuulaja saab arutelul kaasas olla, kirjutab SpeakSmarti arutelujuht Kristin Parts. 

Hea küsimuse valem on lihtne. Hea küsimus rahuldab minu kui küsija uudishimu, pakkudes samal ajal mõtteainet ka minu vestluspartnerile ja teistele arutelu kuulajatele. Sellest tingituna on hea küsimus teemakohane ning lähtub käimasolevast arutelust. Head küsimust saab küsida vaid arutelu tähelepanelikult kuulates (loe Arvamusfestivali blogist ka Marleen Pedjasaare 2018. aasta artiklit “Kuula ja sa näed”). 

Kas küsida?

Kuigi antud kirjatüki lõpuosas jagan mõningaid näpunäiteid, mida hea küsimuse esitamiseks soovi korral järgida, ei tasu sellest teha järeldust justkui küsimine oleks mingisugune kõrgem teadus ja igaühe küsimused poleks oodatud. Vastupidi. Arvestades sõna ja keele piiratust ning inimeste vahelisi erinevusi, on arusaamatus, ebakõla, erimeelsus ning konflikt inimsuhtluse loomulikud osad. Selliste olukordade lahenemise üks võtmekohti on justnimelt küsimuste küsimine. Hea küsimus aitab teemapüstitust arendada ning vestluse või arutelu eesmärki paremini täita.

Mõttega arutelu kuulates on paratamatu, et vahel jääb mõni lause segaseks, sõnavõtt puudulikuks või seisukoht nõustumatuks. Kui nii tunneb üks kuulaja, on tõenäoline, et samu tähelepanekuid on teinud ka teised. Seega aitab küsimuste küsimine ühelt poolt tagasisidestada, teisalt täiendada arutelu nõnda, et suurema hulga inimeste ootused oleksid täidetud.

Keskmine inimene võib leida ennast olukorrast, kus küsida justkui tahaks, kuid enesekriitika hoiab tagasi. Kontrollmehhanismina võib endalt küsida, kas minu küsimus võiks olla huvipakkuv ka teistele kuulajatele. Kui vastus on jaatav, siis on küsimusel kindlasti arutelus oma koht ning ka küsimusele “kas küsida” peaks vastus olema “jah”.

Kuidas küsida?

Lihtsuses peitub võlu. Klassikaline murekoht seisneb tihti hoopis n-ö tekkivas monoloogis. Juhtub sageli, et küsijal on väga hea põhiküsimus, kuid seda suuliselt vormides tekib vajadus lisada sinna juurde mitu selgitavat lauset, paar näidet ning vahel mõned lisaküsimused. Debati olukorras juhtub siis tihti, et küsija peamise mõtte tuum läheb kaduma ning vastatakse vaid mõnele kuuldud märksõnale. Sellise olukorra vältimiseks aitavad mõned lihtsad nipid:

  • Mida lühem ja konkreetsem on küsimus, seda suurema tõenäosusega on see üheselt mõistetav nii küsija, vastaja kui ka kuulaja jaoks. Seeläbi saab küsimus kindlamalt oodatud vastuse. 
  • Tasub alati küsimus enne esitamist enda jaoks sõnastada. Sageli tuleb kuulajal oma küsimisjärge oodata ning küsimuse algne mõte võib hakata ununema, samuti segab inimesi tihtipeale harjumatu avaliku esinemise olukord, kus vahel on küsija poole suunatud isegi kaamera ja mikrofon. Selliste ootamatuste vältimiseks kirjutavad isegi väga kogenud kõnelejad ning väitlejad oma küsimusi üles, et see õigel hetkel võimalikult efektiivselt esitada.
  • Viimaseks, ja võib-olla kõige olulisemaks, on hea küsimus sõbralik, toetav ning hinnanguvaba. On lihtne vastanduda ideedega, millega ei saa nõustuda, on arusaadav tunda emotsiooni kõnelejat torkida, nügida ning oma väiteid kaitsma sundida. Mõlemat on võimalik ning sageli ka vajalik teha, kuid kumbagi ei tasu teha halvustavalt või solvavalt. Kõige lihtsam viis tulist arutelu edasi viia, on jääda ise rahulikuks. Hea küsija, ühtlasi ka kõneleja ja kuulaja, on võimelised eristama inimest tema seisukohast ning seeläbi küsima ka küsimusi, mis on suunatud väljaütlemiste, mitte inimese enda pihta. See suurendab lootust küsimusele ka sisuline vastus saada ning aitab arutelul tervikuna areneda.

