Maiu Lauring

Cябар, tawhan kithan aaya aahyo? Mah nishma?

Arvamusfestivali vabatahtlik Hetlin Villak-Niinepuu jagab ühte eredamat kogemust tänavuselt festivalilt:

Just need väljendid õppisin ma selgeks viimasel Arvamusfestivalil. Mis te arvate, mida need tähendavad?
Las ma aitan. “сябар” tähendab Valgevene keeles sõber. Sellele järgnev “tawhan kithan aaya aahyo?” aga hoopis Pakistanis kasutatavas Sindhi keeles uurib, kust sa tuled. Viimane küsimus “mah nishma?” peaks olema tuttav kõigile Heebrea keele austajatele. Ehk siis “mis uudist?”.

Varsti on pea kuu möödas selleaastasest Arvamusfestivalist, aga need fraasid ei lähe mul ikka meelest. Need jõudsid kõik minuni läbi ühe kõige inspireerivama arutelu, mida olen viimaste aastate jooksul festivalil näinud.

Keele ja meele ala tõi kokku neli täiesti erinevat inimest, täiesti erinevast keele- ja kultuuriruumist ning palus neil hakata elavaks raamatuks. Ehk siis endast rääkida ning oma keelt ja kultuuri tutvustada – seda kõike Eesti keeles! Kuulama tulnud said teada, kuidas on Eestisse jõudnud Ukraina päritolu, aga Iisraelis pikalt elanud Valeria, mis tööd teeb Narvas itaallannast Irene ja kuidas läheb Eesti elu Valgevene reklaamimehel Sergeil. Pakistani mees Yar Muhhamad üllatas meid infoga, et Pakistanis räägitakse 32 erinevat keelt! Nende hulgas riigi nn ametlik keel urdu, mida räägivad haritumad inimesed ja mida on kasulik osata. Või vähemalt nii mäletan mina. Kuid õppisime koos ka tema kodukandis kasutatavat sindhi keelt.


 

Neli inspireerivat inimest. Üks inspireeriv arutelu, mis muutus elavaks raamatukoguks, kus kuulaja ees rullus lahti neli erinevat elavat keele- ja kultuuriõpikut, millest teadmisi ammutada. Ma loodan siiralt, et järgmise aasta Arvamusfestivalil saab näha palju rohkem arutelusid, kus kasutatakse sellist vahetut elava raamatukogu formaati. Kus festival tuuakse kuulajale veel lähemale, et igaühel tekib tunne justkui tal oleks ühe arutelu õnnestumisel tähtis roll.

Minu, kui võõrsil elava eestlase jaoks oli oluline näha, kuidas võõralt maalt tulnud inimesed tahavad omaks võtta Eesti keelt ja kultuuri unustamata siiski, kust nad ise tulevad. See andis usku, et välismaal elamine ning sealjuures oma juurte üle uhkuse tundmine ei olegi nii raske ning uue kultuuriruumiga harjumine kaelamurdev. Või kasvõi näitas, et me suudame olla sallivad nende suhtes, kes tulevad siia tööle, ka meie elu edendama.

Selleks, et meie Eesti väike ühiskond oleks tugev, tuleb eeskuju võtta just sellistest aruteludest, kus kaasatud on kõik. Ilma konflikti ja kisata, vaid rahumeelselt ja uudishimulikult arutledes.

In bocca al lupo*, Arvamusfestival!

*Kivi kotti!

Fotod: Jürgen Randma

4. veebruarini toimub ideekorje!

Arvamusfestival toob 10.-11. augustil Paides kuuendat korda kokku Eesti inimeste ja ühiskonna jaoks tähendusrikkad teemad, et luua arutlevat demokraatiat ja ühisloomes sündivaid lahendusi hindav Eesti.

4. veebruarini saad siin esitada Arvamusfestivali ja Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali programmi oma idee, kui su arvates vajab mõni otsus kaalumist, teema tõstatamist, küsimus põhjalikumat arutelu, vastuolu lahendamist, uus teadmine või võimalik lahendus tutvustamist. Arvamusfestival on just nii huvitav ja mõjus, kui me seda ühiselt teha tahame. Selleks soovime sulle lennukaid ideid, inspireerivat koostööd ja tegemisrõõmu!

