Greete Palmiste

Galerii ja video: digiluule slam lasi sõnadžässil kõlada

Esimese õhtu lõpetas Philly Joe’si ja festivali ametlikul klubialal müstiline digiluule slam. Kuidas see üritus sündis ja mismoodi õpetatakse üks masin luuletama, saad lugeda artiklist “Luuletav robot esitab inimestele väljakutse”. Väikse aimduse sellest, milline meeleolu õhtul valitses ja kuidas slammimine õnnestus, saab galeriist ja allolevast videost. “Kui festival on sõnarokk, siis see oli sõnadžäss,” võttis õhtu kokku järgneva materjali salvestanud Tauno Tõhk. Nautigem!


Kuidas paistab kohvikute ala välja 15 meetri kõrguselt? Meie teame!

Fotograaf Mehirt Ennus jäädvustas Vallitornist, pressikeskusest, pisikese videoklipi, kuidas Festivaliklubi esine kubiseb osalistest kui sipelgapesa. Just sellise pilguga piiluvad ajakirjanikud teid kümnekonna meetri kõrguselt.

Festivalitiim soovib meeleolukat esimese päeva lõppu ja sisukat teist festivalipäeva Paides!

Festivali fotogalerii täieneb pidevalt

Arvamusfestivali kommunikatsioonitiimis töötab vabatahtlikuna kuus usinat fotograafi, kes püüavad Vallimäelt kaamerasse kauneid hetki, tuliseid arutelusid ja lõbusaid kohtumisi. Fotograafidel on võimalus pildistada kogu ala ka ülalt, pressikeskusest ja see privileeg on peale nende veel vaid ajakirjanikel ja festivali korraldusmeeskonnal. Seega, kiigake meie värvikat galeriid Flickr’ist, et saada festivalist sõna otseses mõttes ka ülevaatlik ja haruldasem pilt.

Rohkemate piltide vaatamiseks kliki siia.


Festival kerkib: kilomeetreid juhtmeid ja papist kärg-katus

_IMG3956Festivali kommunikatsioonitiimi mitteametliku žürii nimel on meil heameel teatada, et tänavuse alakujunduse esikoha pälvivad Eesti Kunstiakadeemia tudengid püüdluse, õnnestumise (vähemalt poolenisti) ja silmapaistvuse eest kärg-katuse ehitamisel!

Festivali ehitamine on kolmandat aastat korraldajatele ilmselt juba tuttav, seda ka ERRi meeskonnale, kes sadade meetrite kaupa kaableid veavad ja lustakalt heliproovi teevad (“Romantika-alal ootavad teid Margus Saar ja Grete Lõbu!” igava üks-kaks-kolm asemel). Küll aga käib mõningane pusimine neil, kes Paide Vallimäele esimest korda aruteluala rajavad. EKA tudengid on asja ette võtnud eriti suurelt: puude vahele kerkib moodul mooduli haaval kärjestiku sarnane katus.

“Nimi? Oeh, selleni jõuame siis, kui ta valmis on,” sõnas moodul-katuse idee autor, EKA tudeng Märten Peterson, käed puusas seistes ja mitme ruutmeetri suurust kollakat kaarjat kärjestikku pilguga hinnates. Justkui vaadates aastast istutatud puud ja selle kasvu silmaga mõõtes.

Eemal maas ja paari meetri kõrgusel puude vahel on veel suurem enamus 300st kuusnurksest kärjekesest, millest peaks lõpuks valmima kolm pilvekest Linnaruumi alale – kolm mesikärje sarnast katust turvaliseks aruteluruumiks.

“See oli päris huvitav väljakutse proovida ehitada papist midagi kandvat,” rääkis Peterson. “Jah, ja lisaks muidugi see, et see on kõik taaskasutus,” lisab eemalt Petersoni kursusekaaslane redelit uue kolmese kärjetüki kinnitamiseks paika sättides.

AF15_EKA_kärgkatus

Nagu mainitud, on kõik kuusnurksed moodulid tehtud papist, kaetud ühelt poolt läbikumava pehme kiletaolise materjaliga (et oleks vihma eest kaitstud ning et heidaks huvitavalt valgust) ja teiselt poolt kollase võrguga. Kusjuures, öösel, kui eripärast katust valgustatakse, tekib kollaste võrkude toel katusest valgustite rodu mulje.

Peterson nendib, et esmalt taolist ideed välja käies ei uskunud selle õnnestumisse ei tema sõbrad-kursakaaslased ega isegi vanavanemad. Materjal saadi pea-aegu täielikult sponsorluse teel (papp-kastid suurematest toidupoodidest ja kiled ehituspoest). “Nüüd, viimasel ajal, on nad ikkagi meelt muutnud,” lasus Peterson mõrkja muigega. Ta tõdeb, et ega seda saagi pahaks panna, sest veel üle-eilseni ei olnud päris kindel, kuidas kogu lahendus lõpuks valmis saab.

Täna võiks aga juba Petersoni perele pisikese muigega teatada, et võsukese idee tõttab visalt, kuid jõudsalt õnnestumise suunas. Muigama võib ajada asjaolu, et kamp on disainilahenduse realiseerimisega maadelnud juba viimased kolm päeva. Kusjuures kavandamisega alustas Peterson koolitöö kõrvalt juba talvel. Nüüd annavad aga puude vahelt rippuvad tamiilid ja üha laiemaks kasvav kärjestik üha enam lootust, et homseid festivalikülalisi tervitab uhke lava.

Homne on EKA-laste jaoks tõeproov, sest kuulu järgi pidavat ka kunstiakadeemia vastne rektor Mart Kalm alal sõna võtma ja ilmselt ka noormeeste (ja ühe abistava naisterahva) kätetööd hindama. “Igatahes Facebookis sain juba rektorilt ühele eeltöö pildile like’i,” lausus Peterson ootusärevusega homse ees. “Pärast moodulite üles saamist ootab ees suur töö – neid tuleb veel pingutada ja viimistleda,” lausus Peterson ja ronis taas, paarteist kaablisidet hammaste vahel, kursavenna kõrvale moodulite alla.