Arvamusfestival algab kontserdiga kirikus

Kui tavaliselt on arvamusfestivali kultuuriprogramm saanud alguse reedel, samal päeval, kui algavad esimesed arutelud, siis sel aastal antakse avakontsert juba neljapäeva hilisõhtul ja seda väga huvitavas kohas, nimelt Paide Püha Risti kirikus. Kontserdil esinevad Mari Kalkun, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe. See on ainulaadne kontsert, sest niisuguses koosseisus nad varem esinenud ei ole. 

Mari, kas sa oled varasematel aastatel arvamusfestivalil osalenud? 

Las ma nüüd mõtlen … Tegelikult ei ole. Paides olen küll kogukonnamajas korduvalt üles astunud, aga arvamusfestivalil osalenud ei ole.  

Arvamusfestivali peetakse juba mitmendat aastat järjest ja meedias on sellest palju juttu olnud. Mis mulje on sul sellest üritusest jäänud? 

Mul on mulje, et see on mõtete avaldamise platvorm, uuenduslik ja aus. Mitmekesine paik, kus saab olulistel teemadel kaasa mõelda ja rääkida ning tutvuda erinevate ja huvitavate vaatenurkadega. Tundub, et see on väga oluline algatus. Ma arvan, et need teemad, mis läbi käivad, on oluline lahti rääkida. Mulle siiski meenub, et olen osalenud arvamusfestivalile tuule tiibadesse lükanud üritusel, eelarvamusfestivalil, mis peeti Kagu-Eestis.

Sa ütlesid, et oled käinud korduvalt esinemas Paide Wabalinna majas. Mis mulje sulle Paide publik on jätnud? 

Minu kogemuse põhjal on kohalik publik väga tore ning jätnud mulle väga soojad mälestused.  Kui andsin välja plaadi, tulin omal algatusel ka Paidesse, sest see tundus oluline koht, mida kindlasti külastada. Mulle väga meeldib see kogukonnaalgatus ja -maja, olen neid kõrvalt jälginud. 

Arvamusfestivali avakontserdil esined sa koos Kaido Kirikmäe ja Robert Jürjendaliga. Kas olete ka varem koos musitseerinud? 

Robiga oleme küll varem, Kaidoga mitte. Sellist kontserti teeme esimest korda. Ma austan ja hindan väga mõlemat, nii Kaidot kui ka Robertit, ning arvan, et nad on suurepärased muusikud. See saab olema ainulaadne kontsert, sest rohkem selles koosseisus meil praegu plaani üles astuda ei ole. Tuleb improvisatsiooniline kontsert, kus on rohkelt heliruumi, mida Kaido ja Robert koos oskavad hästi luua. 

Mida tähendab improvisatsiooniline? Kas tulete kokku ja ise ka ei tea päris täpselt, mis juhtuma hakkab, või olete koos harjutanud? 

Me Robiga tunneme teineteist juba varasemast ajast ja oleme koos varem mänginud, eks ta natuke sarnas vormis kontsert tuleb. Aga jah, see ei ole traditsiooniline kontsert, kus lugu järgneb loole. Pigem loome heliruumi, mis valmib suures osas kohapeal. Eks siduvateks osadeks on minu kirjutatud lood, aga koos loome selles atmosfääris midagi täiesti uut. See koht, kus esineme – kirik – annab kindlasti ka oma osa. 

Mis on sinu soovitused, kuidas kontserdile tulija peaks ennast häälestama, et kontserdist head elamust saada?  