Arvamusfestivali meeskonna nimel
Maiu Lauring, Maiko Kesküla, Alari Rammo, Sirli Spelman, Lilian Hiob, Piret Kanne


Ideed esitades pead arvestama, et:

  • iga organisatsioon või eraisik võib saata mitu ideed, aga programmi kõik ei mahu. Arvamusfestivali meeskond valib välja need, millel on: selge eesmärk ja põhjendus, eesmärgi saavutamist hästi toetav aruteluvorm ning erinevaid vaatenurki esile toov mitmekesine osalejate koosseis.
  • ootame praegu arutelude ideid. Nende jaotumise temaatiliste alade vahel pakub Arvamusfestivali meeskond.
  • esitada võid ka tervikliku aruteluala kontseptsiooni ehk teha teistega koostööd juba idee loomisel. Selleks tuleb sisestada ideed ükshaaval ja pealkirja juurde märkida lisaks ala pakutav nimetus. Siis hindame nii arutelude ideid kui ka kogu kontseptsiooni ning võimalusel hoiame tugevat tervikut.
  • oled valmis oma teemal ise arutelu korraldama ja tegema ühel arutelualal koostööd teiste ideede esitajatega.
  • arutelualaga seotud kulud (nt telk, tehnika, kujundus, transport jms) katavad idee esitajad ehk aruteluala korraldajad ühiselt just nii, nagu omavahel kokku lepite.
  • Arvamusfestivalil tutvustab organisatsioon end arutelu sisukuse ja atraktiivsuse, mitte oma logo suuruse kaudu. Värvilised turundusmaterjalid pole ka tänavu teretulnud.

Eriti on oodatud:

  • erinevaid arvamusi esile toovad ja nende vahel dialoogi loovad arutelud.
  • kaasarääkimist võimaldavad aruteluvormid (nt töötuba, grupiarutelu, maailmakohvik, kiirkohting jms), eksperimendid ja sündmused.
  • lahendustele keskenduvad ideed. Olgu eesmärk ideede genereerimine, mõne olemasoleva idee või lahenduse testimine, mõtestamine, kuidas tekivad ideed, lahendused, muutused jne.
  • teemad, mida varem Arvamusfestivalil arutatud pole, aga oodatud on ka uued vaatenurgad. Idee võib olla liiga suur ja üldine, aga mitte liiga väike – tihti saab osaleja targemaks just üsna spetsiifilise teema arutelus.
  • arutelud teemadel, mis käsitlevad demokraatia ja kodanikuvabaduste hoidmist. Saame ju sada ja tahame edasigi elada demokraatlikus ühiskonnas, et meil on vabadus rahumeelselt koguneda ja kaasmaalastega mõtteid vahetada meile olulistel teemadel.
  • arutelud üle-baltilistel teemadel. Ka Läti ja Leedu saavad saja aastaseks, otsime olulist ühist, aga ka meie erinevusi.
  • arutelud, mille väljund on tellimus 2019. aasta Riigikogu valimisteks – sõnastame kodanike ja huvigruppide ootused mõnel konkreetsel teemal
  • arutelud meie ühise suhtlus- ja arutelukultuuri enda üle. August 2018 on nimelt Euroopa kultuuripärandiaasta raames Eestis kuulutatud suhtluskultuuri kuuks.

Kuidas edasi?

Ideekorje on esimene etapp arutelu jõudmisel Arvamusfestivali programmi. Pärast 4. veebruari järgneb arutelu teemapüstituse, -vormi, osalejate koosseisu jms täpsustamine koostöös teiste sama aruteluala korraldavate organisatsioonidega ning Arvamusfestivali poolse kuraatori nõustamisel.