_IMG3951

EKA tudengite töö on ehk kõige erilisem, kuid täna on visalt vaiu maasse tagunud, toole tassinud ja telke üles seadnud mitmed-mitmed organisatsioonid, et olla homseks festivaliks juba varakult valmis. Paidesse sisse sõites tervitab suur helesinine A-täht, Oruala nõlvadele on valminud uued trepid-istumispinnad ja Mäealal kõrgub samuti EKA tudengite disainitud katusealune.

Kindel on ka see, et kogu Vallimägi on lisaks telkidele homsest täidetud ka mõnusate aroomidega, sest kohvikuid ja toitlustusalasid kerkib samuti mitmele nurgale. Paide on festivaliootuse ootuses (aga muidugi ka muul ajal) külalistele avatud!

_IMG3953

_IMG3954

_IMG3962

Arvamusfestivali kultuuriorienteerumise ABC

“Ajaproovi” ja “Fopaa” (aga saladuskatte all öeldes ka teadusteatri) proovid käivad täistuuridel ja lavastused settivad üha enam Paide vallimäe rohelusse. Võime uhkusega öelda, et Arvamusfestivali seni paberile sätitud kultuuriprogramm on tiibade sahinal ellu ärkamas. Ja kuigi oleme teile, armsad festivali nautlejad, tutvustanud kõike põnevat, mis kavas leidub, tegime teie elu veel lihtsamaks ja joonistasime tähtsad punktid allolevale kaardile. 

AF_kultuurikaart_2015

Kultuuriprogrammi leiukohad Paides, vormistatud blogitoimetaja vaba käega ja lahke valiku järgi.

Järgnevalt aga pisuke kirjeldus, kuidas mõnusalt läbi kultuuriprogrammi liuelda.

Reedel Paidesse jõudes võite meelte ergutamiseks kohe festivaliklubis Philly Joe’s juua ühe mažoorse kohvi. Jazzitalgud algavad juba reede keskpäeval. See on koht, kuhu tasub kogu festivali vältel ikka ja jälle pisukeseks ajaks sisse põigata.

Kui festivalipäev möödub enamasti mõeldes dopingule, kliimamuutusele, vihakõnele või haridusele ja ajusagarad vajavad pisut tuulutust, jalutage mööda kaunist Vallimäge Parkali tänavale ning keerake seejärel paremale. Ületage ristmik Valli tänavaga ja pöörake taaskord paremale Posti tänavale. Seal asub kunagine tütarlastegümnaasium, mis festivali ajaks on muundunud Eesti Kunstiakadeemia näitusesaaliks. Soovitame sisse kiigata! Maja tagant aga – pange tähele! – algab müstiline rännak-lavastus “Ajaproov”. Viimasele lastakse teid vaid kuue-eurose pileti eest. Selle saab soetada Piletilevist või enne algust koha peal.

Kui tulete festivalile lastega (või kui olete keskmisest lapsemeelsem), astuge kindlasti läbi ka Reigo Ahvena maailmamuusika õpitoast. “On võimalus proovida trumme ja muid erinevaid rütmipille,” lubab Ahven. Tunnid on reedel kelle 12, 15 ja 18 ning laupäeval kell 11, 14 ja 17.

Kell 21 õhtul on plaanitud arutelud ilmselt lõppenud – enam ei pea genereerima ideid ega argumente. Kuigi pea sumiseb neist kindlasti. Miks mitte minna vaatama, kuidas toimetab inimese loodud tekste üks luule-robot? Philly Joe’s kell 21.

Õhtu lõpetab tuline puudlidisko Paide Plazas – kell 22.

Järgmist hommikut võite alustada kell 7.30 joogaga, et mõttemahlad töösse saada. Kell 13, kui aju töötab täistuuridel, põigake hetkeks Mängude Alleele, kus saate proovile panna Järvamaa kõige kõvema maletaja Priit Värgi. Kell 15 testige kabetaja Andrus Tulli, kes on väidetavalt üle 20 aasta valmis vastu võtma ka kutse pimekabe duellile. Parimatele on soojas auhinnad!

Õnneks saab ka laupäeval külastada “Ajaproovi” ja EKA näituseid. Niisamuti kolis mõlemaks päevaks (ja ka pühapäevaks) Paide kultuurikeskusesse kino Sõprus. Laupäeva tipp-sündmus on kahtlemata kogu festivali kokku võttev püstijalakomöödia etendus “Fopaa!” See algab Orualal kell 21 ning lõpeb täpselt selleks ajaks, kui NO99 Tantsulaagri DJ-d keskväljakul esimesed gruuvi-lood peale panevad.

Kogu melu- ja kultuuriprogrammi siin kirjeldatud ei ole, sestap klikake lahti kompaktne täpsete kellaegadega kava ning tehke sobivad valikud ära ka Arvamusfestivali äpis, et pilt veelgi selgemaks saaks.

Kohtumiseni!

Ott Karulin – südamest sõnarokkar

AF_Ott Karulin sõnarokkarOtt Karulin on suurema osa oma elust olnud sõnadest ümbritsetud. Olgu need siis mõtted, mis jõudnud tema kui teatrikriitikuni laval toimuvat kuulates või hoopis laused, mida ta viimase pooleteise aasta jooksul hoole ja kaalutlusega peatoimetajana Sirbi külgedele valinud.

Mistap ei olegi imestada, et kui Karulin esimest korda Arvamusfestivalist kuulis, vaatas ta mõttes taeva poole ja ütles: „Lõpuks ometi!“ Tänavu, kolmanda festivali eel hüppas Karulin ise korralduspaati. Sel reedel jõuab festivaliosalejateni tema ja ta abiliste suur maalritöö – Arvamusfestivali kultuuriprogramm.

2013. aasta augustikuus jalutas Ott Karulin – tollal veel põhiliselt teatrikriitik – Paide Vallimäel ja tõmbas kopsu tubli sõõmu esimese Arvamusfestivali asist, kuid mõnusat-mugavat õhku. Ta nautis iga sekundit sõnarokkariks olemisest. Paidesse polnud ta ammu sattunud ning linn oli talle kaunikesti tundmatu, kuid festivali atmosfäär puges talle sügavale naha alla.

