marthagrauberg@gmail.com

Arvamusfestival tõi Paidesse kokku inimesed eri kogukondadest

Seitsmes arvamusfestival tõi Eestimaa südamesse kokku tuhandeid inimesi Eesti eri kogukondadest. Kahe päeva jooksul toimus üle 160 arutelu eesti keele tulevikust energiapöördeni ning arvamust sai avaldada mitmel moel, ka lauldes. Aruteludes osales üle 700 kutsutud osaleja ja arutelujuhi ning kahel päeval külastas festivali 9000 inimest. Festival sai teoks tänu 300 vabatahtliku tööle. Kaheksas arvamusfestival toimub Paides 7. ja 8. augustil 2020. 

Festivali eestvedajat Maiu Lauringut rõõmustas, et esimesel päeval festivali kosutanud padusadu inimesi ei peletanud, vaid tõi hoopis katuste alla kokku ja lõi hubase õhkkonna kogu festivaliks. “Meil on vaja luua tugevamaid ja sisukamaid suhteid, et tulevikus terendavate väljakutsetega hakkama saada. Usun, et festivali iga vestlus viis meid selleni sammu võrra lähemale,” ütles Maiu Lauring. 

Eesti rahvusülikooli 100. sünniaastal pööras tulevikuteemaline arvamusfestival tähelepanu teadlastele avalikus arutelus. Tartu Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Vabariik 100 arutelualal arutati nii eesti teaduskeele tuleviku, inimvõimete piiride kui eesti kombe- ja väärtusruumi üle. Värske teaduse alal kõlas mõte, et teaduse eesmärk ei pea olema otseses seoses kasumiga, teadusalal seoti tugevalt akadeemiat ja ettevõtlust. Mõlemal alal oldi ühel meelel, et teaduse suurem eesmärk on valdkonnaülene koostöö.

Arvamust oli festivalil võimalik avaldada mitmel moel. Valijad said poliitikutega silmast silma kohtuda #säutsukohtingul ning teineteiselt kolme minuti jooksul küsimusi küsida ja vastuseid saada. Eesti keele ja meele alal toimus ühislaulmine, kus eestlastele tuttavaid laule laulsid koos vanad ja noored. Arvamusfestival viis läbi demokraatiatrenne, kus sai teadvustada ja tugevdada demokraatias vajalikke oskusi. 

Aitäh kõigile, kes arutelud festivalile tõid, osalesid ning aitasid eesti arutelukultuuri edendada!

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Ühendkuningriigi saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi büroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning Topauto.

Foto: Deivi Suviste

Teist päeva alustab #MEParutelu

Arvamusfestivali teise päeva avab  kell 10 Vallimäel heaks traditsiooniks kujunenud #MEParutelu, kus vestlevad Eestist valitud parlamendisaadikud.

Mais toimunud Euroopa Parlamendi valimised saatsid sõnumi rahulolematust ja killustunud Euroopast. Paralleelselt kõlavad hääled, mis kritiseerivad senist ranget eelarvepoliitikat ning nõuavad rohkem solidaarsust. Samas tõstavad pead suveräänsust ihkavad jõud, kes lubavad võidelda liidu taandamise eest pelgalt ühisturuks. Millise Euroopa soovivad aastal 2024 üle anda Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud?

Kutsutud saadikutest on tulemas Marina Kaljurand, Sven Mikser ja Urmas Paet. Arutelu juhib Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Johannes Tralla. Euroopa Parlamendi Eesti büroo pakub külalistele enne arutelu kohvi. Võta kaas oma kruus või kasuta panditopsi. Aitäh!

Vaata eelmise aasta arutelu järele SIIN.

Tulevikuteemalisel Arvamusfestivalil toimub üle 160 arutelu

Paides toimub 9. ja 10 augustil Arvamusfestival, mille juhtmõte on tulevik. Festivali 28 arutelualal on kahel päeval kokku üle 160 arutelu erinevatel Eesti elu puudutavatel teemadel. Lisaks aruteludele on festivalil mitmekesine kultuuriprogramm. Arvamusfestival hoiab keskkonnasõbrlikku joont ning palub külalistel kaasa võtta oma veepudeli ja kohvikruusi. 

“Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles Lauring.

Arvamusfestivali kavva jõudis ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Mitmed arutelud on seadnud eesmärgiks konkreetse tulemuse, nt ettepanekute või soovituste nimekirja. 

Arvamusfestivali algatusel toimub tänavusel festivalil demokraatiatrenn, kus saab treenida demokraatia tugevdamiseks vajalikke “lihaseid”. Samuti on mõlemal festivali päeval kavas ainulaadne #säutsukohting, kus saab silmast-silma kohtuda ja küsimusi küsida üheksa erakonna poliitikutelt, mängu juhib näitleja Mari-Liis Lill. 

Festvali kultuuriprogrammi korraldab Paide muusika- ja teatrimaja. Festivali avakontsert toimub neljapäeval, 8. augustil, kui Paide kirikus astuvad üles Mari Kalkun, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe. Reedel tähistab esimest sünnipäeva Paide teater ja keskväljakul keerutavad plaate Paide DJd, laupäeval paneb festivalile muusikalise punkti ansambel Lenna. 

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo, Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Topauto.

Ala kaardid: https://www.arvamusfestival.ee/ala-kaart/

Foto: Kermo Vahula

Küsida või mitte? Ikka #küsi

Hea arutelu aluseks on koostöö, kus oma roll on osalejal, arutelujuhil kui ka kuulajal. Hea arutelu tunnuseks on kaasatud publik – nii passiivses kui aktiivses vormis. Seda mitte ainult sellepärast, et igaüks end hästi tunneks, vaid selleks, et arutelu publiku tähelepanekute ning ideede kaudu võimalikult palju areneda saaks. Küsimuste küsimine on hea viis, kuidas kuulaja saab arutelul kaasas olla, kirjutab SpeakSmarti arutelujuht Kristin Parts. 

Hea küsimuse valem on lihtne. Hea küsimus rahuldab minu kui küsija uudishimu, pakkudes samal ajal mõtteainet ka minu vestluspartnerile ja teistele arutelu kuulajatele. Sellest tingituna on hea küsimus teemakohane ning lähtub käimasolevast arutelust. Head küsimust saab küsida vaid arutelu tähelepanelikult kuulates (loe Arvamusfestivali blogist ka Marleen Pedjasaare 2018. aasta artiklit “Kuula ja sa näed”). 

Kas küsida?

Kuigi antud kirjatüki lõpuosas jagan mõningaid näpunäiteid, mida hea küsimuse esitamiseks soovi korral järgida, ei tasu sellest teha järeldust justkui küsimine oleks mingisugune kõrgem teadus ja igaühe küsimused poleks oodatud. Vastupidi. Arvestades sõna ja keele piiratust ning inimeste vahelisi erinevusi, on arusaamatus, ebakõla, erimeelsus ning konflikt inimsuhtluse loomulikud osad. Selliste olukordade lahenemise üks võtmekohti on justnimelt küsimuste küsimine. Hea küsimus aitab teemapüstitust arendada ning vestluse või arutelu eesmärki paremini täita.

Mõttega arutelu kuulates on paratamatu, et vahel jääb mõni lause segaseks, sõnavõtt puudulikuks või seisukoht nõustumatuks. Kui nii tunneb üks kuulaja, on tõenäoline, et samu tähelepanekuid on teinud ka teised. Seega aitab küsimuste küsimine ühelt poolt tagasisidestada, teisalt täiendada arutelu nõnda, et suurema hulga inimeste ootused oleksid täidetud.

Keskmine inimene võib leida ennast olukorrast, kus küsida justkui tahaks, kuid enesekriitika hoiab tagasi. Kontrollmehhanismina võib endalt küsida, kas minu küsimus võiks olla huvipakkuv ka teistele kuulajatele. Kui vastus on jaatav, siis on küsimusel kindlasti arutelus oma koht ning ka küsimusele “kas küsida” peaks vastus olema “jah”.

Kuidas küsida?

Lihtsuses peitub võlu. Klassikaline murekoht seisneb tihti hoopis n-ö tekkivas monoloogis. Juhtub sageli, et küsijal on väga hea põhiküsimus, kuid seda suuliselt vormides tekib vajadus lisada sinna juurde mitu selgitavat lauset, paar näidet ning vahel mõned lisaküsimused. Debati olukorras juhtub siis tihti, et küsija peamise mõtte tuum läheb kaduma ning vastatakse vaid mõnele kuuldud märksõnale. Sellise olukorra vältimiseks aitavad mõned lihtsad nipid:

  • Mida lühem ja konkreetsem on küsimus, seda suurema tõenäosusega on see üheselt mõistetav nii küsija, vastaja kui ka kuulaja jaoks. Seeläbi saab küsimus kindlamalt oodatud vastuse. 
  • Tasub alati küsimus enne esitamist enda jaoks sõnastada. Sageli tuleb kuulajal oma küsimisjärge oodata ning küsimuse algne mõte võib hakata ununema, samuti segab inimesi tihtipeale harjumatu avaliku esinemise olukord, kus vahel on küsija poole suunatud isegi kaamera ja mikrofon. Selliste ootamatuste vältimiseks kirjutavad isegi väga kogenud kõnelejad ning väitlejad oma küsimusi üles, et see õigel hetkel võimalikult efektiivselt esitada.
  • Viimaseks, ja võib-olla kõige olulisemaks, on hea küsimus sõbralik, toetav ning hinnanguvaba. On lihtne vastanduda ideedega, millega ei saa nõustuda, on arusaadav tunda emotsiooni kõnelejat torkida, nügida ning oma väiteid kaitsma sundida. Mõlemat on võimalik ning sageli ka vajalik teha, kuid kumbagi ei tasu teha halvustavalt või solvavalt. Kõige lihtsam viis tulist arutelu edasi viia, on jääda ise rahulikuks. Hea küsija, ühtlasi ka kõneleja ja kuulaja, on võimelised eristama inimest tema seisukohast ning seeläbi küsima ka küsimusi, mis on suunatud väljaütlemiste, mitte inimese enda pihta. See suurendab lootust küsimusele ka sisuline vastus saada ning aitab arutelul tervikuna areneda.

Arvamusfestival algab kontserdiga kirikus

Kui tavaliselt on arvamusfestivali kultuuriprogramm saanud alguse reedel, samal päeval, kui algavad esimesed arutelud, siis sel aastal antakse avakontsert juba neljapäeva hilisõhtul ja seda väga huvitavas kohas, nimelt Paide Püha Risti kirikus. Kontserdil esinevad Mari Kalkun, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe. See on ainulaadne kontsert, sest niisuguses koosseisus nad varem esinenud ei ole. 

Mari, kas sa oled varasematel aastatel arvamusfestivalil osalenud? 

Las ma nüüd mõtlen … Tegelikult ei ole. Paides olen küll kogukonnamajas korduvalt üles astunud, aga arvamusfestivalil osalenud ei ole.  

Arvamusfestivali peetakse juba mitmendat aastat järjest ja meedias on sellest palju juttu olnud. Mis mulje on sul sellest üritusest jäänud? 

Mul on mulje, et see on mõtete avaldamise platvorm, uuenduslik ja aus. Mitmekesine paik, kus saab olulistel teemadel kaasa mõelda ja rääkida ning tutvuda erinevate ja huvitavate vaatenurkadega. Tundub, et see on väga oluline algatus. Ma arvan, et need teemad, mis läbi käivad, on oluline lahti rääkida. Mulle siiski meenub, et olen osalenud arvamusfestivalile tuule tiibadesse lükanud üritusel, eelarvamusfestivalil, mis peeti Kagu-Eestis.

Sa ütlesid, et oled käinud korduvalt esinemas Paide Wabalinna majas. Mis mulje sulle Paide publik on jätnud? 

Minu kogemuse põhjal on kohalik publik väga tore ning jätnud mulle väga soojad mälestused.  Kui andsin välja plaadi, tulin omal algatusel ka Paidesse, sest see tundus oluline koht, mida kindlasti külastada. Mulle väga meeldib see kogukonnaalgatus ja -maja, olen neid kõrvalt jälginud. 

Arvamusfestivali avakontserdil esined sa koos Kaido Kirikmäe ja Robert Jürjendaliga. Kas olete ka varem koos musitseerinud? 

Robiga oleme küll varem, Kaidoga mitte. Sellist kontserti teeme esimest korda. Ma austan ja hindan väga mõlemat, nii Kaidot kui ka Robertit, ning arvan, et nad on suurepärased muusikud. See saab olema ainulaadne kontsert, sest rohkem selles koosseisus meil praegu plaani üles astuda ei ole. Tuleb improvisatsiooniline kontsert, kus on rohkelt heliruumi, mida Kaido ja Robert koos oskavad hästi luua. 

Mida tähendab improvisatsiooniline? Kas tulete kokku ja ise ka ei tea päris täpselt, mis juhtuma hakkab, või olete koos harjutanud? 

Me Robiga tunneme teineteist juba varasemast ajast ja oleme koos varem mänginud, eks ta natuke sarnas vormis kontsert tuleb. Aga jah, see ei ole traditsiooniline kontsert, kus lugu järgneb loole. Pigem loome heliruumi, mis valmib suures osas kohapeal. Eks siduvateks osadeks on minu kirjutatud lood, aga koos loome selles atmosfääris midagi täiesti uut. See koht, kus esineme – kirik – annab kindlasti ka oma osa. 

Mis on sinu soovitused, kuidas kontserdile tulija peaks ennast häälestama, et kontserdist head elamust saada?  

Ainuke soovitus on tulla avatud meelega. See ei ole kontsert, kuhu tulla kindlat lugu ootama. See saab olema pigem nagu helirännak. Olen esinenud väga erinevates riikides ja mõistnud, et kui publik on avatud, siis keel ei olegi enam oluline, muusika ise on universaalne keel. Ja mulle tundub, et arvamusfestivali publik ongi selline: avatud uutele kogemustele.

Kas plaanid ka ise arvamusfestivalile arutelusid kuulama jääda? 

See kontsert on minu viimane esinemine suvel, siiani on väga tihe suvi olnud, seega tõepoolest ehk jäängi kuulama. Aga otsustan kohapeal – see saab pigem olema spontaanne otsus.

Arvamusfestivalivali kultuuriprogrammi veab Paide muusika- ja teatrimaja. Rohkem infot SIIN.

Tekst ilmus algselt Paide linnalehes

Demokraatia tugevuse saladus – trenn!

Toitumisnõustajaid, -kavasid, treeningklubisid ja personaaltreenereid on viimastel aastatel tekkinud kui seeni peale vihma. Eesmärk on hea, edendada meie tervist, sest terves kehas terve vaim! Kes aga treenib neid muskleid, mis meie ühiskonda heas vormis hoiavad, küsib Vabaühenduste Liidu juhataja ja demokraatiatreener Kai Klandorf. 