Ainuke soovitus on tulla avatud meelega. See ei ole kontsert, kuhu tulla kindlat lugu ootama. See saab olema pigem nagu helirännak. Olen esinenud väga erinevates riikides ja mõistnud, et kui publik on avatud, siis keel ei olegi enam oluline, muusika ise on universaalne keel. Ja mulle tundub, et arvamusfestivali publik ongi selline: avatud uutele kogemustele.

Kas plaanid ka ise arvamusfestivalile arutelusid kuulama jääda? 

See kontsert on minu viimane esinemine suvel, siiani on väga tihe suvi olnud, seega tõepoolest ehk jäängi kuulama. Aga otsustan kohapeal – see saab pigem olema spontaanne otsus.

Arvamusfestivalivali kultuuriprogrammi veab Paide muusika- ja teatrimaja. Rohkem infot SIIN.

Tekst ilmus algselt Paide linnalehes

Milliseid võimalusi ja ohte loob digitaliseeruv maailm?

Tänavusel Arvamusfestivalil toimuvad taas põnevad arutelud Digitarkuse alal, kus räägitakse sellest, milliseid muutusi, võimalusi ja ka ohte loob üha enam digitaliseeruv maailm. Telia meediasuhete juht Raigo Neudorf avab murdosa, millele võiksime digirevolutsiooni silmas pidades mõelda. 

Tehnoloogia ning erinevate digilahenduste kiire areng mängib üha suuremat rolli kõigis eluvaldkondades. Seega – kui soovime prognoosida mõne valdkonna arengut või võimalikke muutusi, tuleb selle juures arvestada ka tehnoloogilise faktoriga.

Oleme keset tõsisemat digirevolutsiooni elanud viimased paarkümmend aastat. Selle aja jooksul on tänu uute digilahenduste pidevale juurdekasvule paljud kunagised tegevused ja harjumused asendunud uutega. Alustades sellest, kuidas me oma pangatehinguid teeme ning tuludeklaratsioone täidame, kuni selleni välja, kuidas tarbime meediat ja meelelahutust ning suhtleme sotsiaalmeedias oma sõprade-tuttavatega. Mõned digiajastu muutused on olnud kiiremad, mõned aeglasemad. Kuid kindel on see, et meie elu mõjutavad tehnoloogilised uuendused jätkuvad ka edaspidi.

Põnev on ka see, et tehnoloogia esitab nii inimestele, ettevõtetele kui tervetele eluvaldkondadele pidevalt uusi väljakutseid. Need väljakutsed on erineva moega. Osa nendest sunnib meid muutma oma seniseid harjumusi ning tegema asju teisiti. Teisalt saame pidevalt juurde uusi võimalusi, mugavusi ja vabadusi. Kõige selle kõrval peab aga arvestama, et muutustega tekivad ka uued kohustused, mängureeglid ja ohud, kuna see, mida ühed kasutavad tööriistana hüvangu ja arengu loomiseks, võivad mõned kasutada relvana segaduse ja kahju tekitamiseks.

Kõigi nende uuenduste ja muutuste keskel ongi äärmisel oluline roll meie endi teadmistel ja tunnetustel. Mida teadlikumad me muutuva maailma võimalustest ja väljakutsetest oleme ning mida enam digitarkusi omandame, seda paremini tuleme selles keskkonnas toime.

Tehnoloogia ja digielu arenguga käib paratamatult kaasas see, et mitmeid asju tuleb õppida käigult. Ning tihtipeale hoopis tagantjärgi. Uued seadmed, lahendused ja teenused loovad värskeid ja seninägematuid kasutusvõimalusi, mis omakorda muudavad tänaseid arusaamisi sellest, kuidas töötada, õppida, meelt lahutada või üksteisega suhelda.

Tänavuse Arvamusfestivali Digitarkuse alal ongi fookuses väga erinevad teemad, mis rohkemal või veidi vähemal moel on seotud digiarenguga. Kutsume kõiki neid arutelusid kuulama, kaasa mõtlema ja ka oma arvamust avaldama!

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Rattaga Arvamusfestivalile!