Kaks aastat hiljem võib Karulin uhkusega öelda, et 2015. aasta jooksul on Karulin Paides käinud rohkem kui kogu varasema elu jooksul kokku ning Paide on muutunud veelgi südamelähedasemaks. Järgmisel reedel jõuab festivaliosalejateni tema ja ta abiliste suur maalritöö – Arvamusfestivali kultuuriprogramm.

„Armusin arvamusfestivali ideesse juba esimesel aastal, kui see välja käidi,“ tunnistab Karulin särasilmil ja küsib provokatiivselt: „No kes meist ei taha olla rokkar, kas või sõnarokkar?!“ Karulin meenutab, et just asine ja mõnus-mugav atmosfäär oli see, mis teda Paide Vallimäel 2013. aastal esimesel Arvamusfestivalil enim võlus.

„Neil, kes palju teatris käivad, tekib tunne, et peaks tänaval vastu tulevale näitlejale „Tere!“ ütlema, sest sa justkui tunneks teda. Minul oli paljude arvajatega täpselt samamoodi,“ meenutab Karulin kaks aastat tagasi tekkinud emotsioone. Nii paljud, kellega ta oli meedia kaudu korda-mööda arvamusi „vahetanud“, olid nüüd ühtäkki vaid tervituse kaugusel ja valmis ka silmast silma arutlema.

„See ei ole festival „arvamusliidritele“, kes õlleklaasi taga teineteist suurepäraste tekstide ja kasutatud kujundite eest teineteist kiidavad,“ räägib Karulin muigega, „festivali eesmärk on ju algusest peale olnud arvamuskultuuri ja arvamusavaldamise kultuuri arendada; seda peavad õppima mitte ainult need, kes kirjutavad arvamusartikleid, vaid ka need, kes neid loevad – see on võrdselt tähtis.”

Vabatahtliku töö eeldus on isiklik huvi

Kuigi ametlikult on Karulin festivalimeeskonna liige ja kultuuriprogrammi koordinaator tänavu esimest aastat, lõi ta juba mullu aktiivselt kaasa Arvamusfestivali programmi korraldamises. Arvamusfestival ise korraldab ainult mõned arutelud ning suurema osa kavast panevad kokku erinevad organisatsioonid. Nii lõi Karulin eelmisel aastal käed Helen Tammemäega, Tartu oma-algatusliku kultuurilehe, Müürilehe peatoimetajaga, et sõna otseses mõttes panna lehed Arvamusfestivalil ühe katuse alla. Vallimäele kerkis hiiglaslik beež telk, milles arutati üheskoos erinevate generatsioonide soovidest, unistustest, kohustustest ja tulevikust. Hiljem valmis ka Müürilehe ja Sirbi ühine number.

„Seega on nüüd vabatahtlikuna kaasa löömine justkui loomulik jätk,“ ütleb Karulin tänavuse kultuuriprogrammi kuraatorina. Tema enda jaoks on kõige põnevam näha seda, kuidas endas väga enesekindel inimene ühtäkki arutelu keskel justkui avaneks, tunnistades ka oponende seisukohti ning mõistmise võrra rikkamaks saades.

Justkui paratamatu optimistina – tõsi, siiski tervislikult iroonilise elujaatusega – on Karulin kindel, et kui iga osalenu võtab pärast festivali endaga veidi enam mõistmist ja avatust kaasa, ei jää peagi alles neid, kes viimasel ajal vaid tigedaid arvamusi avaldavad. „Mõtle, et igal osalejal on pere, sõbrad-tuttavad, vähemalt kümme inimest, keda ta mõjutab ning keda nood omakorda mõjutada võivad – see ei olegi nii väike hulk inimesi,“ arutleb Karulin.

Siiski nõustub ta väitega, et loomult tagasihoidlikkumaid eestlasti on veidi raskem kaasata. Kuid ta toonitab, et ka need, kes valivad reaktsiooniks vaikselt nurgas istumise, on teinud valiku, mis on võrdväärselt okei. Viimane kehtib eelkõige ühe Karulini vastutusalasse kuuluva projekti, Labürintteatri ühenduse G9 rännak-lavastuse „Ajaproov“ kohta. Selles kaasavat ehk osalusteatrit esindavas lavastuses viivad näitlejad osalejad endaga koos erinevatesse situatsioonidesse ning nii muutuvad ka osalised ise näitlejateks.

„Pean tihti inimeste skepsist vähendama ja ütlema, et kelleltki ei oodata Hamleti monoloogi ette lugemist, oodatud on kõik loomulikud reaktsioonid,“ selgitab Karulin. Just vahetus, vaheldus ja ootamatus on need märksõnad, mis Karulini paeluvad: „Armastan teoseid, mis on ebatäiuslikud ja neid, kus on palju küsimusi. See inspireerib edasi mõtlema ja vaidlema.“ Ning inspiratsioon omakorda ongi mehele kütte eest, mis aju tööle paneb ja tegutsemisindu annab. Karulin tunnistab, et tal on vedanud, et olgu töö vabatahtlik või palgaline – ta saab teha täpselt neid asju, mis teda vaimustavad.

„Eksige festivali sisse ära!“

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi õnnestumine on Karulini jaoks samuti õnnemängu taoline ettevõtmine, kuid just see ongi see, mis kuraatorit ennast enim võlub. „Kultuuriprogrammi koostamine ei ole kui McDonald’sis leti kohal olevast nimekirjast oma lemmikmenüü tellimine, teades täpselt, mida sa saad. Siin saad suhteliselt suure riskifaktoriga ja ka teatava ebaõnnestumise tõenäosusega pidevalt muutuva teose. Kirjutan muidugi kahe käega alla kõigele, mille oleme valinud, kuid ma ei välista, et mõned asjad õnnestuvad paremini ja mõned vähem. Minu jaoks on see täiesti okei – nii kunstis ongi. Mõned läbikukkumised võivad teinekord ka olla põnevad vaadata ja kogeda,“ leiab Karulin.

Programm peaks Karulini sõnul pakkuma kõigile midagi sobivat, kuid õnnestumiseks saab lugeda seda, kui osalejad ilma konkreetselt kuskil osa võtmata tajuvad, et on festivali sees. See on justkui emotsioonide, mõtete ja ideede kooslus, mis sundimatult endasse haarab ja hinge soojendab.