Ajaks, mis Ameerika sai oma 16. presidendi, oli riik kasvanud nii tugevaks, et Lincolni üks enim tuntud ja korratud mõte on kohane tänini. Ta ütles, et Ameerika on nii tugev, et võõrvõim neid ei suudaks hävitada ning kui ameeriklased kaotavad oma vabaduse, siis ainult seepärast, et nad on selles ise süüdi. Inimeste vabaduste piiramist näeme aga juba üsna igapäevaselt ka meie tänases Euroopas. 

Kodanikuühiskonna aktiivse liikmena jälgin tihti, mis toimub teiste riikide demokraatlike vabadustega. Miks on nii, et mõnes riigis on vabadusi kergem piirata kui teistes? Raskem on piirata vabadusi neis riikides, kus on praktikad, millega treenitakse demokraatialihaseid! Just, ka demokraatlikul riigikorral on musklid, mis vajavad trenni. 

Eesti on noor demokraatia, oleme siin neid demokraatialihaseid ja -oskusi treeninud tänaseks pea 28 aastat. Spordis võib selle ajaga hiilgava karjääri teha ja juba pensionipõlvele mõtlema hakata. Demokraatlik riik võtab aga kauem aega, et tugevaks sirguda. 

Aktiivne kuulamine, kaasamine, empaatia, arvamuse selge väljendamine, erimeelsustega arvestamine, kompromisside saavutamine – need on oskused, mis pole kaasasündinud, aga mis on tugevale demokraatiale väga vajalikud. Seetõttu tuleb ja saab neid treenida. 

Mina olen omandanud hariduse demokraatlikus riigis, demokraatlikes koolides, kus olen saanud mainitud demokraatialihaseid kasutada. Töötanud olen ka valdavalt organisatsioonides, kus otsuseid langetatakse argumenteeritult, kaalutletult, kaasavalt  – demokraatlikult. Kahjuks igal pool see nii ei ole, nii et mul on pigem vedanud. Töökius, halb juhtimine, läbipaistmatud otsused ja vaenulik suhtlemine kollektiivis on mitmete jaoks endiselt igapäevane. Need on kõik näited organisatsioonidest, kus demokraatialihaste trenn suuresti abiks oleks. 

Demokraatlikud protsessid pole miski, mis juhtub iseenesest. Meie riigi loomise taga oli hulganisti teadlikke inimesi, kes oskasid strateegiliselt planeerida ja õigetel hetkedel selgelt seisukohad välja öelda. Meie vabaduste hoidmine on aga meie kõigi töö. See, et tähistaksime ka Eesti Vabariigi 200. sünnipäeva, nõuab meilt riigina, aga ka igaühelt üksikisikuna, pingutust. Siin saame eeskujuks võttagi Taanis välja töötatud demokraatiatrenni, mis nüüd on jõudnud ka Eestisse!

Demokraatiatrenn keskendub kaheksa demokraatialihase tugevdamisele. Erimeelsuse, kaasatõmbamise, aktiivse kuulamise, kompromissi, empaatia, oma arvamuse, eneseväljenduse ja aktivismi muskli treenimise läbi saab meie demokraatia ka hea vormi. Selleks on välja töötatud 30-minutilistest seeriatest koosnev treeningkava. Demokraatiatrenni on eesti oludele kohandanud Arvamusfestivali demokraatiatreenerid. Suurepärane võimalus trennidest osa saada ongi juba 9. ja 10. augustil Arvamusfestivalil.

Soovid demokraatiatrennist rohkem teada? Vaata SIIA!

Vabatahtlik soovitab #haridusala

Haridus on Eestis miski, mille üle oleme sama uhked nagu laulupeo üle. Kui laulukaare all ühtelauldes mõtleme tagasi ajaloolistele sündmustele, siis tänavusel Arvamusfestivalil toimub ühtearutlemine tulevikku vaadates. Nii mõtiskleb Arvamusfestivali kommunikatsioonitiimi vabatahtlik Triinu Pääsik ning kutsub kuulama Haridusala arutelusid.

Tänased õppijad on homsed tegijad, tänased õpetajad (ja teised oma ala professionaalid) aga tuleviku tegijate eeskujud. Võime neid vaadelda ka influenceritena (suunamudijatena), mida nad kindlasti omal viisil on. Mõttekohaks on aga see, milliseks soovime tänaseid õppijaid mudida. Endiselt pole leiutatud kulpi, millega õppijatele tarkust pähe panna, seega peame seda ise tegema. Millised on need õpetajad ja õppijate valikud, mis meid soovitud muutusteni viiksid?

Hariduses on õpetajate ja tugisüsteemi töötajate põud. Kastekannud erinevate programmide ja kampaaniate näol käivad üle hariduspõllu, kuid vett siiski napib. Kuidas tagada praegustele lasteaialastele tulevikus õpetajad? Kuidas tagada õpetajad, kes neile 21. sajandi ja edaspidi ka 22. sajandi oskusi suudaksid õpetada? Kuidas tuua talendid koolidesse?

Haridusala keskmes on teemad, mis arutlevad muutuste sisseviimise üle, mitmekesise hariduse ja teaduspõhise lähenemise ning erinevate variantide üle, kuhu suunas haridus Eestis liikuda võiks. Mida rohkem kaasa mõtleme ja ideid lauale paneme, seda omasemaks muutub tunne ja selgemaks siht. Osalejad saavad oma ideede ja mõtetega anda sisendit kõikidele hariduse tulevikuga seotud teemadele.

Arvamusfestival on koht, kus üht- ja teistmoodi mõtlejademõtlejad ja teisitimõtlejad saavad ühise laua taga arutleda ja vaielda, otsida põhjendusi ja leida lahendusi, küsida küsimusi, mis tekitavad hirmu või mida seni pole saanud oma koolidirektorilt, kaaslaselt või õpetajalt küsida. Kokku tulles ning teineteisele silma vaadates ning kuulates võib tekkida parem mõistmine ning sealt edasi on juba kraadi võrra julgem edasi liikuda.

Muutused algavad mõtteviisist. “Need inimesed, kes arvavad, et maailma saab muuta, ongi need inimesed, kes maailma muudavad.” (Steve Jobs)

Usume, et maailma saab muuta!
#haridusala #arvamusfestival2019

Rattaga Arvamusfestivalile!

Rattasõidu fännid armastavad väljakutseid ja huvitavaid sihtkohti ning mis oleks veel lahedam kui ühine sõiduelamus Arvamusfestivalile! Energiapöördeala korraldajad võtavad tänavusel festivalil teist korda ette rohelist liikumisviisi propageeriva rattaretke ning kutsuvad kõiki rattasõidufänne osalema.

Energiapöördealal on plaanis mitmeid arutelusid rohelisema tuleviku teemal ning kui tihti räägitakse, et mis see üks inimene ikka nii suurtes ja globaalsetes valdkondades kui energeetika muuta saab, siis jättes Arvamusfestivalile tulekul fossiilkütused kasutamata, saab igaüks väga konkreetselt energiapöördele kaasa aidata. Hea tuju, uued tuttavad ning sportliku hommikupooliku saab boonusena kaasa. Eelmisest aastast meenuvad mitmed hobiratturid, kes varem festivalil käinud polnudki, kuid tänu ühisele rattasõidule nüüd Arvamusfestivali fännid on. Ehk tuleb sel aastal ka vastupidi fänne juurde ehk Arvamusfestivalil osalejaid, kes tänu rattaretkele endas tulihingelise ratturi avastavad.

Foto: Arvamusfestivali rattaretke osalejad 2018. aastal

Tallinnast algavaks trassiks oleme valinud huvitava ja väiksema autoliiklusega ca 100 km pikkuse teekonna, mis läheb läbi Peningi, Kõrvemaa, Albu ja Roosna-Alliku. Liituda saab ka poole pealt, kus ametlik vahepeatus koos kehakostitusega toimub. Tallinnast startides liigume kahes grupis: rattafanaatikud, kel eelmisel aastal oli keskmine sõidukiirus tugevas vastutuules 28 km/h. Teise grupi tempo on rahulikum ja sobib ka nö pühapäevasõitjatele. Mõlemat gruppi abistab vajadusel turvaauto.

Rattaretke start on reedel, 9. augustil kell 8.00 Tallinnas Pirita velodroomi juures! Paidesse jõuavad esimesed ratturid kella 12 paiku.

Rattaretke korraldavad Taastuvenergia Koda ja Sunly koostöös Arvamusfestivali Energiapöördealaga, kust saab ka vastuseid kõikidele tekkivatele küsimustele. Lisainfo lisandumas jooksvalt: https://www.facebook.com/events/307755436774839/

Tekst: Tuuliki Kasonen / OÜ Sunly

Prügikangelased tulevad festivalile rataste, muusika ja tantsuga

Tänavu vuravad Arvamusfestivali Hea kliima alal kui ka mujal Paides põnevatel ratastel ringi prügikangelased Soomest – Antti Lahti (Jyväskylä Time of Dance festivali kunstiline juht ) ning Panu Varstala (Apinatarha tantsutrupp). Uurisime, kes täpsemalt on prügikangelased ning mis neid Arvamusfestivalile toob.

Kes on Prügikangelased ja mille eest te seisate?

Oleme kaks Soome meest, kes armastavad funki, tantsimist, rattaid ja puhast keskkonda. Meie missiooniks on koristada tänavaid ning samal ajal koos lõbutseda. Usume, et kui tegeleme sellega, mida armastame, muutub ka linn paremaks paigaks. Just sellel põhjusel ehitasime  2015. aastal oma esimesed päikeseenergial töötavad veojalgrattad. Panu on terve oma elu mänginud löökpille, mistõttu sisaldab tema ratas trummikomplekti. Antti on DJ ning kogub muusikaalbumeid – seega tema rattal on plaadimängija ja mikser. Kokku on see täiuslik platvorm tänavapeole!

Kuidas Prügikangelaste liikumine alguse sai?

Panu kirjutas 2014. aasta jõuludel Facebooki lühikese teate, kus pakkus välja idee parimaks suvetööks – puhastada linnakeskkonda ja üllatada tänaval möödujaid kaasaegse tantsuga. Antti vastas sellele postitusele. Sealt edasi hakkasime oma ideid kombineerima ning tegime algust Prügikangelaste aktsiooniga 2015. aasta Jyväskylä Suvefestivalil.

Kuidas panustate parema linna ja tuleviku kujunemisesse?

Meil on selleks selge visioon:

  1. Sõita oma jalgratastel mööda linna ringi.
  2. Koristada järk-järgult eri linnaosasid, et muuta need tantsuks sobivamaks
  3. Tantsida
  4. Liikuda seejärel järgmisesse sihtpunkti ning korrata oma tegevust

Meie algatus on avatud kõigile liitumiseks!

Millist mõju olete siiani suutnud avaldada?

Loodetavasti oleme suutnud muuta inimesed kõikjal maailmas õnnelikumaks.

Miks võiks Arvamusfestivali külaline teid vaatama tulla? Millega üllatate?

Kui tahta chillida ja saada positiivset energiat, olete oodatud meiega ühinema. Soovime kuulda inimeste ideid parema maailma kohta ning kuidas saame seda saavutada. Ehk suudame koristamise vahepeal üllatada ka funk-muusika ja tantsuga.

Kuidas tulite mõttele ehitada oma erilised jalgrattad?

Nuputasime, kuidas võiks ise oma varustusele elektrit toota, kui soovime külastada ka kohti, kus puudub ligipääs elektriühendusele. Peagi kontakteerusime päikeseenergia spetsialisti Janne Käpylehtoga, kes aitas meil lahendada oma ideega seotud tehnilised küsimused.

Mida toob tulevik Prügikangelastele? Mis järgmiseks?

Praegu ajame me oma rida edasi ning läheme lihtsalt vooluga kaasa. Miks mitte keskenduda hoopis vahelduseks kohalikule tasandile – selle asemel, et mõelda koguaeg suurelt ja globaalselt? Plaanime Prügikangelastega jätkata nii kauaks kui võimalik.

Prügikangelaste performance toimub Hea kliima alal reedel, 9. augustil kell 12.

Infot  Prügikangelaste kohta leiad siit:
www.trashheroes.net/
www.facebook.com/trashheroes.net/
www.instagram.com/trashheroes/

Prügikangelased kutsus Arvamusfestivalile Soome Instituut.

Fotod ja video: Trash Heroes

Alusta arutelu veebis AFoorumis

Mis on AFoorum?

AFoorum on aruteluruum Arvamusfestivali veebilehel, kus saab Arvamusfestivali kavas olevatel teemadel arvamust avaldada nii enne kui ka pärast festivali. AFoorumis saab esitada poolt- ja vastuargumente, küsida küsimusi. 

Arutelude korraldajatel on võimalik AFoorumisse kogutud argumentide ja küsimuste pinnalt paremini ette valmistada Paides toimuvat arutelu. Pärast festivali saab postitada ka arutelude järelkajad, sh heli- ja videofailid ning tekstid, et arutelust jääks tuleviku tarbeks jälg alles. Tekkinud sisu ja mõttekaaslased võivad olla tõukeks uuele artiklile, petitsioonile, rahvaalgatusele või liikumisele. 

Vaata siit, miks AFoorum loodi

AFoorumisse saad siseneda festivali kava kaudu www.arvamusfestival.ee/kava/ või otse www.arvamusfestival.ee/afoorum. Kui oled leidnud ennast kõnetava arutelu, jäta teemasse enda küsimused või poolt-/vastuargumendid ning kutsu ka teisi sel teemal arutlema! Nii nagu arutelude programm ja arutelud sünnivad ühisloomena, nii puhume ka AFoorumile hinge sisse koos!

Vaata, kuidas AFoorumit kasutada

AFoorum on loodud koostöös Sihtasutusega Citizen OS, kes arendab e-demokraatia platvormi, mis võimaldab ühiselt teemasid arutada ja otsuseid teha. 

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Paula Kristel Kaljula

Ideed aitab ellu viia Aktiivsete Kodanike Fond

Kui oled oma head mõtted teistega läbi arutanud ja tahad neid teoks teha, siis saad taotleda selleks rahalist tuge nii praegu kui ka järgmise kahe aasta jooksul Aktiivsete Kodanike Fondist. Esimese vooru taotluste tähtaeg on 21. august 2019.