Rattasõidu fännid armastavad väljakutseid ja huvitavaid sihtkohti ning mis oleks veel lahedam kui ühine sõiduelamus Arvamusfestivalile! Energiapöördeala korraldajad võtavad tänavusel festivalil teist korda ette rohelist liikumisviisi propageeriva rattaretke ning kutsuvad kõiki rattasõidufänne osalema.

Energiapöördealal on plaanis mitmeid arutelusid rohelisema tuleviku teemal ning kui tihti räägitakse, et mis see üks inimene ikka nii suurtes ja globaalsetes valdkondades kui energeetika muuta saab, siis jättes Arvamusfestivalile tulekul fossiilkütused kasutamata, saab igaüks väga konkreetselt energiapöördele kaasa aidata. Hea tuju, uued tuttavad ning sportliku hommikupooliku saab boonusena kaasa. Eelmisest aastast meenuvad mitmed hobiratturid, kes varem festivalil käinud polnudki, kuid tänu ühisele rattasõidule nüüd Arvamusfestivali fännid on. Ehk tuleb sel aastal ka vastupidi fänne juurde ehk Arvamusfestivalil osalejaid, kes tänu rattaretkele endas tulihingelise ratturi avastavad.

Foto: Arvamusfestivali rattaretke osalejad 2018. aastal

Tallinnast algavaks trassiks oleme valinud huvitava ja väiksema autoliiklusega ca 100 km pikkuse teekonna, mis läheb läbi Peningi, Kõrvemaa, Albu ja Roosna-Alliku. Liituda saab ka poole pealt, kus ametlik vahepeatus koos kehakostitusega toimub. Tallinnast startides liigume kahes grupis: rattafanaatikud, kel eelmisel aastal oli keskmine sõidukiirus tugevas vastutuules 28 km/h. Teise grupi tempo on rahulikum ja sobib ka nö pühapäevasõitjatele. Mõlemat gruppi abistab vajadusel turvaauto.

Rattaretke start on reedel, 9. augustil kell 8.00 Tallinnas Pirita velodroomi juures! Paidesse jõuavad esimesed ratturid kella 12 paiku.

Rattaretke korraldavad Taastuvenergia Koda ja Sunly koostöös Arvamusfestivali Energiapöördealaga, kust saab ka vastuseid kõikidele tekkivatele küsimustele. Lisainfo lisandumas jooksvalt: https://www.facebook.com/events/307755436774839/

Tekst: Tuuliki Kasonen / OÜ Sunly

Prügikangelased tulevad festivalile rataste, muusika ja tantsuga

Tänavu vuravad Arvamusfestivali Hea kliima alal kui ka mujal Paides põnevatel ratastel ringi prügikangelased Soomest – Antti Lahti (Jyväskylä Time of Dance festivali kunstiline juht ) ning Panu Varstala (Apinatarha tantsutrupp). Uurisime, kes täpsemalt on prügikangelased ning mis neid Arvamusfestivalile toob.

Kes on Prügikangelased ja mille eest te seisate?

Oleme kaks Soome meest, kes armastavad funki, tantsimist, rattaid ja puhast keskkonda. Meie missiooniks on koristada tänavaid ning samal ajal koos lõbutseda. Usume, et kui tegeleme sellega, mida armastame, muutub ka linn paremaks paigaks. Just sellel põhjusel ehitasime  2015. aastal oma esimesed päikeseenergial töötavad veojalgrattad. Panu on terve oma elu mänginud löökpille, mistõttu sisaldab tema ratas trummikomplekti. Antti on DJ ning kogub muusikaalbumeid – seega tema rattal on plaadimängija ja mikser. Kokku on see täiuslik platvorm tänavapeole!

Kuidas Prügikangelaste liikumine alguse sai?

Panu kirjutas 2014. aasta jõuludel Facebooki lühikese teate, kus pakkus välja idee parimaks suvetööks – puhastada linnakeskkonda ja üllatada tänaval möödujaid kaasaegse tantsuga. Antti vastas sellele postitusele. Sealt edasi hakkasime oma ideid kombineerima ning tegime algust Prügikangelaste aktsiooniga 2015. aasta Jyväskylä Suvefestivalil.