„Mulle meeldib uude linna minna avastama nii, et jätan kaardi koju ja eksin tundmatutel tänavatel ära. Ilma abivahenditeta hakkab silm ühel hetkel märkama maamaärke, mille alateadlik jälgimine juhatab sind viimaks taas õigele rajale tagasi. Soovitan seda ka Arvamusfestivalil osalejatele – eksige festivalile ära, laske end õhustikul viia uutesse olukordadesse ja aruteludele või sündmustele, mis ei olnud plaanis,“ jutustab Karulin kerge julgustava noogutuse saatel.

Foto: Kaspar Roost

Luuletav robot esitab inimestele väljakutse

AF_digipoetKõige müstilisem Arvamusfestivali kultuuriprogrammi sündmus on sel aastal kahtlemata digiluule slam. Kujutage ette: te “söödate” ühele arvutiprogrammile sisse kauni valiku Juhan Liivi, Lydia Koidula ja Villu Tamme värsiridu ning seejärel genereerib robot teile omapoolse variandi eesti luuleklassikast. Näiteks olete ühtäkki tuhanderealise poeemi omanik!

“Käsitleme seda robotit kui algajat luuletajat. Ta töötab läbi sisestatud luuletuse ja neist inspireerituna luuletab ka ise. Kuna põhi on juba olemasolevatest teostest, siis on võimalik, et kõik on omavahel seotud. Aga teisalt on kõik nonsenssi piiril balansseeriv,” rääkis digiluuletaja looja Taavet Jansen.

Nii selgubki tõsiasi, et kuigi loomeprotsessi eest vastutas agar luule-robot, saab toimetamise vastutust ja ettekandmise rõõmu tunda siiski taas inimene. See tähendab, et tuhanderealisest värsiridade rägastikust võib järgi jääda vaid paarkümmend rida või mõni salm, seda täpselt sel teemal, mis tema toimetaja silma jääb.

Digiluuletaja sai Jansenil programmeeritud kord ühe etenduse tarvis: “Mõtlesin, et see on täielik raiskamine, kui ta seisma jääb – see on ju nii äge robot! Nüüd ongi temast teised inimesed palju rohkem rõõmu saanud.”

Varem on digi-luule slam‘i korraldatud pealinna hubastes vaba mikrofoniga õhtutel mitmel korral. Ka Arvamusfestivalil kannab iga toimetaja oma luule ise ette ning Janseni sõnul võib õige hetke, õhustiku ja tabava etluse koosmõjul sündida midagi väga kütkestavat. “Võluv!” meenutab ta varasemaid slam‘e Chungini, Rain Tolgi ja teistega. Kes aga sõnarokipeol luulet lugema hakkab, jääb veel saladuseks.

Kui tahad oma silmaga imetabast digi-luuletajat silmata, sea reedel, 14. augustil kell 21 sammud Philly Joe’si klubisse, sest siis algab poolteist tundi kestev slam. Lisainfo saamiseks registreeri end ka Facebookis üritusel osalejaks.

Väikese aimduse sellest, milline üks digi-luule slam välja näeb, leiad järgmisest videost: https://vimeo.com/124315243

Kuidas festivalil osaleda? 

AF_kuidas_osaledaMis saab pärast seda, kui oled sõitnud augusti keskpaigas läbi kauni viljapõldudes kuldava Eestimaa ja seisad nüüd Paides Arvamusfestivali veerel? 

Selleks et aidata kiiremini eri teemaaladel sisse elada, tutvustame mõningaid võimalusi, kuidas sõnarokkida. Selleks et saaksid kiiremini sisu kallale asuda ja võimalikult mitmekesiselt ajusid ragistada.

Tänavuse festivali kava on kirju: teemasid on loodushoiust hariduspoliitikani. Niisuguse mitmekesise pildi on festivalile toonud sajad vabatahtlikud. Enamiku teemaalade korraldus on organisatsioonide vabatahtlike õlul. Arvamusfestivali tiim on nõu ja jõuga abiks olnud ning julgustanud vabatahtlikke korraldajaid katsetama võimalikult erinevaid aruteluformaate. Tasub vaid mõte virge ja vaim avatud hoida ning osaleda, osaleda, osaleda!

Milliseid formaate kohtab festivalil?

Paneeldiskussioon − kasutatakse siis, kui mingil teemal esitavad erinevaid seisukohti oma ala spetsialistid. See on hea võimalus saada detailsemat siseinfot, sest aktiivses vestluses julgetakse nii mõnigi kord rääkida ka probleemide või erinevate arengute köögipoolest.

Tavaliselt osaleb diskussioonis ka neutraalne juht, kes küsib irriteerivaid küsimusi, et arutelu põnevamaks ja elavamaks muuta. See ei tähenda aga, et festivaliosalised peaksid end pealtvaataja rollis tundma. Ka paneelis olijatel on rõõm kuulda eemalseisjate arvamust. Seega, kui sul tekib mõte, viipa arutelu juhile, et ta mikrofoniga sinu juurde tuleks ja sinu argumendid kuuldavaks aitaks teha. Teine variant: otsi alalt vaba mikrofoni!

Väitlus − sarnaneb ekspertide osalemise poolest paneeldiskussiooniga, kuid erinevaid seisukohti püütakse tugevamalt tõestada ning arutelu käigus peaks kogemuste ja praktiliste näidete najal selguma, milline variant probleemikäsitlusest on sobivaim. Väitlus pakub kindlasti põnevust ning teemaalalt lahkudes oled ehk mitme fakti ja näite võrra rikkam.

AF_kuidas_osaleda3

Maailmakohviku aktiivõppe meetodid toob osalejateni haridusala. Saab kogeda, kuivõrd aitab aktiivõpe aruteludes end avada ja tulemuseni jõuda. Maailmakohvik on oma olemuselt päris kohviku sarnane: väikestes gruppides arutletakse varem väljahõigatud küsimuste või probleemide üle. Lahendused paneb laudkond paberile. Seejärel jääb keegi grupist laua peremeheks/-naiseks ning ootab teisest lauast enda juurde uusi liikmeid, kellega juba kahe laua mõtiskluse tulemustes ühisosa ja uusi vaatenurki leida. Sama küsimuse ümber tekib mitu vestlusringi.