Tänavu maikuus avanes Eesti vabaühendustele uus Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizens Fund, ACF), mis toetab aastatel 2019-2023 Eesti kodanikuühiskonda 3,3 miljoni euroga. Aktiivsete Kodanike Fondi eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda ja kodanikuaktiivsust ning võimestada ühiskondlikult haavatavaid gruppe. Programmi abil püütakse parandada kodanikuühiskonna kestlikkust ja võimekust, tugevdades selle rolli osalusdemokraatia, kodanikuaktiivsuse ja inimõiguste edendamises ning haavatavate rühmade mõjujõu suurendamises.

Norra Saatkonna ajutine asjur Ole Øveraas ütles, et Norra jaoks on oluline toetada ühiskondade stabiilset arengut ja inimõiguste kaitsmist nii lähedal asuvates maades kui ka maailma eri paigus olevates konfliktipiirkondades. “Eesmärk on tagada, et kedagi ei jäeta teistest maha. See aitab vähendada inimeste hirmu ja ärevust ning kasvatada sidusamaid kogukondi,” sõnas Øveraas.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam märkis, et Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusi iseloomustab hea strateegiline läbimõeldus, mis tähendab pikaajaliste ühiskondlike muutuste tähtsustamist. “Väärtusi on keeruline kasvatada, aga mida tugevam on meie kodanikuühiskond, seda raskem on neid lõhkuda. Stabiilsed rahastusvõimalused on hädavajalikud, et aidata kaasa vabaühenduste missioonile luua sidusamat ühiskonda terves Eestis,” tõdes Hellam.

Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf lisas, et toetusprogrammi on Eesti vabakond oodanud pikalt. “See aitab vabaühendustel ellu viia pikaajalisi ja mõjukaid algatusi, edendada koostööd ning teostada oma huvikaitset, millest võidab lõpuks kogu ühiskond,” märkis Klandorf.  Ta avaldas lootust, et eesootavate aastatega suudetakse fondi toel peale kasvatada järgmine võimekate ühiskondlike muutuste eestvedajate ning eeskujude põlvkond.

Programmi eesmärkide saavutamiseks korraldatakse 5 vabaühendustele suunatud avatud taotlusvooru. Mai lõpus avanes esimene taotlusvoor keskmise suurusega ja suurtele strateegilistele projektidele, mille kestuseks on 18-24 kuud. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. august 2019 kell 23.59 Eesti aja järgi.

Eestis on fondi operaatoriks Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga. Programmi viiakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste abil ellu viieteistkümnes Euroopa Liidu riigis – nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas kui ka Baltikumis.

Täiendav info detailsete taotlemise tingimuste ja abikõlblikkuse reeglite kohta on saadaval Aktiivsete Kodanike Fondi kodulehel www.acf.ee

Lisainfo:
Ksenia Gutnitšenko
ACFi programmi koordinaator
ksenia@oef.org.ee

+372 555 63 398

Arvamusfestival hoiab keskkonnasõbralikku joont #heakliima

Paides toimuva seitsmenda arvamusfestivali juhtmõte on tulevik, mitmetes aruteludes tuleb juttu meie planeedi väljakutsetest ning noortega peab kliimadialoogi president Kersti Kaljulaid. Festival hoiab läbivalt keskkonnasõbralikku joont, seda nii toitlustuse korraldamisel, ala ülesehitusel kui omatoodete puhul. 

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tulevikust rääkides võimatu mööda vaadata küsimusest, kuidas oma käitumist öko- ja kliimakriisi kontekstis muuta. “Suurüritused toovad kokku palju inimesi, kes kõik tahavad end hästi tunda, süüa ja juua. Seda saab teha palju keskkonnasõbralikumalt, kui oleme seni harjunud. Arvamusfestival püüab festivali ala üles ehitada, toitlustust ja jäätmekäitlust korraldada võimalikult jätkusuutlikult ja vastutustundlikult ning kutsume ka oma külalisi sellele kaasa aitama,” ütles Lauring.

Festivali toitlustustajad kasutavad üksnes komposteeritavaid toidunõusid ning jooke pakutakse Eesti Pandipakendi pestavatest panditopsidest. Festival soovitab nii külastajatel, aruteludes osalejatel kui vabatahtlikel kaasa võtta oma joogipudeli, mida saab festivali alal veega täita. Prügi kogutakse liigiti ning seejuures on abiks festivali rohesaadikud. Olulise uuendusena kogutakse külastajatelt komposteeritavad toidunõud ning biojäätmed muudest jäätmetest eraldi ning need lähevad Väätsa prügilasse kompostimisele. Komposteeritavate nõude tarnepartneriks on Mixpack.

Jätkusuutlikkust peab festival silmas ka omatoodete puhul. Festivali särgid loob väärtustava taaskasutuse meetodil rõivadisainer Reet Aus. Festivali plakati pildiga kandekotid valmistab tekstiilijäätmetest sotsiaalne ettevõte MTÜ Töötoad, mis pakub tööd erivajadusega inimestele. Puidust kõrvarõngad ja prossid on käsitööna valmistatud ja värvitud, märkmikud taaskasutatud paberist. Festivali sümboolikaga veepudelid on korduvkasutatavad ja BPA-plastiku vabad. Arvamusfestivali autopartner Topauto tutvustab festivalil gaasiautot SEAT TGI, mis tarbib keskmisest vähem kütust ning tekitab poole vähem müra.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. Festival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Kliima ja keskkonna teemadel toimuvad arutelud Hea kliima, Meie tuleviku, Energiapöörde, Tulevikuinimese ja lastearutelude aladel. Täpsemalt vt kavast.

Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Arvamusfestivali autopartner Topauto tutvustab festivalil gaasiautot SEAT TGI, mis tarbib keskmisest vähem kütust ning tekitab poole vähem müra.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Kermo Vahula

Arutelust algatuseni. Alusta juba täna! #rahvaalgatus

Rahvaalgatus.ee kutsub festivalil toimuvate aruteludega seotud algatusi juba praegu oma keskkonda üles riputama. Kui sul on suurepärane idee või oled märganud teravat probleemi, siis ära pelga ning alusta rahvaalgatust enne festivali. Siis saab algatus saab külge Arvamusfestivali märgi.

Alates 2014. aastast saavad Eesti kodanikud riigikogule ühiseid ettepanekuid esitada. 2016. aastal sündis keskkond Rahvaalgatus.ee, mille kaudu on võimalik ettepanekutele koguda digiallkirju ning ühine pöördumine parlamendini toimetada. 

Arvamusfestivali aruteludest on tänaseks sündinud kaks rahvaalgatust. Eesti Roheline Liikumine algatas PÕXITi ehk põlevkivienergeetikast väljumise strateegia ning Päästeliit ilutulestiku maksustamise vabatahtlike päästjate toetuseks. Aitäh, et olete rajanud teed ning oma arutelu algatuseks vorminud!

Tänavu kutsub Rahvaalgatus.ee algatusi looma juba enne festivali. Paides Keskväljaku alal on üles seatud Rahvaalgatus.ee telk, kus oma algatusele tähelepanu saada ning toetajaid ja allkirjastajaid leida!

Kolm sammu enne festivali:
1) loo algatus rahvaalgatus.ee keskkonnas,
2) kopeeri sinna oma arutelu kirjeldus,
3) kirjuta abi@rahvaalgatus.ee ning sinu algatusele lisatakse Arvamusfestivali märk.

Riigikogusse pöördumiseks vajalik 1000 allkirja ei ole väike hulk. Edukad kampaaniad vajavad toetajaid. Sinu algatust levitame Arvamusfestivali kanalites nii enne kui pärast festivali! Sul on võimalus panna kokku esimene rahvaalgatus, mis jõuaks riigikoguni kohe pärast festivali!

Rohkem infot https://www.arvamusfestival.ee/rahvaalgatus/.

Tule majandust tulevikku lennutama #tulevikumajandus

Majandus mõjutab kõiki eluvaldkondi. Oled sa mõelnud, milline näeb välja pensionisüsteem aastal 2050? Kui palju teeme tühitööd? Või kuidas mõjutab majandus looduse taastumisvõimet? Neil ja paljudel teistel teemadel kutsuvad Swedbank, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Vegan Selts teid arutlema Tulevikumajanduse alal. 

Reede, 9. august


13.30-14.45 Diversity – a tool for sustainable success
Discussion is about the benefits of diversity for different types of organisations. Diverse workforce brings along open-mindedness and helps to grasp all potential business opportunities. Why diversity brings various benefits? Are Nordic and Baltic companies realizing this competitive edge? Participants Piia Karhu (Finnair), Anu Realo (Tartu Ülikool), Kaire Tero (Rimi Eesti Food AS). Moderator Annika Arras (Miltton New Nordics). Arutelu tõlgitakse eesti viipekeelde.

15.00-16.15 What is the future-proof economic model?
Consumption is the fuel for economy – how will the business do in the post-growth economy? Is circular and bioeconomy the right vehicle? Is it possible really to detach growth from resource consumption? Some socio-economic studies refer to new alternatives. These are crucial issues for politicians, social scientists, economists and entrepreneurs. Participants Kristiina Esop (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum), Mika Pantzar (Soome ökonomist), Mikael Malmaeus (ökonomist ja keskkonnapoliitika ekspert) ja Tea Danilov (Arenguseire Keskus). Arutelu juhib Kristi Saare. Arutelu tõlgitakse eesti viipekeelde.

16.30-17.45 Majanduskriis ei ole tasaareng – häkime ökonoomikat
Lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik. Üks peadtõstev alternatiiv on tasaareng, mis kätkeb endas majandusmootori läbilaskevõime sihilikku kahandamist, lihtsustusi elukorralduses ja sügavamat suhestumist keskkonnaga. Kuidas saaks Eestist esimene riiklik tasaarengu viljeleja, et olla valmis kõikvõimalikeks tulevikustsenaariumiteks? Minihäkatoni käigus tutvustatakse lühidalt tasaarengu peamisi põhimõtteid ning eri valdkonna ekspertide käe all katsetavad osalejad erinevaid tasaarengu vaimust kantud uudseid lähenemisi kohe ka Arvamusfestivali laiemas kontekstis. Osalevad Liisa Aavik, Rainer Eidemiller ja Riinu Lepa. Häkatoni veab Madis Vasser.

18.00-19.30 Kuidas elada pensionita?
Teise pensionisamba võimalik vabatahtlikuks muutmine on tihti nii kaugena tunduva pensioniteema taas teravalt päevakorda toonud. Tulevikuettekujutused väärikast vanaduspõlvest on ilusad, aga kuidas sinna jõuda? Mõtleme kaugemale: milline võiks olla pensionisüsteem aastal 2050? Kas meil on lootust pensioni saada? Kas ja kuidas selle eest võiks hoolt kanda? Sammastega või sammasteta? Milliseid alternatiive võiks praegusele süsteemile olla? Osalevad Kristjan Tamla (Swedbanki pensionifondide juht), Lauri Leppik (Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur), Mare Veermaa (Järvamaa Pensionäride Koondise juht), Marcus Ehasoo (Eesti Õpilasesinduste Liidu juht) ja Tõnn Talpsepp (Ettevõtluskõrgkooli Mainor teadusjuht ja TalTech vanemteadur). Arutelu juhib Kati Voomets (Swedbanki Rahaasjade teabekeskus).

Laupäev, 10. august


12.00-13.30 Reaalajamajandus – tühitöö ajastu lõpp
Täna moodustavad manuaalsed tegevused (rutiinsed raamatupidamistegevuste; maksu- ja statistikaaruannete koostamine ja edastamine; topelt andmesisestamine jne) kogu majandus- ja ettevõtlusruumist ligi poole, mistõttu läheb praktiliselt pool võimalikust väärtusloomest ja kvaliteedist kaduma. Kui palju teeme tühitööd ja kui kaugel oleme reaalajas toimuvatest finantstehingutest ja administratiivsetest toimingutest ning kas üldiselt oleme valmis mõtlema reaalajas ja online’is toimuva ühiskonna suunas? Osalevad Janek Rozov (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kaido Heinsalu (Tieto), Külli Kraner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Marika Korka (Maksu- ja Tolliamet), Liisi Karindi (Ecologit), Aime Roosioja (Türi vallavalitsus). Arutelu juhib Christman Roos (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).

14.00-15.30 Tiigrihüpe Eesti tööstuses
Kui tahame säilitada ning parandada Eesti konkurentsivõimet, peavad ettevõtete investeeringud tööstuse kaasajastamisse oluliselt suurenema. Teisisõnu – tööstuse digipööre Eestis on võimalik, kuid veel enam vajalik. Kuidas teha seda aga olukorras, kus siinsest tööstussektorist moodustavad olulise osa väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle jaoks võib tootlikkuse tõstmine läbi digitaliseerimise osutuda väljakutseks, mille jaoks jääb puudu nii ajast kui ressursist? Osalevad Raul Kirsimäe (Swedbank), Kaido Karu (Eziil) ja Tauno Otto (TalTech), arutelu veab Jana Pavlenkova (Prototron).

16.00-17.30 Kullast kallim – väärtustepõhisest majandusest täna ja tulevikus
Erinevate vähemuste kohtumisel tekib paljusus, kelle rikkusteks pole mitte raha ja investeeringud, vaid kogemused ja lood, avatumad vaatenurgad, võrdsemad võimalused. Neurodiversiteet, feminism, veganlus, LGBT ja inimõigused on tulevikumajanduse väärtused. Arutelus küsime, kas innovaatilised avatud kontorid ja kiidetud ringmajandusmudelid ikka loovad uusi väärtusi? Kuidas saaksime objektistavast majanduskeskkonnast edasi liikuda? Kuidas saame erisusi toetades jõuda lahendusteni, mis tagavad kõigile majandusliku heaolu? Osalevad Aet Kuusik (Feministeerium), Kadri Sikk (Eesti Vegan Selts), Kristiina Raud (Eesti LGBT Ühing), Kaarel Veskis (Eesti Autistide Liit) ja Liina Rajaveer (Eesti Inimõiguste Keskus). Arutelu juhib Siim Vahtrus (SpeakSmart). Arutelu tõlgitakse viipekeelde.

Foto: Anu Martinson, Arvamusfestivali vabatahtlik

 

Arvamusfestival otsib fotograafe!

Hea fotograaf! 

Ootame sind liituma meie foto- ja videotiimiga, kui:
– soovid oma annet festivaliga jagada
– soovid täiendada portfooliot
– naudid inimeste ja melu pildistamist/filmimist iga ilmaga
– oled vaba 9.-10. augustil 2019.

Sind ootab:
– toetav tiim, kus koos sinuga töötab veel ca 7 inimest
– jagame sinu pilte festivali kodulehel ja sotsiaalmeediakanalites ja lisame autori nime
– parimad pildid avaldame festivali Flickri kontol ning neist omakorda parimad jõuavad meediasse ja järgmise aasta turundusmaterjalidesse.