Kuidas panustate parema linna ja tuleviku kujunemisesse?

Meil on selleks selge visioon:

  1. Sõita oma jalgratastel mööda linna ringi.
  2. Koristada järk-järgult eri linnaosasid, et muuta need tantsuks sobivamaks
  3. Tantsida
  4. Liikuda seejärel järgmisesse sihtpunkti ning korrata oma tegevust

Meie algatus on avatud kõigile liitumiseks!

Millist mõju olete siiani suutnud avaldada?

Loodetavasti oleme suutnud muuta inimesed kõikjal maailmas õnnelikumaks.

Miks võiks Arvamusfestivali külaline teid vaatama tulla? Millega üllatate?

Kui tahta chillida ja saada positiivset energiat, olete oodatud meiega ühinema. Soovime kuulda inimeste ideid parema maailma kohta ning kuidas saame seda saavutada. Ehk suudame koristamise vahepeal üllatada ka funk-muusika ja tantsuga.

Kuidas tulite mõttele ehitada oma erilised jalgrattad?

Nuputasime, kuidas võiks ise oma varustusele elektrit toota, kui soovime külastada ka kohti, kus puudub ligipääs elektriühendusele. Peagi kontakteerusime päikeseenergia spetsialisti Janne Käpylehtoga, kes aitas meil lahendada oma ideega seotud tehnilised küsimused.

Mida toob tulevik Prügikangelastele? Mis järgmiseks?

Praegu ajame me oma rida edasi ning läheme lihtsalt vooluga kaasa. Miks mitte keskenduda hoopis vahelduseks kohalikule tasandile – selle asemel, et mõelda koguaeg suurelt ja globaalselt? Plaanime Prügikangelastega jätkata nii kauaks kui võimalik.

Prügikangelaste performance toimub Hea kliima alal reedel, 9. augustil kell 12.

Infot  Prügikangelaste kohta leiad siit:
www.trashheroes.net/
www.facebook.com/trashheroes.net/
www.instagram.com/trashheroes/

Prügikangelased kutsus Arvamusfestivalile Soome Instituut.

Fotod ja video: Trash Heroes

Neli küsimust, mis aitavad digiajastul #digitarkuseala

Sel korral vaatab Telia Digitarkuse ala justnagu Arvamusfestival – tulevikku. Jutuks tulevad tehnoloogia-haibid, mis kuulutasid ette küll tohutuid muutusi ja arengut, kuid millest midagi ei saanud. Aga miks ei saanud?

Püüame ka ise ennustada, mõeldes, kuidas muutub tulevikus meedia ja meelelahutuse tarbimine. Arutleme, kui reaalne on küberrünnakute tegemine külmkappide kaudu. Otsime vastust küsimusele, kas digiajastul on noored pigem tarbijad või loojad.

ÜKS. KUIDAS ERINEB MEEDIA, MIDA TARBIME 10 AASTA PÄRAST?

Internet, tehnoloogia ja sotsiaalmeedia on viimase kümne aasta jooksul raputanud kogu meedia ja meelelahutuse turgu. Olgu siinkohal näiteks „like“ nupp, mis on muutnud seda, kuidas sotsiaalmeediat tarbitakse ning turundustegevusi tehakse.

Ometi on täna üks populaarsemaid sotsiaalmeediaplatvorme Instagram „like“ nuppu oma teenusest eemaldamas selleks, et vähendada negatiivset mõju kasutajate vaimsele tervisele. See samm muudaks oluliselt seda, mismoodi mõõdavad turundajad näiteks oma kampaania edukust, tehes samal ajal ruumi ka uutele mõõdikutele, mis on meile abiks järgmise kümne pärast.

Koos püüame prognoosida, millised muutused võivad ees oodata nii meediat kui meelelahutust. Ning seda, millist rolli mängivad seejuures tehnoloogilised trendid ja inimeste ajas muutuvad harjumused.