Kuumad toolid − annavad pika arutlemise asemel võimaluse väljendada jah/ei-seisukohti sellistel teemadel, mille puhul ei oskagi täpset selgitust öelda. Tavaliselt istuvad osalised ringis toolidel, ringi keskele jäetakse üks tühi tool. Teemaala juhendaja loeb ette erinevaid väiteid ning need, kes temaga nõustuvad, istuvad ümber; mittenõustujad jäävad oma kohale. Ümberistumise võib asendada ka muu füüsilise märguandega, näiteks käe tõstmisega. Füüsiline seisukohavõtt ehk reaalne tegevus seisukoha näitamiseks on hea selleks, et osaleja harjuks oma arvamust avaldama. Enne seisukohavõttu pannakse ka kindlalt paika, kas ja millal valikuid kommenteerida ning küsimuste üle pikemalt arutleda.

Praktiline tegevus − lisaks on võimalik arutelul „Kuidas rajada inim- ja loodussõbralik kodu?” osalejatel kaasa lüüa savist pitsaahju ehitamisel. Lubatakse ka pitsat küpsetada. Ökoriigi teemaalal saab näha teisigi praktilisi näiteid ehitusmaterjalidest ja ehitussõlmedest.

AF_kuidas_osaleda2

Viimased nõuanded osalejatele

Kuid veel enne kui hakkata Paide poole sõitma, soovitame Google Play’st või App Store’ist alla laadida EMT Live äpi. Sealt leiate Arvamusfestivali sündmuse, mille sees saab luua päris oma festivali kava ning leida palju muudki. Loe festivali rakendusest siit ja Minu Kava koostamisest siit. Muuseas, oma kava saab panna paika ka Arvamusfestivali kodulehel!

Viimaks meenutame, et kinni tuleks pidada ka heast arutelutavast ehk mängureeglitest, kuidas sõbralikult ja võrdselt kõigi seisukohtadega arvestada. Seda ikka selleks, et kõik Arvamusfestivalil osalejad arutelukultuurist ja kommetest ühtmoodi aru saaksid.

  1. Austame aega, arutelu juhti ja kõiki teisi festivalil osalejaid.
  2. Tõestame, mida väidame.
  3. Kuulame – see on sama oluline kui kõnelemine.
  4. Oleme arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad.
  5. Reageerime mõtetele, mitte isikule.
  6. Keskendume lahendusele: kriitikal peatume lühidalt, seejärel pakume lahendusi.
  7. Võimaluse korral ei kasuta me aruteludes esitlusmaterjale, las kõneleb inimene, mitte Powerpoint.

 

Järvamaa noored panid kokku oma programmi

AF_nooredArvamusfestival ei ole pelgalt täiskasvanud “arvamusliidrite” pärusmaa ning Järvamaa noored on seda juba mõistnud. Nende eestvedamisel toimub sel aastal Noorte alal tänavagraafika konkurss, juttu aetakse osaluskohvikus ja elavast raamatukogust laenutakse välja lausa päris, tuntud inimesi. Kuid tõsise argumenteerimise kõrval ei unustata ka lustida.

Laupäeval, 15. augustil esitavad Tänavakunsti alal oma loomingut seitse kunstnikku. Tööde joonistamist alustatakse kell 12.00 ning kogu päeva vältel on publikul võimalus jälgida teoste valmimist. “Kuna tänavakunsti ei saa harrastada igal pool, siis loome Arvamusfestivalile ala, kus noored kunstnikud saavad oma arvamust avaldada läbi kunsti – tuua välja midagi, mis on kaua hinge peal olnud või pöörata tähelepanu positiivsele meie ühiskonnas,” sõnas konkursi korraldaja Carolyn Mets.

Kõik huvilised on oodatud jälgima kunstnike tööprotsessi ning hiljem ka ringkäigule, mil oma töö sisu selgitatakse. Pisikeste intervjuude ajal uuritakse kunstnikelt, kuivõrd keeruline või lihtne on neil oma hobiga tegeleda; vesteldakse sellestki, kas hobist oleks võimalik töö teha.

Põnevust ja ehk ka pisukest võistlusmomenti pakub aga elav raamatukogu, mis algab laupäeval kell 17.00. Huvilistel on võimalik endale mõneks hetkeks välja laenutada tuntud inimesi. Nagu raamatukogudes ikka, on laenutataval ka tagastustähtaeg, seega tuleb kõik huvipakkuvad küsimused nobedalt valmis mõelda.

“Sellist võimalust, kus inimene saab vabas keskkonnas rääkida mõne tuntud Eesti inimesega, esineb harva,” ütles Kristofer Jürisoo, kes on üks elava raamatukogu korraldajatest. Tema sõnul on see hea võimalus pärida oma valdkonnas edukatelt persoonidelt nende tegevuste telgitaguste kohta ja saada ehk mõni nõuannegi. Või siis lihtsalt mõnusasti juttu ajada.

Kui aga soovite koos Järvamaa noortega arutleda digimaailma teemadel, leiate viis noort Väätsa põhikooli õpilast 15. augustil kl 13.30 Õpiorust arutlemas teemal “Miks lapsed lähevad digimaailmast pöördesse?” Õpilased tõestavad, et nad ei ole pelgalt passiivsed tarbijad, vaid suudavad samuti oma ja eakaaslaste valikuid analüüsida, selgitada. “Ka maakoolis võib olla põnev, ka poistel on koolis huvitavaid ettevõtmisi, seda nende enda initsiatiivil: Väätsa televisioon, kooliraadio, õpilasfirma Digitund,” rääkis noormeeste õpetaja Anneli Tumanski uhkusega. Kohale tuuakse ka poiste loodud 3D-mudel tuleviku koolimajast.

Tegelikult ei ole ühelgi festivaliprogrammi sündmusel vanusepiirangut. Seega võib öelda, et sarnaselt NO99 Tantsulaagriga, kuhu on oodatud kõik osalised, ootavad ka Järvamaa noored muusikud Keskväljakule püstitatud Wabalava ette igas vanuses fänne. Meelelahutuseks ja muusikaliseks vahepalaks esitatakse kogu päeva vältel nii klassikat kui ka poppi, luuletatakse, lauldakse ja tantsitakse.