Vaata lähemalt SIIT ja anna endast märku!

📸 Anna Markova / Arvamusfestivali vabatahtlik

 

Teadlased vaatavad tulevikku #meietulevik

Tänavu on Paide arvamusfestivali ühele lavale koondunud kolm osalist: Tartu Ülikool, Eesti Rahvusringhääling ja „Eesti Vabariik 100“ meeskond. Tartu Ülikool tähistab Eesti rahvusülikooli sajandat aastapäeva, kutsudes kõiki üles vaatama tulevikku veel selgemalt ja julgemalt. Muu hulgas arutleme selle üle, kui jätkusuutlik on eestikeelne haridus, millises suunas liigub Eesti ühiskond, kui suur kaal on meie tulevaste otsuste tegemisel ja strateegiate valikul teaduspõhisusel ning kui piiratud või piiramatud on tegelikult meie võimalused.

MEIE TULEVIKU ALA (Vallimäe laululaval)

Reede, 9. august

11.05–12.00 Raadio 2 saade „Olukorrast riigis“Saatejuht Andrus Karnau.

12.15–12.30 Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia esindaja sõnavõtt

12.30–14.00 Teaduskeel(ed) – kellele ja kuidas? Milline peaks olema eesti keele ja võõrkeelte osakaal Eesti teaduses ja kõrghariduses, et tagada eesti rahva, keele ja kultuuri kestmine ning olla ühtlasi arvestatav osa üleilmsest teadusmõttest? Mida teha selleks, et akadeemilisi töötajaid valides tunnustataks rohkem eestikeelseid teadustöid, õpikuid ja terminitööd? Osalevad Birute Klaas-Lang, Jakob Kübarsepp, Gerhard Lock, Helle Metslang ja Peep Nemvalts. Arutelujuht Toomas Kiho.

15.00–16.30 Inimvõimete piiridInimene kasutab väidetavalt ainult vähest osa oma ajupotentsiaalist ja ka füüsilistest võimetest. Kui kaugele on võimalik areneda tippspordis treeningutega? Aga dopinguga? Kas eksoskeleton teeb meist kõigist superinimese? Kui palju ja kiiresti me suudame õppida ning kus kulgeb läbipõlemise piir? Osalevad Jarek Mäestu, Margus Pedaste, Kai Saks ja Eero Vasar. Arutelujuht Anna Pihl.

17.30–19.00 Emotsionaalselt ülesköetud mehed ja traditsioonilised väärtusedKust on pärit Eesti väärtus- ja komberuumi olulisimad elemendid? Kas me oleme rohkem lääs või ida, milline on ristiusu roll? Millega seletada range konservatiivsuse ja äärmuskristluse, seksismi jms levikut 21. sajandil ning kuhu see tulevikus viib? Kui palju erinevad väärtused Eesti eri osades ja rahvuste puhul? Osalevad Triin Käpp, Margit Sutrop, Aune Valk ja Triin Vihalemm. Arutelujuht Rain Kooli.

19.15–20.00 Kliimadialoog presidendiga. Tulevik on tänaste täiskasvanute kätesKliima muutub ning kõige valusamalt kogevad seda tulevikus praegused lapsed ja noored. Teadlaste hinnangul on äärmuslikke tagajärgi veel võimalik vältida, kui riigid oleksid selles valdkonnas märksa ambitsioonikamad. Millised on Eesti noorte ootused presidendile ja poliitikutele, emadele ja isadele – täiskasvanutele? Kust otsida lahendusi ja lootust? Osalevad president Kersti Kaljulaid, Kertu Birgit Anton (16 a), Henri Holtsmeier (25 a, Fridays For Future eestvedaja Tartus), Leele Jürjen (12 a), Kristin Siil (16 a, Fridays For Future eestvedaja Eestis) ja Marta Johanna Tammiste (9 a). Arutelujuht Marju Himma.

 

Laupäev, 10. august

10.00–11.00 Euroopa Liit 2024Mais toimunud Euroopa Parlamendi valimised saatsid sõnumi rahulolematust ja killustunud Euroopast. Samal ajal kõlavad hääled, mis kritiseerivad senist ranget eelarvepoliitikat, nõuavad rohkem solidaarsust ja sotsiaalsemat euroliitu. Teisalt tõstavad pead suveräänsust ihkavad jõud, kes lubavad võidelda euroliidu taandamise eest pelgalt ühisturuks. Millise Euroopa soovivad anda aastal 2024 järeltulijatele üle Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed? Osalevad Euroopa Parlamendi Eesti liikmed. Arutelujuht Johannes Tralla.

11.05–12.00 Vikerraadio saade „Rahva teenrid“Saatejuht Mirko Ojakivi.

12.30–14.00 Patsient: eesti keel. Diagnoos: …? Prognoos: …? Prognoosime ilustamata ja soovmõtlemiseta eesti keele tulevikuväljavaateid, lähtudes muu hulgas keelte kujunemise ja elukaare seaduspärast. Võrdleme eesti keelt teiste sama suure kõnelejate hulgaga keeltega, arvestades üleilmseid trende, keelepoliitikat jm. Kas tehisintellekt on eesti keele jaoks oht või võimalus? Osalevad Toomas Kiho, Tiina Laansalu ja Kadri Vider. Arutelujuht Indrek Treufeldt

15.00–16.30 Kasvu piirid. Mis tahes tulevikustsenaariume luues tuleb arvestada ressursside piiratusega. Kui suureks saab Eesti kasvada nii majanduse, tarbimise, keskkonna taluvuse kui ka rahvaarvu poolest? Kas lõputu kasvu alternatiiv võiks olla hoopis kontrollitud kahanemine? Osalevad Aveliina Helm, Tiit Tammaru, Kadri Ukrainski ja Kristjan Vassil. Arutelujuht Urmas Vaino.

17.30–19.00 Võtame tõe tagasiÜha rohkem inimesi usaldab oma sõpru, mõttekaaslasi, sotsiaalmeediat, meediat ja paraku ka kõikvõimalikke šarlatane rohkem kui teadust ja teadlasi. Miks see nii on? Milliste võtetega on võimalik inimeste käitumist muuta? Kuidas panna teadlaste sõna jälle maksma? Osalevad Marju Himma, Irja Lutsar, Peeter Saari ja Riin Tamm. Arutelujuhid Toivo Maimets ja Anna Pihl. 

20.00–21.30 Parlamendierakondade esimeeste debattOsalevad parlamendierakondade esimehed. Arutelujuhid Rain Kooli ja Marleen Pedjasaar.

Foto: Anna Markova / Arvamusfestivali vabatahtlik

 

Linlased kujundavad Paide keskväljaku suviseks kooskäimiskohaks

Arvamusfestivalist alguse saanud ruumieksperiment Ehe Ruum kujundab Paide keskväljaku kaheks suvekuuks ümber hubaseks kooskäimiskohaks, linlaste ühiseks elutoaks. Kohaliku kogukonna suuresti vabatahtliku töö tulemusel sündinud ruumilahendus on kolme aasta jooksul kasvanud Eesti suurimaks ja pikaajalisemaks linnaruumieksperimendiks.

Ehe Ruum on koorunud Arvamusfestivali eestvedajate mõttest, et festivaliaegset melu võiks linnaruumis pikendada, et paidelastel oleks koht, kus ka muul ajal ühiselt aega veeta. Idee arhitektiks on linnalaborant Elo Kiivet, kelle sõnul on ruumieksperiment võimalus katsetada ajutiselt avaliku ruumi muutmist ning koguda ideid, milline Paide keskväljak tulevikus välja võiks näha ja millised funktsioonid võiks sel olla.

“Meie soov on luua muidu üsna anonüümsest ja pigem autodele mõeldud Paide linna keskväljakust selge identiteediga paik, inimeste kokkusaamiskoht. Lihtsate ja säästvate lahendustega saame katsetada, millised ruumilahendused paidelastele sobivad ja neid vastavalt vajadusele ümber sättida,” rääkis Elo Kiivet. Paide linnaruumi lahenduse muudab võrreldes teiste sarnaste projektidega eriliseks asjaolu, et see sünnib Paide linna, kohalike ettevõtjate ning kümnete vabatahtlike ühise töö tulemusel.

Paide ruumieksperimendi Ehe Ruum eestvedaja Maiko Kesküla ütles, et linnarahvas on suvise linnaruumilahenduse omaks võtnud. “Eelmisel suvel kogesime väga selgelt, et kui luua hästi läbimõeldud ruum, siis leiavad inimesed selle üles ja võtavad kasutusse, toovad sinna kodukohvikud, korraldavad kontserte, filmiõhtuid, vaatavad koos jalgpalli ja mängivad pinksi. Nii kujuneb linna keskväljakust tõeline linnasüda, kus elu pulbitseb ning kus sünnivad uued tutvused ja mõtted, mida ja kuidas Paides veel teha võiks,” rääkis Kesküla.

Kui kahel varasemal aastal on Paides kasutatud taaskasutatud euroalustest valmistatud mööblit, siis seekord on Elo Kiivet disaininud terrassilaudadest mööbli, mis peab paremini vastu aktiivsele kasutusele ja ka vihmasele ilmale. Lisaks toolidele ja laudadele on Paide keskväljakule üles seatud varasemast suurem lava kultuurisündmuste jaoks, samuti lesilad ning ronimisatraktsioonid ja liivakast lastele. Soov on hoida ruum sõbralik ja suitsuvaba.

Ruumieksperiment Ehe Ruum avatakse laupäeval, 29. juunil kell 12.30, kell 12.55 jõuab keskväljakule tänavuse laulu- ja tantsupeo “Minu arm” tuli. Suvise kultuuriprogrammi kohta saab infot Paide Muusika- ja Teatrimaja kodulehelt https://pamt.ee/eheruum/.

Ruumieksperimenti Ehe Ruum toetab Paide linn ning mitmed kohalikud ettevõtted nagu Rebruk, Paide MEK, Elise Aed, Roccal Mare Vodja Kool, Ramirent, Comfort jpt.

Ruumieksperimendi eestvedajad loodavad, et Paide algatus innustab ka teisi oma linnaruumi ümber mõtestama ning loovaid ja odavamalt tehtavaid ajutisi lahendusi katsetama. Paidelased on valmis oma kogemust ja teadmisi jagama!

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Arutelulaboris küpsevad festivaliarutelud

Arvamusfestivali külalistel on aruteludele kõrged ootused ning festival on kuueaastase kogemuse pinnalt loonud arutelulabori, et aidata korraldajatel ette valmistada sisukaid ja edasiviivaid vestlusi. Küsisime arutelulabori mõtte algatajalt, festivali eestvedajalt Maiu Lauringult, kuidas arutelulabor töötab?

Arvamusfestivali külastab igal aastal  kuni 10 000 inimest ning nende festivalikogemus ja  tagasiside on meie jaoks äärmiselt oluline. Teame, et festivalil osalejad ootavad põnevaid, hoogsaid, kaasavaid ja edasiviivaid vestlusi. Festival ise arutelusid ei korralda, küll aga on meil võimalik oma kogemusi ja teadmisi jagada, anda nippe ja nõkse arutelukorraldajatele ning -juhtidele tõeliselt heade ja meeldejäävate arutelude ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Me soovime, et arutelust saaksid kasu nii teemaalgatajad organisatsioonid ja inimesed kui ka vestlustesse osalema tulnud huvilised üle Eesti.

Arutelulabor on formaat, kus koos oma heade partneritega nõustame ja innustame arutelukorraldajaid, kelle arutelud loovad sisu arvamusfestivalile. Meil on neile kõrged ootused ja lootused, sest festivali edu sõltub peaasjalikult ligikaudu sajast arutelu korraldavast organisatsioonist ja arutelude eestvedajatest. Arutelulaboriga oleme seadnud fookuse, et üha rohkem jagame kogemuslugusid, tutvustame aruteluformaatide rikkalikku valikut ning kogume inspiratsiooni arutelukultuuri ühiseks edendamiseks.

Milliste teemadega arutelulabor tegeleb?

Oleme tänavuse festivali arutelukorraldajatega saanud ühe korra suures ringis kokku, et rääkida lähemalt, kuidas festivali arutelukava ligi saja korraldaja koostöös sünnib ning mida meie festivalina neilt ootame. Soovime edasi anda oma parimat teadmist arutelu korraldamise kohta, innustada katsetama tavalisest erinevaid formaate ja ideid, sest festivali vabam ja positiivselt meelestatud õhustik võimaldab seda teha, ning leidma lahendusi rohkemate inimeste kaasamiseks, sest tagasisidest näeme, et inimesed tahavad ja oskavad kaasa mõelda ja rääkida.

Siin mõned näited teemadest, mida käsitleme ning mida soovitame kasutada ka teiste arutelude ettevalmistamisel, et arutelu ei jääks “õhku rippuma” (lingi taga näed ka videoid):

Esimest korda festivali ajaloos toimub esmaspäeval, 17. juunil arutelujuhtide inspiratsioonipäev. Peame arutelujuhtide sisulist ja tehnilist ettevalmistust eriti oluliseks, sest arutelujuhi käes on sisuka ja meeldejääva arutelu kuldvõtmeke! Kokkusaamisel peab inspiratsioonikõne kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, oma kogemusi jagavad Bolti kommunikatsioonijuht Karin Kase, tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa ning kõne- ja väitluskoolitaja Margo Loor, Koolituslabor.ee koolitaja Toomas Roolaid viib läbi väikese vimkaga arutelu laudkondades, ma ise arutan arutelujuhtidega läbi festivalile laekunud tagasiside, alakuraatorite tiimijuht Raimo Matvere tutvustab ka edasist tegevuskava, päeva juhib Foorumteatri koolitaja Nikolai Kunitsõn.

Mis kasu on arutelulaborist festivali külastajale?

Arutelulabori kutsusime ellu soovides, et arutelud tänavusel festivalil oleks äratuntavalt parema kvaliteediga. Väga oluline roll on selle saavutamisel igal arutelus osalejal. Arutelu aitavad kujundada kuulajad läbi oma küsimuste, kommentaaride, seisukohavõttude – arutelu kvaliteet sõltub kõige muu kõrval niisiis sellest, kuidas ja miks käituvad külastajad.

Soovitame festivalikülastajatel valida kavast välja ennast huvitavad teemad ja ning aktiivselt osaleda! Küsigem endalt, milline roll on minul, et arutelu saaks sisukas ja tulemuslik, et ma saaksin sealt kätte selle, mida olen tulnud otsima. Arutelukorraldajatel soovitame aga aktiivselt külastajaid kaasata – näeme, et festival võiks olla see koht, kus teadlikult rohkemate inimestega silmast-silma rääkida ning nende tunnetust ühes või teises küsimuses testida.