Teemal „Meedia ja meelelahutus 2030“ arutlevad reedel, 9. augustil kell 12.00-13.30 Digitarkuse alal Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek, Telia valdkonnajuht Karl Anton, meediaekspert Raul Rebane ning meediaekspert ja Eesti Laulu endine produtsent Mart Normet. Arutelu modereerib Henrik Roonemaa.

KAKS. MIKS EI SAADA IGA TEHNOLOOGILIST LAHENDUST EDULUGU?

Maailm ja ka Eesti tunneb suurel hulgal säravaid ja tehnoloogilisi edulugusid. Mis on saanud aga nendest ideedest ja lahendustest, millele ennustati varem küll suurt tulevikku, kuid mis seda ei saavutanud. Kas tulevikus on võimalik karile jooksnud ideid päästa?

Teemal „Haip, millest ei saanud midagi. Ennustused, mis ei täitunud“ peavad dialoogi reedel, 9. augustil kell 16.00-17.30 Digitarkuse alal Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Arutelusse kaasatakse ka publik.

KOLM. KUST LEIDA VAIKUS?

Kuidas mõjutab pidev nutiseadmete kasutamine ja infoüleküllus meie ajutegevust ja vaimset tervist? Kuidas olla kohal, vaigistada segadust oma peas? Kas vaikus on hea ja müra halb? Koos mõtleme nii enda kui oma laste nutiseadmete kasutusharjumustele ja sellele, kuidas infot ja elamusi 2019. aastal tarbitakse. Harjutame, kuidas enda segavaid mõtteid vaigistada, olla efektiivsem ja rohkem kohal.

Teemal „Kust leida vaikus“ arutlevad laupäeval, 10. augustil kell 18.00-19.30 Digitarkuse alal ajakirjanik Robert Kõrvits, ettevõtja ja koolitaja Ville Jehe, psühholoog Kätlin Konstabel ja ajuteadlane Jaan Aru. Arutelu modereerib Jaanus Jaska.

NELI. KUIDAS HOIDA ÄRA TULEVIKUKURITEOD?

Väga kiirelt arenevad tehnoloogiad annavad meile lugematul hulgal võimalusi ja valikuid. Õnnestumise eelduseks on aga nn digitaalne kirjaoskus, teadmised ning käitumine turvaliselt.

Räägime uutest tehnoloogiatest, nendega seotud võimalustest ja riskidest. Otsime digiarengute plusside ja miinuste vahel tasakaalu ning arutame, milliseid küsimusi peame tulevikku vaadates endalt ja ümbritsevatelt küsima. Diskussioon avab tuleviku võimalikke arenguid ning ergutab mõtlema uutmoodi. Võib-olla peatame just nii esimese küberrünnaku külmkapist?

Teemal „Küberrünne külmkapist? Tulevikukuriteod“ arutlevad laupäeval, 10. augustil kell 12.00-13.30 Digitarkuse alal küberturbeekspert Klaid Mägi, ajakirja EMA peatoimetaja Merle Liivak, SpectX turundusjuht Liisa Tallinn ja Tallinna Ülikooli õppejõud Kristjan Port. Arutelu modereerib Toomas Kärner.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Alusta arutelu veebis AFoorumis

Mis on AFoorum?

AFoorum on aruteluruum Arvamusfestivali veebilehel, kus saab Arvamusfestivali kavas olevatel teemadel arvamust avaldada nii enne kui ka pärast festivali. AFoorumis saab esitada poolt- ja vastuargumente, küsida küsimusi. 

Arutelude korraldajatel on võimalik AFoorumisse kogutud argumentide ja küsimuste pinnalt paremini ette valmistada Paides toimuvat arutelu. Pärast festivali saab postitada ka arutelude järelkajad, sh heli- ja videofailid ning tekstid, et arutelust jääks tuleviku tarbeks jälg alles. Tekkinud sisu ja mõttekaaslased võivad olla tõukeks uuele artiklile, petitsioonile, rahvaalgatusele või liikumisele. 