12. märts – ideekorje tulemuste avalikustamine ideede esitajatele ja aruteluala korraldamise algus,
20. mai – lõpliku aruteluala programmi esitamine Arvamusfestivali meeskonnale
4. juuni – programmi avalikustamine, et arutelualade korraldajatel jääks piisavalt aega oma teemade eelkommunikatsiooniks meedias
9. juuni – toimub maakultuuri [eel]arvamusfestival Kagu-Eestis
10. ja 11. august – Arvamusfestival Paides toimubki
31. oktoober – Arvamusfestivali tagasiside ja õppetundide kokkuvõte

Arvamusfestivali meeskond jätab endale õiguse teha aruteluprogrammi muudatusi, kui mõni arutelu või ala korraldaja neist tähtaegadest kinni ei pea.

Küsimused saada palun info@arvamusfestival.ee.

 

 

Ideekorje on lõppenud.

Milliseid mõtteid jagasid osalejad viiendast Arvamusfestivalist?

Juba viiendat aastat kogub Arvamusfestival tagasisidet, et paremini mõista osalejate ja partnerite kogamusi ning anda oma tegevusele tasakaalukas hinnang. Toetume laekunud tagasisidele, hinnangutele ja soovitustele festivalikorraldust edasi arendades.

Tänavuse Arvamusfestivali kohta viis tagasisideuuringu läbi Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Uuringuga soovis Arvamusfestivali meeskond teada saada, kuidas on osalejad rahul festivali ja arutelude korraldusega, kuidas hindavad arutelude korraldajad arutelualade kureerimise ja juhtimise süsteemi ning tänavuaastast korraldusprotsessi ja millised on silmapaistvamad muutused viimaste aastate tagasisides.

98% osalenutest külastaksid ka järgmisel aastal Arvamusfestivali

Kuigi võtame tagasisideuuringu korraldamist üha tõsisemalt, siis võiksime piirduda ka vaid ühe näitajaga – kui paljud inimesed soovivad Arvamusfestialile tagasi tulla. Festival jätkub suuresti seetõttu, et igal aastal pea kõik vastanutest kinnitavad: kogu melu ja arutelude kogemust kokku võttes soovivad nad uuel aastal taas sõnarocki festivalist osa saada! Uuringust saame teada sedagi, et ca 2/3 inimestest on festivalil korduvkülastajad ja kolmandik esimest korda.

Peamiselt tulid inimesed Arvamusfestivalile saama uut informatsiooni ja teadmisi, samuti kultuurielamusi ja toredalt aega veetma. Saamaks aimu osalejate rahulolust, võrdlesime nende ootusi ja festivalilt saadud kasu. Osalejad veetsid oodatust rohkem lõbusalt aega, kuid samal ajal said oodatust vähem kultuurielamusi, sest lihtsalt aega jäi väheks. Uue informatsiooni, teadmiste ning inspiratsiooni ja tegutsemisjulguse saamise ootused enamjaolt täitusid. Positiivseks võib lugeda seda, et osalejad said jagada aruteludes oma seisukohti rohkem kui nad eeldasid. Samal ajal kahjuks saadi oodatust vähem uusi ideid oma organisatsiooni või ettevõtmise jaoks.

Need vähesed, kelle ootused siiski ei täitunud heitsid ette nö turvalisi arutelusid, kus esinejad ei riskinud oma tegelike arvamuste väljaütlemisega või kokku on kutsutud samu arvamusi esindavad inimesed, mistõttu ei teki diskussiooni. Osalejad peavad arutelu kvaliteedi tagajana oluliseks arutelujuhti valikut – et ta oskaks ühelt poolt arutelu juhtida ning teisalt ka osalejaid diskussiooni kaasata. Kaasarääkimise võimalus ei pea tingimata tähendama küsimuste-vastuste vooru arutelus osalejate ja kuulajate vahel, vaid ka näiteks hääletamist käe tõstmise või ruumis ümberpaigutamise teel, Arvamusfestivali siltide või nutiseadme abil – võimalusi on palju. Positiivne on see, et hinnang kaasarääkimise võimalustele on aastatega kasvanud (vt joonis).

Osalejad tõid enam huvipakkuvate aruteludena välja aktuaalsed või intrigeerivad teemad ning debativormis arutelud, näiteks „Kord aastas Arvamusfestivalil: parlamendierakondade arutelu“ ja „Miks eestlane kardab feminismi?“ ning „Meie konservatiivne tulevik“.