Arvamusfestival ei ole tarbimisfestival, vaid osalemisfestival. Festival on korraldajate, osalejate ja külastajate ühine looming ning head festivali saame teha kõik koos!

Arvamusfestivali arutelud suunavad pilgu tulevikku

Tänavu augustis seitsmendat korda toimuva Paide arvamusfestivali arutelud suunavad pilgu tulevikku, küsides, kuidas eesootavateks muutusteks ise ja ühiskonnana valmis olla. Festival pöörab tähelepanu teadmistepõhisele lähenemisele ühiskonna jaoks oluliste teemade käsitlemisel, jätkusuutlikule arengule ning ärksale eluhoiakule.

“Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Tulevik on ebakindel ning omavahelised konfliktid mitte ei aita, vaid raskendavad väljakutsetega hakkamasaamist. Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” lisas Lauring.

Tänavusel festivalil räägitakse tavalisest rohkem teadlaste rollist avalikus arutelus. Teadlaste päralt on pealava Meie Tulevik, samuti seatakse üles teaduse ja värske teaduse arutelualad. “Teadus põhineb fakti- ja tõenduspõhisel maailmavaatel, millest lähtudes ei ole teadlaste roll ainult oma eriala edendamine, vaid ka laiemalt ühiskonnas ühise kommunikatsiooniruumi loomine. Selleks, et saaksime teha üksmeelseid ja tarku otsuseid tuleviku nimel, tuleb esmalt leida ühine keel tänases päevas,” märkis Rahvusülikool 100 projektijuht Kadri Asmer.

Arvamusfestivali kavva jõudis avaliku ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Kümnete organisatsioonide ja inimeste ühisloomes sündinud arutelukava on leitav siit: https://www.arvamusfestival.ee/kava. Arutelud kas tutvustavad mõnd nähtust, otsivad lahendust mõnele probleemile või analüüsivad olemasolevaid teadmisi. Mitmed arutelud on seadnud eesmärgiks konkreetse tulemuse, nt ettepanekute või soovituste nimekirja.

Lisaks vestlusele pakub festival mitmekülgset kultuuriprogrammi, mida seekord kureerib Paide muusika- ja teatrimaja. Festivalil annavad ühise kontserdi Kaido Kirikmäe, Mari Kalkun ja Robert Jürjendal, üles astub Weekend Guitar Trio ning festivali lõpetab ansambli Lenna kontsert Paide kesklinnas.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. Festival toob kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et läbi tasakaaluka arutelu luua paremat arusaamist iseendast, teineteisest ja maailmast. Festivali toetavad Kodanikuühiskonna sihtkapital, Tartu Ülikool, Eesti Vabariik 100, Swedbank, Telia, Briti saatkond Eestis, Paide linn, Järvamaa omavalitsuste liit, Euroopa Parlamendi infobüroo ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis. Festival on külastajatele tasuta.

AF2019 kultuur: Lenna, grillipidu ja meer DJ-puldis!

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi sisustab sel aastal esmakordselt Paide muusika- ja teatrimaja. Arvamusfestivali programmi kuraator Kaido Kirikmäe, kuidas kujuneb Paide arvamusfestivali kultuuriprogramm? Kes otsib esinejaid ja mille põhjal valik tehakse?

Arvamusfestivali kultuuriprogramm kujuneb eelkõige tunnetuslikult, samuti peab arvestama hetkeolukorra võimalusi ja esinejate valikut. Esinejate nimekirja sätin kokku peamiselt mina ise, aga loomulikult võtan kuulda ka kaaskorraldajate soovitusi. Esinejate valiku puhul arvestan eelkõige loomingu head kvaliteeti, maitsekust ning sobivust arvamusfestivali konteksti.

Mis on sellel aastal kultuuriprogrammi tippsündmused?

Tõstaksin esile Mari Kalkuni, Robert Jürjendali ja minu ühist kontserti Paide Püha Risti kirikus, Weekend Guitar Trio esinemist A. Pärdi aias ning Lenna kontserti keskväljakul. Ja loomulikult reedene vabas õhus toimuv klubiüritus, kus muusikat valivad Paidega seotud inimesed alustades linnapeaga ja lõpetades R2 hommikuprogrammi juhtiva Bert Järvetiga. Paide teatri sünnipäev „Grillipidu 1.0“ toimub reede õhtul kell 21.

Mis on sel aastal võrreldes varasemate aastatega teisiti?

Arvan, et sellele küsimusele peaks vastama mingis mõttes filosoofiliselt. Alati on midagi sarnane ja ühtaegu ka teisiti. Kindlasti on parem toimunule tagasi vaadata, kui selle aasta festival on juba minevikku voolanud. Samas ei saa ära unustada üliolulist fakti, et kogu kultuuriprogramm kujundatakse sel korral kohalike inimeste abiga ning nii mitmedki esinejad ja DJ-d on Paide linnaga lähedalt seotud inimesed.

Millal selgub täpsem kultuuriprogrammi kava? Kas piletid pannakse juba varem müüki?

Täpsem kultuuriprogramm avalikustatakse juuni alguses koos arvamusfestivali ülejäänud kavaga. Enamik üritusi on külastaja jaoks tasuta, välja arvatud neljapäeva hilisõhtune kontsert, mis toimub Paide Püha Risti kirikus, kus esinevad Mari Kalkun, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Intervjuu ilmus Paide muusika- ja teatrimaja lisalehes.

Otsime uut eestvedajat!

Arvamusfestival otsib UUT EESTVEDAJAT!

Ootame sind pikisilmi meie sekka, kui sa:
– MÕISTAD missioonitunde käivitavat energiat ning usud, et eesti arutelukultuuri peab ja saab arendada,
– NÄED muutustes alati uusi võimalusi ning julged ka ise muutusi algatada,
– TUNNED end juhi rollis hästi ning sul on inimeste, aja ja eelarve tulemusteni juhtimise kogemus.

Sinu esimeseks ülesandeks on loomingulise kaose piiril toimiva meeskonna eestvedajana 2020. aasta Arvamusfestivali ettevalmistamine. Selleks juhid Sa igapäevaselt 8-liikmelist tuumikmeeskonda, tagad festivali rahastuse ja edendad jätkusuutlikku ärimudelit. Oled hea koostööpartner Arvamusfestivali osapooltele ja tasakaalukas kõneisik.

Ootame Sind kandideerima, kui oled kogenud juht, kelle südame paneb põksuma väljakutse arendada professionaalselt Arvamusfestivali organisatsiooni ja Eesti ühiskonnas hoolivat arutelukultuuri. Sinu tugevuseks on koostöö ja läbirääkimiste oskus. Sa oskad inimesi hoida ja usaldada ning tagad igaühele tegutsemisvabaduse ja hea tööõhkkonna.

Arvamusfestivali eestvedajana on Sul hea võimalus festivaliorganisatsiooni edendades luua ühiskondlikku väärtust. Sinu töö tulemuseks on professionaalne ja jätkusuutlik Arvamusfestivali organisatsioon, pühendunud vabatahtlikud ning hea arutelutava levik.

Töökoormus on suurim suvekuudel ning osaline talvekuudel, mistõttu võid Arvamusfestivali eest vedada ka teiste tegemiste kõrvalt. Töötasu on 1600 eurot bruto.

Ootame Sind meiega liituma esimesel võimalusel, et saaksid kaasa lüüa juba käesoleva aasta festivali ettevalmistuses.

Sinuga koos tahame tähistada ka Arvamusfestivali kümnendat sünnipäeva!

Konkursist lähemalt: https://talendipank.fontes.ee/ad/12186.

Kui tundsid end ära, siis ära pelga, vaid anna meile endast teada! See on sinu võimalus aidata luua positiivset muutust eesti arutelukultuuris!

Vaata videost, millist inimest näeb enda järeltulijana praegune festivali eestvedaja Maiu Lauring.

 

Video: Priit Jõesaar

Arvamusfestival on demokraatiafestivalide ühenduse liige

Põhja- ja Baltimaade demokraatiafestivalid on teinud aastaid tihedat koostööd. See sai ametliku vormi märtsikuus, kui kaheksa riigi festivalid ning üks üle-euroopaline festival asutasid Rahvusvahelise Demokraatiafestivalide Ühenduse (IDFA).

Oslos toimunud asutamiskoosolekul arutasid festivalide korraldajad ühiste eesmärkide ning põhimõtete üle ja jagasid omavahel parimaid praktikaid, kuidas festivale ette valmistada, läbi viia ning tulemusi ja mõju hiljem mõõta. Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on ühendusega liitumine suur samm festivali arenguteel.

“Viimaste aastate jooksul oleme olnud tunnistajateks arvamusfestivalide populaarsuse kasvule kõigis liikmesriikides – 2018. aastal külastas demokraatiafestivale Euroopas üle 600 000 inimese. Tundub, et tänapäeva demokraatiate kodanikel on sisemine vajadus sääraste kohtumispaikade ning sisukate vestluste järele,” ütles Maiu Lauring. “Eriti hea meel on selle üle, et saame teiste riikide festivalidega koos otsida viise muuta kvaliteetsemaks vestluste sisu. Peamine küsimus on, kuidas luua võimalusi näost näkku argumenteeritud suhtluseks eri kogukondade ja gruppide vahel,” märkis ta.

Demokraatiafestivalide ühenduse eesistuja Zakia Elvangi sõnul on väga oluline populariseerida festivaliformaati, mis annab uut jõudu demokraatiale, tugevdades poliitilise süsteemi ja kodanike vahelist sidet ning mis loob ruumi dialoogidele ning laiemalt ühiskonnas osalmisele.

Demokraatiafestivalide ühendus koondab enda alla festivalid, mille platvormidel saavad pidada demokraatlikku dialoogi kodanikuühiskond, poliitikud, ärimaailm, meedia, ülikoolid ning laiem avalikkus. Selle eesmärk on tugevdada olemasolevaid demokraatiafestivale, et aidata järgmistel riikidel ja korraldajatel luua sarnaseid üritusi ning ühendada tarkus ja tahe, et festivalidest saaks demokraatlikke muutusi läbi viiv jõud. Ühendus on hea platvorm, kus jagada oskusteavet ning parimaid praktikaid, rääkida väljakutsetest ning aidata üksteisel leida sobivaid lahendusi.

Juba praegu on demokraatiafestivalide formaadi vastu tundnud suurt huvi riigid, kellel soov korraldada oma festival. Augustis toimub esimene üleriigiline demokraatiafestival Hollandis, kuid huvilisi on ka Türgis, Ukrainas, Etioopias ning mitmetes teistes riikides.

Loe lähemalt demokraatiafestivalide ühenduse kohta: www.democracyfestivals.org.

Jälgi festivalide tegemisi ka Facebookis, Instagramis ja Twitteris.

Foto: @nyebilder.no

Arvamine kui rahvakunst

Sel suvel toimub juba seitsmes arvamusfestival Paides. Hiljuti lõppes ideekorje, kus sai läbi sõelutud enam kui 200 teemat, kirjutab Maiu Lauring Maalehes. Mis siis on meil, eestimaalastel, aastal 2019 südamel?

Mõneti sümboolselt pälvisid eesti keele aastal tavalisest suuremat tähelepanu keele, kultuuri ja rahvuse küsimused. Välja joonistusid ka suurandmetega seotud teemad – ühelt poolt ettevõtete ja riigi kogutud andmed kui võimalus midagi paremaks teha, teisalt andmete jagamisega seotud turvariskid.

Kolmas suurem ring teemasid puudutab tulevikku vast kõige teravamalt – kliimaküsimused ehk laiemalt planeedi Maa saatus, igaühe võimalused koduplaneeti säästvamal moel kohelda, aga ka sellega seotud umbusk.

Suvel on võimalus need ja kümned teised teemad läbi rääkida, oma seisukohti põhjendada ning selgitada, argumente luua ja märgata, üksteist kuulata ning seeläbi sisukat ja edasiviivat arutelu pidada. Peame arutelus sündinud väiksematki nihet uue teadmise või parema mõistmise suunas omaette väärtuseks. Seekord, kui festival sünnib koostöös rahvusülikooliga, on eriline tähelepanu teadmistepõhisel lähenemisel.

Arvamusfestivali eestvedajate üks tänavusi unistusi on varakult nügida selgelt sõnastama arutelude eesmärki, et ühiselt mõtestada vestluste väärtust. Ideekorje tulemuste järgi on ligikaudu poolte arutelude puhul soov luua mõne teema või nähtuse paremat mõistmist, kolmandik aruteludest soovib jõuda uute lahendusteni või testida olemasolevaid, samuti korraldatakse tagasivaatavaid arutelusid, mille mõte on saadud õppetunnid läbi rääkida ja analüüsida.

Me ise peame oluliseks ka noorte aktiivsete kodanike pealekasvu, millele festivalil vabatahtlikuna tegutsemine kaasa on aidanud. See on suur asi. Kui mõistmine on ka teie soov, siis saame 9. ja 10. augustil kokku Eestimaa südames Paides!

Arvamusfestival ootab laste aruteluideid

Arvamusfestivali algatusena on ka sel suvel festivali programmis lastearutelud. Tegemist on laste korraldatud ja läbi viidud aruteludega just neile tähtsatel teemadel. Lastearutelude ideekorje kestab 30. märtsini.

Arvamusfestivali juhtmõte on tänavu tulevik ning seda enam on soov festivali kavva tuua teemasid, mis olulised tänastele alg- ja põhikoolilastele.

“Kaks aastat lastearutelusid on näidanud, et lastel on tahtmist ja julgust isekeskis  olulistel teemadel arutelusid pidada. Samuti on selge, et täiskasvanud ei pruugi teada, mis teemad lastel südamel on – nii kutsumegi just lapsi ise oma ideid välja pakkuma ning suvel ka arutelu läbi viima,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring.

Lastearutelude alale on oodatud kuni 7. klassi õpilaste arutelud. Teemad, millest rääkida, võib välja mõelda oma sõpruskonnas, huviringis, perekonnas või koos klassiga. “Arutelu võib olla vestlus, aga ka midagi muud, näiteks kõne, piknik või hoopis mõni vahva tegevus või mäng. Peamine, et see aitaks mõnda teemat huvitava nurga alt avada,” ütles lastearutelude ala kuraator Marju Kask.

Aruteluidee saab esitada aadressil www.arvamusfestival.ee/ideekorje kuni 30. märtsini. Arvamusfestivali tiim valib laekunud ideedest välja kaheksa arutelu ning annab nende korraldajatele festivali eel igakülgset nõu ja abi. Lastearutelude kava avalikustatakse koos festivali ülejäänud aruteluprogrammiga juuni alguses.