“Igalühel meist peab olema oma arvamus siin reaalses elus;arvamus, millest ise lähtume ja mida soovime muuta kuuldavaks. Ja need isikud on enese hinge, mõtted pannud loomingusse ja olemasolevate loometööde esitamise emotsioonidesse ja valikusse,” rääkis Noorte ala üks korraladajatest Helena Mägi.

“Festivali ootavad nii nemad kui ka teised noored väga palju. See on see üks sündmus, mis ajab Paide tõeliselt elevile ja noored on Arvamusfestivali üks tähtsamaid alustalasid,” lausus Kristofer Jürisoo, kes julgelt kõiki osalema kutsub.

Lisaks toimub Noorte alal ka osaluskohvik, salvestatakse Kuma raadio otsesaade “Skräss” ja kuulatakse-mängitakse mõnusat meeleolumuusikat.

EMT ja Elion ühendavad Arvamusfestivali internetti

AF_VUNK

EMT ja Elion toovad Arvamusfestivalile hulganisti kaasaegset ja innovaatilist: ideede levikuks virtuaalmaailmas pannakse püsti kiire wifi-ühendus ja VUNK innovatsioonialal korraldatakse tehno-uuenduste teemalisi arutelusid. Lisaks valmib EMT Live mobiilse rakenduse raames ka päris oma Arvamusfestivali rakendus nutiseadmetele.

EMT ja Elion on kindlad, et festivalist kujuneb vajalik platvorm, kus kohtuvad ühiskonna arengust hoolivad inimesed ning kus võiks arutelude käigus settida ka reaalsed ideed ja värsked mõtted.

„Tahame sarnaselt oma tegevusvaldkonnaga panna ka Arvamusfestivalil õla alla kõigele, mis puudutab innovatsiooni ja uute ideede tekkimist,“ rääkis EMT ja Elioni üritusturunduse- ja partnersuhete juht Heddy Ring. Tema sõnul on heade ideede levikul ja ka edasiarenemisel suur roll mängida just sotsiaalmeedial ja internetil. Seetõttu toovad EMT ja Elion festivalile VUNK Innovatsioonialale ka nobeda wifi-ühenduse ning laadimispunktid.

„Selleks, et arvamused lendu läheks ja saaks laiema kõlapinna, võiksid inimesed ise samuti oma arvamusi jagada. Kui iga inimene säutsub kas või paar-kolm head mõtet, siis need levivad sotsiaalmeedia kaudu päris kaugele,“ arutles Ring ja lubas, et lisaks nutitelefonidele saavad nende juurest uut särtsu ka vanad head nuppudega Nokiad.

EMT ja Elion kutsuvad osalema ka enda korraldatud VUNK-innovatsioonialale, kus püütakse selgusele jõuda, kuidas tagada intellektuaalse omandi kaitse või millised koostöövõimalused oleks idufirmade ja nn vana majanduse suurettevõtete vahel. Samuti tuuakse päevakorda teemad keskkonnainnovatsioonist ja uutest tuultest panganduses.

Ring kinnitab, et kui parajasti plaanipäraseid arutelusid ei toimu, ja telefon või tahvel nende laadimispunktis akut täidab, siis võib julgelt ala korraldajatega telekommunikatsiooni teemadel juttu puhuda. Oodatud on küsimused selle kohta, kuidas töötab NutiTV või mil moel ikkagi saab internet või televisioon nuhvlisse. Kindlasti ollakse valmis tutvustama EMT Live mobiilse rakenduse keskkonda loodud Arvamusfestivali rakendust.

“Kuna kavas on palju huvitavat, siis paberilt plaani jälgides võib mõni oluline arutelu ununeda. Arvamusfestivali jaoks on suur samm edasi mobiilne rakendus, milles saab koostada Minu kava ning nii ei maga osalejad ühtki tähtsat arutelu maha,“ selgitas Heddy Ring. Lisaks on rakenduses ala kaart ning võimalus jälgida arutelude otse-ülekandeid.

Ring plaanib festivalile tulla kogu perega. „Märkasin, et ka lastele on palju tegevust, seega saan ise samal ajal osaleda näiteks digihariduse ala aruteludes. Huvitav tundus ka Terve elu ala,“ sõnas Ring. Viimase nõuandena soovitab ta osalejatel umbes nädal enne arutelu tutvuda EMT Live Arvamusfestivali mobiilse rakendusega, et esmased valikud isiklikku Minu Kavasse kirja panna.

Arvamusfestivali mobiilne rakendus nutiseadmetele on EMT Live rakenduses allalaadimiseks valmis alates 6. augustist. Rakendus valmis koostöös EMT, Motive Digital Studio ja Vatson Digitaliga.

Kogu festivali kavaga saad tutvuda siit: www.arvamusfestival.ee/kava.

Loe kas sellest, kuidas valmis Minu Kava funktsioon ning vii end kurssi, kuidas seda nii nuhvlis kui ka kodulehe kontol kasutada.

Avatud Eesti Fond: arutagem, kuidas saada hakkama vihakõnega

AF_AEFAvatud Eesti Fondi (AEF) jaoks on Arvamusfestivali toetamine võimaluse andmine ühiskonna liikmetele, et saada kokku silmast silma ja arutada asjade üle, mis puudutavad kõiki, kuid igapäevaelus ehk tööplaani ei mahu. Seekord kutsub AEF koos
Delfiga üles lahkama ka vihakõnega seonduvat.

Nii, nagu kõik kaaskorraldajad ja toetajad, loodab ka Hellam festivalil näha inimesi, kelle jaoks on oluline arutleda ühiskonnas muret tekitavate teemade üle. Nii näiteks soovib ta tähelepanu pöörata vihakõne järsule esilekerkimisele kõige avalikes anonüümsetes internetikommentaariumites.