Arutelude teemaderingist tunti puudust näiteks migratsiooni ja integratsiooni teemadest. Probleemina toodi välja ka huvitavate arutelude samaaegne toimumine ning vähe inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kordus ka ettepanek, et poliitilisi teemasid võiks olla vähem esindatud või koondatud ühte debatti.

Festivaliosalejate nõudmised arutelude alade suhtes on samuti aasta aastalt kasvanud. Alalt oodatakse mugavust ja hubasust, mis toetaks arutelude atmosfääri. Samuti ilmastikukindlust ja ligipääsetavat asukohta festivalil. Heade näidetena tänavuselt festivalilt tuuakse välja näiteks teadusala, energiapöördeala ja hariduse ala, samuti Ruumieksperimendi korras ümberkujundatud Paide linna Keskväljakut.

Osalejate hinnang festivali korraldusele tervikuna on positiivne – festivalialalt leiab Paidet külastav inimene enamjaolt kõik vajaliku. Hinnatakse kõrgelt, et festival toimub väljaspool pealinna ning see annab ühele Eesti piirkonnale suurürituse kaudu uue identiteedi. Osalejatele meeldib ka kultuuriprogramm, sealjuures rõhutatakse, et kuigi giidituurid, etendused, näitused jmt ei ole Arvamusfestivalil esmatähtis, ootavad nad õhtuselt programmilt kvaliteetset meelelahutust. Tänavune meeldejäävaim melu-elamus oli aga ruumieksperiment Paide keskväljakul.

Arutelude korraldajad seisid silmitsi uue kureerimisega

2017. aasta Arvamusfestivali üks suurimaid muudatusi oli arutelude alade ja arvu vähendamine. See tähendas, et avalikust ideekorjest laekunud ettepanekud läbisid varasemast veelgi tihedama sõela. Lisaks programmi kureerimisele üleminemisele tegelesid alade kuraatorid varasemast rohkem arutelude korraldajate sisulise nõustamisega ja nügimisega kaasavamate, mängulisemate aruteluvormide poole.

Arutelude korraldajate tagasisidest saame teada, et nad puutuvad Arvamusfestivali meeskonnaga kokku kõige tihedamalt nende alale määratud festivalipoolse kuraatori kaudu. Saime kureerimise protsessi osas kriitikat, mille oleme vastutustundega läbi analüüsinud ja arvestanud uue festivaliaasta planeerimisel. Kõrgeimalt hinnatakse festivalipoolset taristut nagu elektri ja vajadusel internetikaabli tagamist, kuid leitakse, et alade tehnilise korralduse ja kujundamise abi võiks olla isegi suurem.

Arutelude korraldajad lähtuvad eeldusest, et Arvamusfestivalil tahetakse õppida targematelt ja seetõttu eelistatakse ka formaate, mis toetavad uue infoni jõudmist. Korraldajate meelest võiks arutelud olla probleemipõhised ja praktilisemad. Seega tunnistatakse, et kasu oleks rohkem lahenduste leidmisele orienteeritud ja kaasavamatest aruteludest, kuid veel ei suudeta osalejate sellistele ootustele vastata.

Arutelude korraldajad toovad esile Arvamusfestivali prestiiži – festivalil on hea maine ja inimesed peavad sellest algatusest lugu. Lisaks on tegemist Eesti poliitikute, arvamusliidrite ja erinevate valdkondade spetsialistide kogunemiskohaga. Korraldajad näevad ennast kvaliteetse enesetäienduse pakkujana ning usuvad, et Arvamusfestivali võiks käsitleda kui tasuta koolituspäeva, kus saab ennast harida mistahes huvitaval teemal. Teist samalaadset intellektuaalset meelelahutusüritust Eestis ei leiduvat!

Uuringu tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda SIIN.

Oma mõtteid avaldas 303 inimest kohapeal ankeetküsitlusele vastates ja 123 inimest veebis ankeeti täites. Läbi viidi 30 vaatlust festivali aruteludel, 25 lühiintervjuud aruteludel osalejatega ning 20 intervjuud kümne arutelukorraldajaga. Samuti toimus üks fookusgrupp arutelusid korraldanud seitsme organisatsiooni esindajaga. Seega – muljetavaldavalt mitmekülgne tagasiside.