Lastearutelud on Arvamusfestivali kavas kolmandat aastat. Varasematel festivalidel on lapsed arutlenud nutisõltuvuse, koolikiusu, keskkonnakaitse, aktiivse liikumise ja teineteise aitamise teemal. Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Ideekorjesse jõudis 208 ideed!

Arvamusfestival 2019 ideekorje on lõppenud. Meieni jõudis ühtekokku 208 ideed. See on väärt tulemus!

Sel aastal küsisime ideekorje ankeedis täpsemalt arutelu eesmärki. Kõige enam ehk ligi poolte (48%) aruteluideede puhul on eesmärk  mõne teema või nähtuse parem mõistmine, 34% aruteludest soovib jõuda uute lahendusteni või testida olemasolevaid, arutelusid soovitakse korraldada ka õppetundide esitlemiseks (8%) ja info kogumiseks (3%).

Aitäh kõigile, kes osalesid!

Ideekorje analüüs on alanud ning märtsi alguses selguvad tulemused.

Tuleviku teemaline Arvamusfestival ootab aruteluideid

Seitsmenda Arvamusfestivali juhtmõte on tulevik. Programmi on eriti oodatud arutelud, mis ühel või teisel moel valmistavad ette tulevikuks ning küsivad küsimusi, millele vastuseid veel pole. Arutelud valitakse kavva avaliku ideekorje kaudu, mis kestab 31. jaanuarini.

Tulevik on Arvamusfestivali juhtmõte Eesti Vabariik 100 juubeliperioodi viimaste riigi loomise verstapostide valguses. “Iga riik on loodud selleks, et püsida igavesti – eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine üle aegade on Eesti riigi alusmõte. Sada aastat pärast riigi sündi on õige aeg seada sihte tulevasteks aastasadadeks. Sellepärast ongi mõttekas vaadata ettepoole, tulevikku – nii hästi kui oskame, st parima akadeemilise ja intellektuaalse võimekusega, mis meil on,” ütles EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on paratamatu, et tulevik toob kaasa üha rohkem muutusi ning et inimesele on loomuomane olla nende suhtes ettevaatlik. “Seitsmendal Arvamusfestivalil küsime, millist tulevikku ise loome tänaste valikute, tegude ja sõnadega? Kaasates parimat teadmist ja arvestades inimliku ettevaatusega, arutame koos, millist tulevikku soovime ning teeme ühisloomes algust sellise tuleviku kujundamiseks,” ütles Lauring.

Rahvusülikooli 100. sünnipäeva aastal on tuleviku mõtestamisel eriline tähelepanu Tartu Ülikoolil ja teadlaste rollil avalikus diskussioonis. “Rahvusülikool 100” projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on oluline mõista, et sada aastat eestikeelset kõrgharidust on kingitus kogu Eesti riigile ja see ei ole ainult ühe ülikooli uhkus. “Rahvusülikooli ülesanne on olla ka ühiskondliku arengu eestvedaja ja probleemidele lahenduste pakkuja, seistes seejuures eestikeelse kultuuri ja teaduse eest,” ütles Asmer.

Tuleviku täpsemaks orientiiriks on seatud aasta 2035, mis on ka Eesti riigi uue pikaajalise strateegia koostamise aluseks. Arvamusfestivali ideekorjesse on oodatud arutelud, mis aitavad lahti seletada mõnd keerulist teemat, luua paremat mõistmist eriarvamusel osapoolte vahel, tutvustada uut teadmist, pakkuda nutikaid lahendusi või küsida küsimusi, millele vastust veel pole. Nagu ikka on oodatud arutelud kõigilt, nii üksikisikutelt kui asutustelt, ettevõtetelt, vabaühendustelt ja võrgustikelt.

NB! ideekorje on selleks korraks läbi. Aitäh, laekus üle 200 idee ja ettepaneku!

Küsimuste korral palume kirjutada aadressil info@arvamusfestival.ee ning festivali korraldajad annavad suunavat nõu. Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides.

Laste depressiooni aruteluks andis põhjust elu ise

Oma kogemuslugu arutelu “Laste ja noorte depressioon” korraldamisest jagavad idee autor Mari Väärtnõu ja arutelujuht Kätlin Merisalu. Postituse lõpus jagavad mõlemad oma kolm soovitust neile, kes alles kaaluvad arutelu korraldamist Arvamusfestivalil. 

Mis arutelu ja miks korraldasite?

Mari: Teemaks oli laste ja noorukite depressioon. Põhjuse arutelu korraldamiseks andis elu ise, kuna oma töö iseloomu tõttu puutun igapäevaselt kokku lastega, täpsemalt lasteaialastega, kelle käitumine reedab emotsionaalseid pingeid nii peresiseselt kui rühmakollektiivis. Nii kurb kui see ka pole, on spetsialistid märganud laste vaimse tervise häirete olulist tõusu. Me võime oletada, mis on nende põhjustajaks, kuid tihti ei tule toime kõige elementaarsema – märkamisega.

Kätlin: Mina sattusin arutelu juhtima täiesti juhuslikult, kui soovitasin Marile hoopis noori, kes vestluses võiks osaleda. Pikalt mõtlemisaega ei võtnud, kuna teema on mulle väga südamelähedane. Miks? Uuringute järgi esineb umbes 15-20% lastest vanuses 1-15 eluaastat mõnel eluperioodil vaimse tervise probleeme ja see on teema, millest on vaja rääkida.

Arutelu väärtus teie enda jaoks ja laiemalt?

Mari: Täiskasvanu kipub lapse tundeid tihti alavääristama ning tema muresid pisendama. Arutelu võimaldas ausalt ja teadmispõhiselt avada laste ja noorte vaimse tervise häirete teemad. Arutelus osalejate poolt öeldu leidis mitmes meediaväljaandes ära märkimist. Teema leidis kajastamist ka Õpetajale Lehes. Suurimaks väärtuseks vast oligi  tuua tõsine teema avalikkuse ette ilustamata – probleem on olemas, mida nüüd edasi teha?

Kätlin: Paneeldiskussioonis osalejad, kelleks olid lastepsühhiaater Anne Kleinberg, Peaasi.ee juht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, Paide Gümnaasiumi õpilane Kaarel Vene ning Helen Voogla Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisest, muutsid raskel teemal rääkimise lihtsaks ning loodud turvaline keskkond julgustas kuulajaid oma mõtteid avaldama ning küsimusi esitama. Ma leian, et see oligi arutelu suurim väärtus nii korraldajate kui ka osalejate jaoks.

Mari kolm soovitust arutelu korraldajale

  1. Teema valikul lähtu sügavast isiklikust huvist, võimalusel ka kogemusest.  Ole teadlik, et ühiskonnas väga ilmsete ja avalike teemade varjus peituvad veelgi olulisemad murekohad.
  2. Leia asjatundlikud osalejad. Lihtsalt tuntud nimi ei pruugi tagada arutelu kvaliteeti. Ära välista aruteluringi kutsuda mõnd skeptikut – ka see annab diskussioonile värvi.
  3. Arvesta oma rahaliste võimalustega. Arutelu korraldamine eeldab teatavaid rahalisi väljaminekuid. Kui soovid oma teemat modereerima tuntud meedianägu, kalkuleeri oma väljaminekuid erilise täpsusega.

Kätlini kolm soovitust arutelu korraldajale

  1. Ei ole olemas õigeid ega valesid teemasid. Teema, mis on Sulle südamelähedane, ongi arutelu korraldamiseks see õige.
  2. Arutelu korraldamisel loo enda ümber meeskond, kes aitab teemat avada ning mitmekesistada. Mitu pead on ikka mitu pead.
  3. Arvamusfestivali päeval ei tasu muretseda selle pärast, kas kuulajaid tuleb või ei. Iga teema jaoks on kuskil keegi.

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Kärt Vajakas

Arvamusfestivali arutelu – mida külvad, seda lõikad

Korraldasime Eesti Vegan Seltsiga üle-eelmisel Arvamusfestivalil arutelu pealkirjaga „Veganlus – enesepiiratud või tervislik toitumine?“. Tegelikult oli küsimus retooriline, sest juba teadsime vastust hästi (ja kui sina veel ei tea, siis veganlus on üks tervislikemaid valikuid). Hoolimata sellest, et me ise midagi uut teada ei saanud, oli tegemist meie jaoks väga eduka aruteluga. Külvasime sellega seemne, millest oleme juba mitu korda saaki lõiganud. Lähtusime arutelu ette valmistades kolmest põhimõttest.

Tekst: Kadri Sikk, Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige

1. Impordime teadmised
Kuna Rootsis ja Soomes on veganlus täiesti aktsepteeritud toitumisviis kõigile, kutsusimegi mõlemast riigist arutelus osalema usaldusväärsed asjatundjad, kes oskasid avada rahvusvaheliselt tunnustatud seisukohti veganluse tervisemõjude kohta. Rootsist käis ühingu Arstid Tuleviku Heaks eestvedaja, onkoloog David Stenholtz, Soomest aga Põhjamaade toitumissoovituste töörühma liige ja Helsingi Ülikooli toitumisteaduste professor Mikael Fogelholm. Meie kogemus naaberriikidega on olnud väga positiivne nii tol arutelul kui hiljem – ikka tullakse hea meelega külla ja jagatakse teadmisi.

2. Vaenlane on informeerimata sõber
Võime ju vahel pahandada Eesti tervisevaldkonna eestkõnelejate väärarusaamade üle veganlusest, kuid ega sellest keegi targemaks ei saa. Skeptikutest tondi tegemise asemel pidasime paremaks mõelda end nendega sõpradeks, kelle eksiarvamustele ruumi teha ning keda suunata infoni, mida meie juba teadsime. Selleks kutsusime neid julgelt arutelusse, oli aga küll tükk tegemist, et keegi sinna ka tuleks. Lõpuks saimegi koos väliskülalistega kokku väga erinevatel seisukohtadel asjatundjad, nende hulgas perearst dr Karmen Jolleri ja suure skeptikuna tuntud Eesti Lastearstide Seltsi juhataja dr Ülle Einbergi. Selle kõige tulemusena mõjus arutelu objektiivsemalt, aga sellest olulisemana astusime enda jaoks tähtsa sammu koostöö suunas nende organisatsioonide ja ekspertidega, kes kujundavad toitumisküsimustes Eesti avalikkuses arvamust. Lõppude lõpuks oleme ju siiski kolleegid.

3. Las asjatundjad räägivad
Meie võisime veganitena Eestis rääkida, kui hea valik see on tervisele, kuid tol hetkel meid veel piisavalt tõsiselt ei võetud. Seega tegime valiku ise üldse püünele mitte minna. Nägime vaeva ja otsisime moderaatoriks inimese, kes oli ühe jalaga kummaski maailmas: arsti ja vegani dr Marta Velgani. Asjatundlike väliskülaliste ja oskusliku moderaatoriga tagasime, et hirmujutud veganlusest said adresseeritud võrdsetel alustel ehk tervisevaldkonnas tunnustatud inimeste poolt. Lisaks nendele kolmele põhimõttele pidasime silmas soolist tasakaalu, mis õnnestus hästi. Kõige selle tulemusena oli meie arutelu tookordse festivali üks kõige populaarsematest, mida kajastati meediaski. Oleme jätkanud väga head koostööd moderaatoriks olnud Marta Velganiga, keda me eelnevalt ei tundnud. Samuti võime täna öelda, et oleme saavutanud tervisevaldkonna organisatsioonide ja ekspertide seas hea maine ning tõsiseltvõetavuse, mille pinnalt on koostööd teha juba hoopis parem.

Seega soovitan mõelda oma pikaajalistele eesmärkidele ning võtta ette hea arutelu korraldamise – see on vaeva väärt!

Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Kärt Vajakas

Kuidas me seda teeme? #olenvabatahtlik

Tänavu augustis toimus järjekorras kuues Arvamusfestival, mille missioon on kasvatada kodanikujulgust ning edendada arutlevat demokraatiat. Kahe päeva jooksul käis sõnarokkimas 10 000 ühiskondliku arutelu huvilist. Kuidas me seda teeme? Suuresti tänu vabatahtlikele. Kes nad on? Saame tuttavaks!

SIIT leiad fotogalerii meie vahvatest tegijatest!

Staabi vabatahtlik Kaarel Vene ja staabi juht Kristi Viimsalu. Foto: Kermo Vahula

“Nii koolisiseselt kui -väliselt on mu üheks suureks kireks olnud vabatahtlik ja korralduslik tegevus. Seetõttu olen organiseerinud mitmeid sündmusi: olin põhikooli viimasel aastal kooli õpilasesinduse asepresident, teist aastat järjest löön kaasa Järvamaa noortekogu tegevustes ja selle aasta esimeses pooles valiti mind Paide linna noortevolikogu esimeheks. Arvamusfestivali juurde jõudsin õe kaudu. Esimesel aastal olin vabatahtlik TERE-tiimis, kuid aitasin palju õde ka festivali staabis, mille eest ta ise vastutas. Sealt sain pisiku külge ning seetõttu olen viimased kolm aastat olnud festivali ajal vabatahtlikuna staabis ehk festivali südames,” jagab oma lugu Kaarel Vene, kes alles kevadel lõpetas põhikooli, ent juba võib teda nimetada staažikaks festivali vabatahtlikuks.

Hommikukogunemine. Taga keskel kuraatorite tiimi juht Raimo Matvere. Foto: Andri Püvi

Olen kuraatorite tiimi juht – minu tegevuse eesmärk on panna kuraatorid, kelle toel saavad nn lavaküpseks kõik teemaalad, ühtse tiimina tööle ning aidata neil oma teemaalasid hästi toetada ning ette valmistada. Iseäranis sel aastal, mil palju oli muudatusi ja kiireid arenguid, tuli palju keskenduda just kuraatorite tegevuse süsteemi täiendamisele ja ehitamisele. See tähendas kuraatoreid ja teemaalade eestvedajaid aitavate materjalide loomist-täiendamist, kuraatorite ühiste kohtumiste korraldamist, tegevusplaanide loomist ja jälgimist ning päris palju jooksvat suhtlust. Nüüd pärast esimest hooaega tean nii mina kuraatorite tiimi juhina kui ka kuraatorid (kellest loodetavasti vähemalt osad liituvad ka uuel hooajal), mida vaja teha, kuidas on efektiivsem tööd korraldada jne,” räägib enda rollist Arvamusfestivalil Raimo Matvere. Raimo aitas festivalile vabatahtlikuna kaasa esimest aastat, ent vabatahtlikku tööd on ta teinud “Teeme ära” juures juba aastast 2011.  