Fond tutvustab festivalil kolmandat kommentaariumite-teemalist uuringut ning arutleb sagenenud pahatahtlike anonüümsete arvamusavalduste valguses, kuidas takistada vihakõne levikut. Ühtlasi mõeldakse ka, kas ja kuidas võiks ajakirjanduse eetikakoodeksi täiendada.“On tagumine aeg midagi ette võtta, et vihakõnest avalikus ruumis ei kujuneks uus normaalsus,” sõnas Hellam.

Vihakõne teemaline arutelu toimub Ekspress Meedia alal 14. augustil kell 13.00-14.15. Teema üle diskuteerivad teiste seas Mall Hellam, Urmo Soonvald, Mihhail Lotman ja Linnar Viik.

Teiste Avatud Eesti Fondi alal toimuvate arutelude teemad leiad festivali kavast.

Nüüd on Arvamusfestivali kava jälgimine eriti lihtne!

Arvamusfestivali meeskonnal on rõõm teatada, et sel aastal on festivali rikkalikust kavast tehtud valikutel kordades lihtsam silm peal hoida. Nüüd on nii kodulehel kui ka nutitelefoni kaudu võimalik kasutada funktsiooni Minu Kava ja koostada päris isiklik programm!

“Tundsime juba eelmisel aastal, et meie kavas orienteerumiseks on vaja midagi nutikat välja mõelda,” sõnas festivali turundusjuht Anu Melioranski. Nii leitigi tiimiliikmete ja osaliste ettepanekuid kaaludes, et festivalil oleks vaja pakkuda võimalust igal festivalikülastajal isiklik kava elektrooniliselt kokku panna ning samuti peaks olema võimalus seda kava ka festivali ajal telefonist vaadata.

Arvamusfestivali meeskond pöördus mõtetega Vatson Digitali ja Eesti Telekomi poole. Esimese partneri abiga töötati välja Minu Kava koostamise võimalus kodulehel ning koostöös Eesti Telekom-iga sündis täiendus äpile EMT Live.

“Võib öelda, et üks suur unistus ehk kavas valikute tegemise lihtsustamine on nüüd ellu viidud,” sõnas Melioranski.

app_est

Arvamusfestivali nutiseadmete rakendus on osa EMT Live rakendusest. See tähendab, et rakenduse kasutamiseks tuleb iOSi ja Androidi operatsioonisüsteemide kasutajatel vastavalt App Store’ist või Google Play’st tasuta alla laadida EMT Live rakendus.

Viimases on teiste seas ka Arvamusfestivali sündmus, millest leiab festivali kava, ala plaani, ülevaate kultuuriprogrammist, infot lastehoiu ja liikluskorralduse ning palju muu kohta, mida võib festivali ajal vaja minna. Lisaks on rakenduse kaudu võimalik jälgida ka arutelude otseülekandeid ning loomulikult igaühe enda koostatava Minu Kava.

“Minu Kava teeb festivalil osalejal valikute tegemise lihtsamaks – otsused on võimalik kas või täna ära teha. Enam ei pea Vallimäel pikka kava uurima ja iga tund otsustama, et millisel alal järgmisena kohal olla,” sõnas Melioranski, kes soovitas rakendusega esimesel võimalusel tutvuma hakata, et festivalil oleks mõnus arutelult arutelule liikuda.

Täpsemad juhised kava kasutamise ja Minu Kava loomise kohta kohta leiad siit.

Puudlidisko ja NO99 Tantsulaager kutsuvad sõnarokkareid peole

AF_puudel_no99Sõnarokifestival võtab sel aastal tõelise peo kuju: pisike Paide keskväljak muutub laupäeva, 15. augusti õhtul NO99 Tantsulaagri juhtimisel tantsuväljakuks ning reedel ootab pealinna kohvik Must Puudel osalejaid Paide Plazasse Puudlidiskole.

Alati menukas NO99 Tantsulaager lubab seegi kord täiesti pöörast tantsu vihtumist. Ei mingeid piiranguid ega kramplikku tammumist, ainult stiilne ja ennastunustav tants kuumas augustiöös. Ka Paides astuvad osalejate ette koreograafid, kes šikid liigutused ette näitavad ning kogu linna energiast pakatama panevad.

„Ütleme nii, et algajale ja Eesti tantsumehele võib see energia, mis laval esitantsijate kehavõngete järel tekib, paras šokk olla. Seda muidugi positiivses mõttes. Eks alguses tundus ikka natuke jabur keset Vabaduse väljakut ringi karata, aga kogu melu keskel tekib selline naljakalt kaasahaarav moment, kus avastadki end kõigi teiste keskelt kaasa tantsimast,“ meenutas Maailmapäeva Tantsulaagris osalenud Getrin oma kogemust. „Paras energiasüst kogu päevaks ja lisaks hea doos huumorit,“ sõnas ta.

Reedese festivalipäeva lõppeb Paide Plazas, mille kaks korrust ja terrass muutuvad vaid üheks õhtuks Mustaks Puudliks. Plaza muusikaline menüü pakub Puudlidisko parimaid palu: Heidy Purga, Madis Aesma, Sander Mölder jt ning erikülalisena Onu Bella.

„Üldiselt loob muusika Musta Puudli meeleolu, mis peaks suurepäraselt haakuma ka Paide Plaza olemusega,“ rääkis Musta Puudli programmijuht Liisi Ree. Niisiis kõlavad kelmikad viisijupid funki, souli, vanakooli house‘i ja ka disko esindajatelt, neist viimaseid paneb eriti sageli peale Puudlidisko erikülaline Onu Bella. „Onu Bellat teavad ju kõik, ta tasakaalustab suurepäraselt Tallinna ja Paide ühispidu,“ selgitas Ree. Ta meenutab soojalt ka Onu Bella Marta raadio eetris olnud saateid, mis võlusid ühtaegu nii muusika kui ka vahetekstidega.

„Ma usun, et see tuleb põnev elamus, sest Paide Plaza iseenesest on juba eriline – sellistesse kohtadesse iga päev ei satu,“ arvas Ree, kelle sõnul on Plazasse jäänud Musta Puudli kohvikule sarnast nostalgilist hõngu. „Arvamufestival ja Must Puudel on täiuslik nädalavahetuse kava,“ lisas Ree muiates.