Vaata siit, miks AFoorum loodi

AFoorumisse saad siseneda festivali kava kaudu www.arvamusfestival.ee/kava/ või otse www.arvamusfestival.ee/afoorum. Kui oled leidnud ennast kõnetava arutelu, jäta teemasse enda küsimused või poolt-/vastuargumendid ning kutsu ka teisi sel teemal arutlema! Nii nagu arutelude programm ja arutelud sünnivad ühisloomena, nii puhume ka AFoorumile hinge sisse koos!

Vaata, kuidas AFoorumit kasutada

AFoorum on loodud koostöös Sihtasutusega Citizen OS, kes arendab e-demokraatia platvormi, mis võimaldab ühiselt teemasid arutada ja otsuseid teha. 

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Paula Kristel Kaljula

Ideed aitab ellu viia Aktiivsete Kodanike Fond

Kui oled oma head mõtted teistega läbi arutanud ja tahad neid teoks teha, siis saad taotleda selleks rahalist tuge nii praegu kui ka järgmise kahe aasta jooksul Aktiivsete Kodanike Fondist. Esimese vooru taotluste tähtaeg on 21. august 2019.

Tänavu maikuus avanes Eesti vabaühendustele uus Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizens Fund, ACF), mis toetab aastatel 2019-2023 Eesti kodanikuühiskonda 3,3 miljoni euroga. Aktiivsete Kodanike Fondi eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda ja kodanikuaktiivsust ning võimestada ühiskondlikult haavatavaid gruppe. Programmi abil püütakse parandada kodanikuühiskonna kestlikkust ja võimekust, tugevdades selle rolli osalusdemokraatia, kodanikuaktiivsuse ja inimõiguste edendamises ning haavatavate rühmade mõjujõu suurendamises.

Norra Saatkonna ajutine asjur Ole Øveraas ütles, et Norra jaoks on oluline toetada ühiskondade stabiilset arengut ja inimõiguste kaitsmist nii lähedal asuvates maades kui ka maailma eri paigus olevates konfliktipiirkondades. “Eesmärk on tagada, et kedagi ei jäeta teistest maha. See aitab vähendada inimeste hirmu ja ärevust ning kasvatada sidusamaid kogukondi,” sõnas Øveraas.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam märkis, et Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusi iseloomustab hea strateegiline läbimõeldus, mis tähendab pikaajaliste ühiskondlike muutuste tähtsustamist. “Väärtusi on keeruline kasvatada, aga mida tugevam on meie kodanikuühiskond, seda raskem on neid lõhkuda. Stabiilsed rahastusvõimalused on hädavajalikud, et aidata kaasa vabaühenduste missioonile luua sidusamat ühiskonda terves Eestis,” tõdes Hellam.

Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf lisas, et toetusprogrammi on Eesti vabakond oodanud pikalt. “See aitab vabaühendustel ellu viia pikaajalisi ja mõjukaid algatusi, edendada koostööd ning teostada oma huvikaitset, millest võidab lõpuks kogu ühiskond,” märkis Klandorf.  Ta avaldas lootust, et eesootavate aastatega suudetakse fondi toel peale kasvatada järgmine võimekate ühiskondlike muutuste eestvedajate ning eeskujude põlvkond.

Programmi eesmärkide saavutamiseks korraldatakse 5 vabaühendustele suunatud avatud taotlusvooru. Mai lõpus avanes esimene taotlusvoor keskmise suurusega ja suurtele strateegilistele projektidele, mille kestuseks on 18-24 kuud. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. august 2019 kell 23.59 Eesti aja järgi.

Eestis on fondi operaatoriks Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga. Programmi viiakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste abil ellu viieteistkümnes Euroopa Liidu riigis – nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas kui ka Baltikumis.

Täiendav info detailsete taotlemise tingimuste ja abikõlblikkuse reeglite kohta on saadaval Aktiivsete Kodanike Fondi kodulehel www.acf.ee

Lisainfo:
Ksenia Gutnitšenko
ACFi programmi koordinaator
ksenia@oef.org.ee

+372 555 63 398