Kes on Arvamusfestivali vabatahtlik?

Kaarel ja Raimo on kaks suurepärast näidet aktiivsetest vabatahtlikest, kes alati on festivali tiimi oodatud! Meie seltskond on kirju – kooliõpilased, personalijuhid, kodanikuaktivistid, linnaametnikud, loomeinimesed, ehitajad, õpetajad ja paljude teistegi erialade esindajad on alustanud vabatahtliku tööd just Arvamusfestivali juures. 

Festivalini jõutakse enamasti oma sõprade, tuttavate, õppejõudude või töökaaslaste kaudu. Nii ka Sirli Spelman, kelle ülesanne professionaalse personalitöötajana on Arvamusfestivali tiimi vabatahtlikke leida.

Tiimitiimi eestvedaja Sirli Spelman festivalil tööhoos. Foto: Anna Markova

„Mina jõudsin Arvamusfestivali juurde läbi oma tuttava sotsiaalmeediakonto, sest nägin teda tihtipeale postitamas pilte erinevatest Arvamusfestivaliga seotud tegevustest. Esimesel hooajal olin infopunkti vabatahtlik, kuid edasine soov oli oma olemasolevate kogemuste ja teadmistega organisatsiooni toetada,“ räägib Sirli.

Sirli sõnul on festivali tiimi oodatud erineva motivatsiooniga vabatahtlikud:

  •     kohalik kogukond;
  •     vabatahtliku töö “ampsajad”;
  •     erialase kogemuspagasiga professionaalid;
  •     praktikandid;
  •     juhtimisalaste väljakutsete otsijad.

Miks olla Arvamusfestivali vabatahtlik?

Vabatahtlik töö on ühiskonnas üha populaarsemaks muutunud – inimesed soovivad lisaks igapäevatööle teha midagi väärtust loovat ka ühiskonna jaoks. Uurides põhjuseid, miks erinevate taustsüsteemide ja maailmatunnetusega vabatahtlikud meiega liituvad, kuuleme tihtipeale kolme selgitust:

  •     Soov panna senised teadmised ja oskused proovile, samas kogeda ka miskit uut;
  •     Soov leida erialaseid kontakte ja isiklikke sõpru;
  •     Soov muuta maailma paremaks paigaks!

TERE-tiimi vabatahtlikud on peamiselt koolinoored. Foto: Paula Kristel Kaljula

Kevadel Paide Ühisgümnaasiumi lõpetanud ja juba kolmandat aastat festivali ala valdkonda kuuluv TERE-tiimi vabatahtlik Piret Ranne ütleb: “Mina pean vabatahtliku töö tegemist oluliseks, et arendada oma silmaringi ning saada erinevaid kogemusi ja julgust. Seepärast meeldib mulle olla Arvamusfestivali vabatahtlik. Saame kahe päeva jooksul suhelda erinevate ning samas väga lõbusate inimestega.” 

Suur osa meeskonnaliikmeid teeb vabatahtlikku tööd just põhimõtte pärast – nad tahavad panustada just sellesse ettevõtmisse, mitte lihtsalt teha üht festivali, tänu sellele tekib ka väga tugev meeskonnatunne. “Arvamusfestivalil vabatahtlikuks olemine pole tavaline rutiinne töö. Saad näha väga paljude erinevate valdkondade telgitagustesse ning ka ise neis kaasa lüüa. Just see tõmbabki mind Arvamusfestivalile kaasa aitama juba mitmendat aastat,” lisab Kaarel.

Arvamusfestivali muudab eriliseks asjaolu, et tegemist on ühe suurima üritusega, mis valmib 99% vabatahtlike abil. Aina enam paneme rõhku sellelegi, et vabatahtlikul oleks Arvamusfestivali meeskonnas soovi korral võimalik täita erinevaid töölõike – rollid vahelduvad ning nii on võimalik omandada mitmesuguseid uusi oskusi ja pädevusi,“ kirjeldab Sirli.

Raimo toob omalt poolt välja, et kõik inimesed võiks aeg-ajalt midagi teha vabatahtlikult, et enda igapäevarutiinist välja murda. “See aitab nii põhitegevustele kaasa kui ka teeb tuju heaks. Arvamusfestivali eripära on võimalus olla osa ühe tõeliselt sisuka nädalalõpu loomisest, kuulata ise arutelusid ja olla inspireerivas õhustikus, kus on väga palju põnevaid mõtteid “õhus”. See paneb endal ka mõtted päris hästi tööle. Ja  kolmandaks Paide näeb päris nunnu välja, kui tihti sa sinna ikka niisama satud?” viskab Raimo küsimuse õhku.

Kuidas tulla Arvamusfestivali vabatahtlikuks?

Meie juurde jõuavad vabatahtlikud läbi erinevate kanalite, näiteks personaalse kutse või Facebooki meeskonnagrupi üleskutse kaudu. Suureks abiks on ka Vabatahtlike Värav, CV Online, ülikoolide karjäärilistid ning mõistagi Arvamusfestivali enda kanalid. Oleme õnnelikud, et meil on aastate jooksul õnnestunud leida meeskonda sadu inimesi, kes peavad oluliseks head arutelukultuuri ning soovivad selle arengule kaasa aidata.

Kirjutaja Stuart Garlick ja fotograaf Kermo Vahula jagavad sõbralikult töölauda. Foto: Andri Püvi

Arvamusfestivali tegevust vabatahtlike kaasamisel tunnustas Eesti Külaliikumine Kodukant koos siseministeeriumiga tänavu sügisel vanatahtliku märgisega. Arvamusfestival on sertifitseeritud vabatahtlike sõber nr 44.

Kuigi oleme eelmisele hooajale vaevu jõudnud joone alla tõmmata, planeerime juba järgmist. Selleks, et olla kursis meie vabade rollidega, jälgi Arvamusfestivali karjäärilehte https://www.arvamusfestival.ee/tulevabatahtlikuks/. Just sinna lisame esmajärjekorras infot täitmist vajavate rollide kohta. Lisaks tasub pilk peal hoida ka festivali kodulehel ja sotsiaalmeediakanalitel, sest sealgi jagame infot, milliseid vabatahtlikke parasjagu meeskonda vajame. Alati on võimalus kirjutada ka otse tiimiloome valdkonna eestvedajale Sirlile aadressil inimesed@arvamusfestival.ee. Kui mõni sõber või tuttav on varem festivali tegemisel kaasa löönud, küsi lisainfot ka temalt!

Kirjutaja Kristo Kiviorg teeb kokkuvõtet arutelust. Foto: Paula Kristel Kaljula

“Kas vaatasid kõrvalt või proovisid midagi teha?” #AF2018kaja

Üheks fookuseks 2018. aasta Arvamusfestivalil oli demokraatia. Me küsime harva, kuidas demokraatial Eestis läheb ning mida me teeme hästi ja mida saaks paremini teha. Vaid Eestis toimuvat vaadates ongi vahel keeruline öelda, mis seisus Eesti kodanikuühiskond on. Seetõttu oli väga huvitav kuulata demokraatiaalale kutsutud kodanikuaktiviste Ungarist, Saksamaalt ja Poolast. Lisaks kutsutud külalistele võtsid julgelt sõna Eestist pärit osalejate kõrval ka Tšehhist ja Suurbritanniast pärit inimesed ning selgeks sai, et igal riigil on oma mured ja rõõmud, kuigi oleme kõik ühtses Euroopa väärtusruumis. Arutelust täheldas enda jaoks olulisema üles Arvamusfestivali vabatahtlik Virve Kass.

KUULA JÄRELE

Ühenduse CIVICUS esimene tegevjuht Miklos Marschall tõi Ungari näitel välja, kuidas pärast NSVLi lagunemist toimus Ungaris kiire areng liberaalse demokraatia suunas, kuid ühel hetkel muutus bürokraatlik süsteem paljude jaoks liiga aeglaseks. Ungari praeguse peaministri Viktor Orbáni edu selgitas Marschall inimeste sooviga tugeva liidri järele, kes näitaks otsustuskindlust ja kiirust.

Samas on sellise liidri esile kerkimine Ungaris viinud olukorda, kus ametkonnad on aastate jooksul täidetud vaid ühe partei pooldajatega ning peaministripartei toetab avalikke kampaaniaid kodanikuühenduste eestvedajate vastu, muuhulgas selliseid, kus neid nimetatakse riigivaenlasteks. Sellise olukorra ennetamiseks soovitasid arutelus osalejad keskenduda demokraatia hoidmisel põhiväärtuste kinnitamisele ning vähem tegeleda bürokraatia pideva kasvatamisega.

Arutelus keskenduti ka sellele, mida saaks kodanikuühendused paremini teha ning põhipunktidena toodi välja, et kodanikuühendused peaksid julgemalt poliitikasse sekkuma ning leidma uudseid viise oma mõtete edasi andmiseks. Ühe näitena võib tuua sotsiaalmeedias populaarsust kogunud logod ja pildiraamid, millega iga inimene saab kergesti oma poolehoidu väljendada ning sõnumit edastada.

Samuti rõhutati iga inimese rollile ja võimalusele ühiskonnas muutusi kaasa tuua. Poola sotsioloog Jakub Wygnański põhjendas oma aktiivsust: „Ma käitun, nagu kõik sõltuks minust. Ajalooliselt tähendab sõna idioot inimest, kes huvitub ainult oma heaolust. Mina ei soovi idioot olla.“

Kui keegi ei ole valmis muutuste nimel vaeva nägema, siis ei saa ühiskond edasi arendada. Samamoodi tõi Saksa kodanikuühenduste eestvedaja Andre Wilkens välja, et tema motivatsioon vabatahtlikuks tegevuseks on Briti kolleegi sõnad: „Kui Su lapsed ja lapselapsed Sult tulevikus küsivad, mida Sa tegid, kui Sa ei nõustunud sellega, mis ühiskonnas toimub? Kas Sa vaatasid kõrvalt või proovisid midagi teha isegi, kui see ebaõnnestus?“

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Virve Kass
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

ROHKEM PILTE

Kas eestlane usub õnnelikku perekonda? #AF2018kaja

Kui võtta pikk teema lühidalt kokku, siis jah – eestlane enamasti usub õnnelikku perekonda. Arutleti pigem selle üle, mida on vaja, et meil oleks õnnelik perekond. Samas taandus perekonna mõiste aruteludes paarisuhteks. Ja kui paarisuhe toimib, on ka lapsed õnnelikud, sest neil on eeskuju, kuidas olla õnnelik, kirjutab festivali vabatahtlik Lilika Torim.

Mind jäi kummitama mõte, et õnneliku suhte nimel tuleb tööd teha ja vaeva näha. Mida selle all siis tegelikult mõeldakse? Mida see ühe või teise inimese jaoks tähendab? Me tegelikult tihti mõtleme ja tajume asju erinevalt. Samamoodi mõistame ka armastust erinevalt.

Ühe jaoks on armastus see, et ta teeb teise inimese jaoks kõik või et teine inimene teeb tema jaoks kõik. Teise jaoks on armastus vabadus ise otsustada, mis teda õnnelikuks teeb või lahkudes teadmine, et koosolemise eesmärk on saavutatud.

Kuna iga mõistet võib käsitleda mitmest vaatenurgast, siis ongi oluline see, et me teineteist mõistaks, et me räägiks ja kuulaks. Samas võime ka omavahel mitte nõustuda, kuid peame teise inimese arvamusega leppima, lubama tal arvata nii nagu tema arvab.

Pereterapeut Kaia Kapsta-Forrester tõi välja, et tihti sisenetakse vabaabiellu ja libisetakse abiellu ilma konkreetseid kokkuleppeid tegemata. Siis avastatakse, et olukord pole selline, nagu on ette kujutatud. Pole näiteks räägitud läbi, mida keegi ootab ja oluliseks peab, mida ise pakkuda tahab. Millegipärast on inimestel keeruline rääkida asjadest avatult ja siiralt, sellest, mida tegelikult tuntakse, kuid mis on ühe hästi toimiva paarisuhte eelduseks. See on midagi, mida tuleb ise õppida, kuna vajalik eeskuju puudub.

Arutelu ühe laudkonna eestvedaja, vaimulik Triin Käpp tõdes, et tema elus on olnud üks abielupaar, kes oli talle suureks eeskujuks, milline üks õnnelik abielu olema peaks. Ja see annab talle usu ja teadmise, et ka tema võib olla kellelegi positiivseks eeskujuks.

Mis siis, kui meil kõigil on olemas kuskil keegi, kes on meie jaoks see kõige-kõige õigem?
Mis siis, kui peamegi enne õppima läbi mitme suhte, enne kui astume sinna tõelisse liitu?
Mis siis, kui peame õppima õigel ajal taanduma suhtest, mis meile ei sobi või välja astuma suhtest siis, kui oleme sellest välja kasvanud ja see enam meile mitte midagi ei anna?
Mis siis, kui peame lihtsalt märkama ja aru saama, millal on aeg suhe lõpetada, enne kui keegi valusalt kõrvetada saab?
Mis siis, kui päriselt ongi meie jaoks keegi, kellega koos kasvada ja maailma avastada, olles hoitud ja kaitstud ka siis, kui tekivad erimeelsused?
Mis siis, kui see liidab ja tugevdab ja aitab meil iseennast paremini tundma õppida? Mis siis, kui kogu suhteteema ongi ainult selle jaoks, et iseennast paremini mõista ja armastada ning seda harmooniat ja armastuse väge kaaslasega jagades koosluua maailma?
Mis siis, kui õnn peitub iseendas?

“Kas eestlane usub õnnelikku perekonda?” @Arvamusfestival2018
Osalesid Urmas Viilmaa, Triin Käpp, Priit Sibul, Dagmar Lamp ja Kaia Kapsta-Forrester
Arutelu juhtis Karmen Maikalu
KUULA JÄRELE

 

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Lilika Torim
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova

Mida teha, kui naised ei taha sünnitada? #AF2018kaja

Laste arvu, iibe ja rahva püsimajäämise teemalised arutelud on viimase aasta jooksul kulmineerunud. Riigikogus on esitletud rahvastikupoliitika põhialuseid, rühm ühistkonnategelasi on välja tulnud märksa selgesõnalisema dokumendiga “Eesti rahvastikupoliitika 2018-2035”, majandusinimesed kalkuleerivad lapse tulevikuväärtust (vt riigitulu.ee) jne. Kuidas jõudis nimetatud temaatika Arvamusfestivali aruteluringidesse, kirjutab festivali vabatahtlik Juhani Jaeger.