Suur tänu kõigile uuringus osalejatele, vabatahtlikele analüütikutele ja RAK-ile!

Kas arutelu saab olla mäng?

Arengukoostöö Ümarlaua kogemust ja emotsiooni Arvamusfetivalil arutelu korraldamisest jagab Katrin Pärgmäe:

Arvamusfestivali diskussioonide ülesehitus on enamasti sarnane: kaks kuni viis inimest arutlevad, teised kuulavad. Kui on huvitav, küsitakse küsimusi. Kui on vähem huvitav, püütakse viisakalt järgmisele alale nihkuda. Arengukoostöö Ümarlaud otsustas sel aastal läheneda teisiti: korraldada arutelu asemel viktoriinilaadse mängu. Sellise, mis aktiveerib nii vaimselt, emotsionaalselt kui ka füüsiliselt.

Rootsi statistikaguru Hans Rosling tegi mõni aeg tagasi katse, küsides inimestelt viimase 30 aasta jooksul maailmas toimunud suurte muutuste kohta. Kas äärmuslik vaesus on vähenenud või suurenenud? Kui suur osa maailma inimestest oskab kirjutada või kui paljudel on kodus elekter? Küsimustele vastasid tudengid, õppejõud, ajakirjanikud ja šimpansid, viimastele olid kolm vastusevarianti banaanidele kirjutatud.

Tulemused olid hämmastavad. Küsimustele vastasid kõige õigemini šimpansid, kes olid, erinevalt inimestest, vastanud täiesti huupi. Järeldus oli lihtne: kui tulemused on oluliselt kehvemad kui juhuvalik, vastavad inimesed valesti väga kindlatel põhjustel, mitte kogemata.

Mängu ilu

Arvamusfestivalil oli meie soov lihtne: näidata, et maailmas läheb elu suures plaanis järjest paremaks, kuigi igapäevast meediapilti vaadates see nii ei tundu. Aga kuidas seda teha kaasavalt, et igaüks tunneks üllatust ja rõõmu, mida tundsime meie ise esimest korda sama mängu läbi tehes?

Laste õppimise puhul kehtib reegel: kuulates jääb kogu infost meelde 10%, vaadates 30% ja ise läbi tehes 80%. Niisiis otsustasime, et lihtsalt kuulajaks ei jää keegi, peale küsimuse ärakuulamist sai igaüks „jalgadega hääletada” ehk jalutas vastusevariandi juurde, mis oli tema arvates õige. Moodustunud grupis toimus väike arutelu ning lõpuks avaldas mängujuht õige vastuse ning kommenteeris natukene selle tagamaid.

Juba peale paari küsimust tekkis osalejates hasart ja mida edasi, seda tulisemaks läksid arutelud, seda rohkem kasutati eelmistest vastustest saadud infot ja arvati ära õigeid vastuseid. Ilma pika seletuseta sai selgeks mängu loogika: maailmas läheb elu paremaks, ebavõrdsus väheneb ja edusammude eeldus ei pea olema rikkus.

Kogukond on tark

Mängu järel võis iga osaleja valida Maailmakohvikus teema, mida väiksemas ringis edasi arutleda, nt naiste õigused maailmas, rohepesu, meedia roll või teavitustegevused. Mängu käigus oli tekkinud soov arutleda ja gruppides osaleti aktiivselt.

Kohviku formaati kiitis ka üks osalejatest: „Lõpuks ometi saan mina ka rääkida. Olen siin terve päeva kuulanud ja nii väga tahaks mõtteid jagada.“ Meil oli jällegi hea meel, et saime tõstatatud teemadele tagasisidet ja uusi ideid, millega järgneva aasta jooksul edasi töötada.

Kes Arvamusfestivalil meie alale ei sattunud, saab mängu läbi teha siin. Viktoriini lõpus on pikem selgitus põhjuste kohta, miks inimesed esimese hooga enamasti valesti vastavad.