Mis siis saab? Mitte midagi

Poliitilistest jõududest initsieerisid arutlemist perede suuruse teemal Vabaerakond ja Isamaa. Kummaski arutelugurpis kulgesid panelistide mõtteavaldused sarnasel rajal. Jüri Adamsi sõnul ei ole mõistlik riigi raha eest veenda lapsi saama inimesi, kes seda ei taha. Selle asemel tuleb keskenduda nendele, kes tahavad lapsi. Kerstin Meresma märkis Isamaa alal toimunud arutelus, et esmatähtis on luua keskkond, kus noored tahavad lapsi saada. Priit Sibul, Monika Haukanõmm, Siiri Oviir jt tõid samuti esile keskkonnaga seonduvat, alustades lapserohkete perede raskustest kodulaenu saamisel kuni infrastruktuuri ja lapsehoidja leidmiseni välja.

“Ma ei tahagi veel tööle tagasi!”

Teravat vastasseisu lapserohkeid peresid toetavate meetmete osas ei paistnud. Julgen loota, et see viitab panelistide mõistlikule järeldusele, et soov saada lapsi on isiklik hoiak. Kui hoiak on lasterohkuse poolt, siis riigi ülesanne on kõrvaldada takistused ja anda soodustusi. Kui hoiak on vastu, siis on nii ehk naa liiga hilja. Täiskasvanud inimese hoiakuid raha eest ei muuda.

Hoiakutest rääkides ー Isamaa telgis kõlas nii publiku poolt kui moderaatori suust mõtteavaldus, et naine tahab varsti peale sünnitust tööle tagasi. Tunnen ja tean naisi, keda võib iseloomustada sõnadega “kes palju teeb, see palju jõuab”. Neil on juba lapsed, nad teostavad end tööl ja tahavad ka veel rohkem lapsi. Suurepärane! Tean aga ka mitmeid naisi, kes on parimas karjääri ja pereloome eas, kuid kes soovivad loobuda pikemaks ajaks tööst, et saada järjest kaks, kolm või rohkem last.

Riiklikes poliitikates kumab tihti läbi soov võimaldada naistel peale laste sündi võimalikult kiiresti naasta tööjõuturule. Sama hoiak on jõuliselt esindatud ka meedias. Kuidas peaks end selle taustal tundma naine, kes mõtleb teisiti? Ühiskond teeb talle väga keeruliseks öelda välja vastupidine arvamus: (veel) ei taha tööle tagasi!

Kestev perekond algab turvalisest suhtest

Kristina Birk-Vellemaa nimetas ühe pereloomet pärssiva asjaoluna paarisuhte madalat kvaliteeti, mis võib väljenduda näiteks mehe väheses panuses ühise kodu ja laste eest hoolitsemisse. Suhte kvaliteet oli kandvaks teemaks arutelualal Eesti Usk toimunud paneelis “Kas eestlane usub õnnelikku perekonda?”. Panelistide rivi oli kõike muud kui homogeenne ー kes oma esimeses, ainsas ja pikaajalises suhtes, kes aga juba kolmandas. Osalusarutelu näitas, et sõltumata isiklikust taustast nähakse paarisuhet soodustavaid ja kahjustavaid asjaolusid pigem sarnaselt.

Dagmar Lamp tõi suhetes probleemina esile idealistlikud ootused ja enesepettusesse ideaalse kaaslase otsimisel. Seevastu kvaliteetse paarisuhte juurde kuuluvad mõistmine, lugupidamine, ühisosa leidmine jpm ei ole samastatavad armumise afektiga, vaid eeldavad pühendumist ja pikaajalist tööd teineteise ja iseenese tundmaõppimisel. Olen ammugi mõelnud, kui oluline on inimsuhete loomise ja hoidmise oskus, et inimene saaks end ühiskonnas maksimaalselt teostada. Samas ei tea ma ühtegi näidet haridusasutustest, kes on võtnud need inimeseks olemise kompetentsid oma õppeprogrammi. Ehk on siin mõttekoht hariduspoliitika kujundajatele?

Kokkuvõtlikult neis kolmes arutelugrupis kuuldu põhjal järeldub, et rahvastikupoliitika kujundamisel tuleb riigil keskenduda peredele, kes tahavad lapsi, kõrvaldada neilt takistused ja luua soodustusi. Üksnes rahalistest soodustustest siin ei piisa. Ülimalt oluline on kvaliteetne paarisuhe. Suhe ise on nende inimeste vaheline asi, kuid riigi ülesanne peaks olema anda inimestele nende väljakujunemisel – kooliõpingute ajal – teadmisi ja oskusi kvaliteetse suhte loomiseks ja hoidmiseks. Perepoliitikat peab toetama mitte üksnes rahandus-, vaid ka sotsiaal- ja hariduspoliitika.

“Kas eestlane usub õnnelikku perekonda?” @Arvamusfestival2018
Osalesid Urmas Viilmaa, Triin Käpp, Priit Sibul, Dagmar Lamp ja Kaia Kapsta-Forrester
Arutelu juhtis Karmen Maikalu
KUULA JÄRELE

“Kuidas saada palju lapsi” @Arvamusfestival2018
Osalesid Siiri Oviir, Priit Sibul ja Kerstin Meresma
Arutelu juhtis Marii Karell
KUULA JÄRELE

“Kuidas rakendada kolme lapse poliitikat?” @Arvamusfestival2018
Osalesid Monika Haukanõmm, Kristina Birk-Vellemaa ja Jüri Adams
Arutelu juhtis Mikko Nõukas

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Juhani Jaeger
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Paula Kristel Kajula

 

Rahvaalgatus vabatahtlike päästjate toetuseks kogub allkirju

Alates tänasest saab osalusplatvormil Rahvaalgatus.ee anda toetusallkirja algatusele maksutada ilutulestik vabatahtlike päästjate toetuseks. Idee koorus tänavu suvel Arvamusfestivalil toimunud arutelul. Allkirja Päästeliidu algatusele saab anda SIIN.

Algatusega soovitakse maksustada ilutulestik viisil, et igalt pürotehnikale kulutatud eurolt läheb kindel protsent vabatahtlike päästjate toetuseks. Päästeliidu teatel soovivad nad algatada arutelu ja tajuda ühiskonna hoiakut, kas ilutulestiku säärane maksustamine võiks aidata vabatahtlike päästjate rahastust vaakumist päästa ning seeläbi anda oluline panus kogu ühiskonna turvalisemaks muutumisse.

“Arvamusfestivalil toimus arutelu vabatahtlikele päästjatele üha suurema koormuse suunamise jätkusuutlikkusest. See, et ERGO Kindlustuse korraldatud arutelust sai Päästeliit idee üheks lahenduseks ning nüüd avalikkuse toetust testib, on väga väärt eeskuju,” ütles Arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauring. Ta tõi heaks näiteks, et eelmisest festivalist koorunud põlevkivienergeetikast väljumise ettepanek PÕXIT oli hiljuti riiklikult olulise küsimusena arutlusel Riigikogus.

Rahvaalgatus.ee projektijuht Maarja-Leena Saar Koostöö Kogust märkis, et paljud arutelud lõppevad Arvamusfestivalil tõdemusega, et mingi väljakutse lahendamiseks on vaja muuta seadust või koostada otsustajatele konkreetsed ettepanekud. “Koostöös Arvamusfestivaliga nõustame ja toetame arutelude korraldajaid, et mõtetest saaksid teod ning üks võimalus on teha lisapingutus rahvaalgatuse loomise näol,” ütles Saar.

Rahvaalgatus.ee platvormil saab pidada arutelusid ja koostada ettepanekuid ühiskonnakorralduse parandamiseks või seaduste muutmiseks. Algatustele saab allkirja anda vähemalt 16-aastane Eesti elanik. Pöördumise parlamendile edastamiseks on vaja koguda 1000 digiallkirja.

Loe Päästeliidu pöördumist Riigikogule.
Arutelu “Kui vabatahtlikkusest saab kohustus – kes tagab turvalisuse?”

Foto: Päästeliit / Jarek Jõepera

Arvamusfestival on vabatahtlike sõber

Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös siseministeeriumiga andis Arvamusfestivalile vabatahtliku sõbra märgi, tunnustades festivali head taset ja professionaalsust vabatahtlike kaasajana. Arvamusfestival on sertifitseeritud vabatahtlike sõber nr 44. Märgi andis üle siseminister Andres Anvelt. 

Vabatahtliku sõbra märgis on kvaliteedimärk, millega tunnustatakse hea töö eest vabatahtlike kaasamisel ja käivitamisel. „Vabatahtlikel on kodanikuühiskonnas väga suur roll. Nii panustavad vabatahtliku sõbra märgi saajad kogu Eesti arengusse,“ ütles kodanikuühiskonna programmi 2021-2030 koostaja, siseministeeriumi nõunik Marten Lauri.

Arvamusfestival koos kuue teise ühendusega läbis edukalt Kodukandi arendusprogrammi.

Arvamusfestival tänab märkamise eest! Aitäh kõigile, kes festivali sünnile oma õla alla pannud!

Foto: Arvamusfestival 2018 tiimijuhid, autor Kermo Vahula

Kas monument on arhitektuur või kunst? #AF2018kaja

Arvamusfestivali türannia ja inimlikkuse alal arutleti teemal „Recycled Kalevipoeg kolme triibu dressis? Ehk monumentide väärtus eile, täna ja homme“. Arutelu juhtis kunstiteadlane Gregor Taul ning kommenteerisid tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraatorid ja arhitektid Laura Linsi ning Roland Reemaa, semiootik Tiit Remm ja kirjanik Jaak Jõerüüt. Kuulamas käis Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Vanem.

Arutelu põhiteemaks oli ajalooliste sammaste ja tseremooniate väärtus ja roll tänapäeval. Ka Laura Linsi ja Roland Reemaa Veneetsia biennaali näitus „Nõrk monument“ tegeleb monumentide tähendusega. Intrigeeriv pealkiri viitab monumentide sisu mõjususele. Nõrga monumendi näitena tõi Linsi välja Torma Vabadussõja monumendi – põlvitava Kalevipoja kuju – mis püstitati 1923. aastal. Koos okupatsioonide vaheldumisega pöörati kuju kord ida, siis jälle lääne suunas, nõnda pidevalt selle tähendust muutes ja nõrgestades. Linsi iseloomustas nähtust repliigiga „Eestis monumendid tantsivad“. Teiseks näiteks on Tartu maantee äärsed betoonsambad, mis ühe monumentaalseima ruumina Eestis ei kanna endas midagi muud peale õhu ja mälestuse 2008. aasta majandusbuumist.

Reemaa tõstatas küsimuse monumentide olemusest: on siis monument arhitektuur või kunst? Tema sõnul võib monumenti mõtestada kui ekstreemset arhitektuurilist projekti, mille eesmärk peaks olema tähendusrikka ruumi loomine. Tähendusrikka ruumi näitena tõi ta välja  Hirvepargi trepid, millele Herbert Johannson 1936. aastal Toompea müüri taaskindlustamise rolli kavandas. 1987. aastal toimunud Hirvepargi kohtumised ning neile pühendatud mälestustahvli lisandumine lisas juurde uue mälukihi. Nõnda võib mälestusmärk ümbermõtestamisel ning uute ajalooliste sündmuste lisandumisel ka hoopis tugevamaks, suuremaks ja tähendusrikkamaks muutuda.

Lisaks monumentide sümboolika muutumisele on olulised ka nende asukohad, näiteks palju arutelu tekitanud Maarjamäe memoriaali kõrvale rajatav kommunismi ohvrite mälestusmärk. Siinkohal lahknesid ka vestlejate arvamused: ühelt poolt on Maarjamäel hea kogum ajaloolisi kihistusi, mis võiks toimida lepitamisruumina; teisalt viime Maarjamäele mälestusmärgi püstitamisega olulised teemad perifeeriasse, sest linnuke saadakse kirja, kuid rohkem see inimeste teedele ei satu ega eludesse sekku.

Ajalooliste sümbolite muutumisega leppimine pigem tugevdab monumendi tähendust. Siinkohal tõi Jõerüüt näiteks isetekkelised monumendid Haapsalu promenaadi ääres, kus inimesed võivad endale tellida pingi koos sildiga teemal “1944. aasta viimane võimalus laevaga Rootsi põgeneda”. Haapsalu linnaga pigem kitsalt seotud, kuid Eesti riigile oluline sündmus, mis avaneb isetekkelise monumendi ning isiklike lugude kaudu. Isetekkelise monumendina toimivad Linsi meelest ka näiteks Tallinna tüüpmajad, mis oma erisusega annavad edasi kohalikku ajalugu ning on muutunud Tallinna äratuntavaks märgiks.

Mälestusmärkide sisu loomisel ja mõtestamisel on olulised ka tseremooniad. Kõik mälestusmärgid siiski tseremoniaalsete monumentidena ei toimi: on ka linnaruumi osana toimivaid mälestusmärke, mida on eriti palju näiteks Tartus. Tugeva tseremoniaalse mälestusmärgina toimib Vabadussammas, kuid siingi on tseremooniatega võimalik monumenti nõrgestada: näiteks loob presidendi poolt Vabadussamba äärde asetatud pärg küüditamise ohvrite mälestamiseks seose Vabadussamba ja küüditamise vahele. Samas leidsid vestlejad, et mälestusmärkidega seotud tseremooniad peavad olema püsivad, sest pisematki muutust võib tõlgendada poliitilise muutusena.

Arutelu lõpetas Jaak Jõerüüdi novell „Raha monument“. Kas peaksime püstitama monumente sellele, mis meie jaoks päriselt väärtust kannab või peavad monumendid olema seotud sellega, mis riiklikult püha? Kui riiklikult ja ajalooliselt püha muutub, siis monument rahale jääks ilmselt veel mõneks ajaks püsima. Järgmisel monumentidest kõneleval vestlusel võiks arutleda selle üle, kas demokraatlik ühiskond üldse vajab monumente ja nendega seotud tseremooniaid. On need siis rahvusriigi toimimise seisukohast olulised ning kas iga inimene ei võiks elada enda jaoks loodud ja pühaks peetavate monumentide keskel?

Arutelu “Recycled Kalevipoeg kolme triibu dressis? Ehk monumentide väärtus eile, täna ja homme.

L, 11. augustil 2018 türannia ja inimlikkuse alal
Osalesid Laura Linsi, Roland Reemaa, Tiit Remm, Jaak Jõerüüt. Arutelu juhtis Gregor Taul. Arutelu korraldas Eesti Mälu Instituut, Inimõiguste Instituut ja Aet Kukk.

Tekst: Arvamusfestivali vabatahtlik Mari-Liis Vanem
Foto: Arvamusfestivali vabatahtlik Anna Markova