NO99 Tantsulaager algab 15. augustil kell 22, mil alustatakse ilma eestantsijateta soojendus-diskoga, hiljem astuvad tantsijate ette koreograafid. Tantsulaager lõpeb orienteeruvalt kell 1. Üritus on tasuta, soovitame end uudistega kursis hoidmiseks registreerida ka Tantsulaagri Facebooki üritusele.

Musta Puudli pidu algab 14. augustil kell 22, sissepääs maksab 5 eurot. Värskemate teadetega kursis olemiseks soovitame ka piiluda Puudlidisko Facebooki üritusele.

Džässiklubi Philly Joe’s kolib Arvamusfestivalile

phillyjoesArvamusfestivali kohvikualale kerkib tänavu päris oma džässiklubi: Tallinnas tegutsev Philly Joe’s lubab festivali ametlikul kohvikualal pakkuda erinevaid maiuseid kuulmismeeltele. Lisaks antakse osalejatele võimalus koos parimate artistidega muusikaliselt arvamust avaldada. 

Philly Joe’s on Tallinnas tegutsenud tänaseks vaid poolteist aastat, kuid Eesti ainukesel vaid džässmuusikale pühendunud klubil on lootust, et muusikute kohtumis- ja harjutamispaigana võidaks välja vedada vähemalt kolm kümnendit.

„Philly Joe’si võib tegelikult mõista kui arvamusavaldust. Meie, asutajad, avaldasime arvamust, et Eesti väärib üht päris õiget džässiklubi. Sellist kohta, kus kuulata autentses keskkonnas noori talente ja ka džässigurusid,“ rääkis klubi üks loojatest Reigo Ahven.

Niisiis saigi oma-alagatuslikult Tallinna Tatari tänavale loodud koht, kus võivad käia harjutamas kõik soovijad ning mille poole võiksid pöörduda ka välismaised artistid. „Näiteks siis, kui kontsert on läbi, aga tahaks veel musitseerida,“ täiendas Ahven.

Taoline vaba ja inspireeriv õhkkond valitseb ka Arvamusfestivali ajal, kui Philly Joe’s kolib kaheks päevaks festivali kohvikualale Paide Vallimäel. See tähendab ka seda, et kuigi enamasti musitseerivad kohvikualal professionaalsed muusikud, on alati ootel veel üks mänguvalmis kitarr.

„Kui oskad kas või kolme tuuri mängida, võid tulla otse kuulajate seast, kitarri võtta ja mõnuga mängida. Meie põimime sinna ümber kõik muu. On kindel, et sellest kujuneb kõigile üks kirgas elamus,“ innustab Ahven osalisi hetkeks sõnadest loobuma ja nootide kaudu argumenteerima. Ka tema ise astub festivalil üles pigem musikaalsete arvamusavaldustega.

Lisaks muusikalisele suhtlusele loodavad Philly Joe’si tegijad täita festivalil veel ühe eesmärgi. Klubi asutades jälgisid mehed põhimõtet: ehedas Eesti klubis olgu Eesti instrumendid. Nii soetatigi klubile igas mõttes kallis instrument – Estonia tiibklaver. Nüüd loodavad nad, et klaverifondi panustamisega soovivad klubi arengut toetada ka teised.

„Ideaalis loodame festivalilt koguda ühe klahvi raha – see on 273 eurot,“ ütles Ahven. Kokku on jäänud tasuda veel 41 klahvi eest. Ahven loodab, et inimesed ei unustaks, kuivõrd vabastav, rõõmustav ja kohati ka perspektiivne muutev on ükskõik millisel kultuurisündmusel osalemine. „Meil on rõõm, au ja privileeg anda panus sellesse, et festival oleks mitmekülgne ja interdistsiplinaarne; et panna osalisi tegema väikest restarti ja pakkuda positiivset ja musikaalset teineteisemõistmist,“ lausus muusik.

Muusikutega saad reaalses maailmas kohtuda Tallinnas aadressil Tatari 4 ja virtuaalmaailmas kodulehe või Facebooki fännilehe kaudu.

Labürintteater kutsub „Ajaproovi“ lavastuses festivali kompama

Kahe päeva jooksul saavad Arvamusfestivalile tulnud võimaluse osaleda Labürintteatriühendus G9 etenduses „Ajaproov”, kus hägustuvad piirid lavastatu ja tegeliku ning etendajate ja publiku vahel. Etendustele on piiratud arv pileteid, mis on tänasest müügis Piletilevis. 

Vaid mõnekümnel festivalikülastajal on võimalik osaks saada haruldasest eriotstarbel valminud rännaklavastusest, mis viib huvilised väikeste gruppidena Vallimäele seiklema. Teekonna vältel loovad Labürintteatriühenduse G9 tegijad osalistele elulisi stseene, mille lahendamises saavad osalised kaasa mängida, muutudes seeläbi justkui ise näitlejateks.

Tegelikult ei saagi öelda, et tegu on näitlejatega, sest improvisatsiooni roll on rännakus väga suur. Loome konteksti, mis võimaldab osalistel tajuda tuttavaid olukordi ja keskkonda, milles hetkel viibitakse, kuid seda harjumuspärasest erinevalt,“ selgitas lavastuse üks autoreid ja osalisi Keili Retter.

Osalemiseks ei ole Retteri sõnul vaja varem sügavamõttelisi etüüde ja teatraalseid poose läbi harjutada, erilisi oskusi Labürintteater G9 tegijad eksperimentnäitlejatelt kindlasti ei oota. „Mingil määral pead ju ka elus olema valmis reageerima erinevatele olukordadele,“ sõnas Retter.

AF_ajaproov

Retter meenutas varasematest sarnastest etendustest, et tihti on kujunenud rollid ja improviseeritud olukorrad reaalsusele niivõrd sarnased, et osalised ei saagi aru, milline stseen on lavastatud ja milline mitte. Etendust linnaruumis läbi viies on juhtunud ka seda, et elamuse osaliseks saavad needki, kes näiteks poodi minnes ootamatult teatripublikuks satuvad.

Arvamusfestivali kultuuriprogrammi kuraatori Ott Karulini sõnul peitub omaette võlu selles, et „Ajaproovi“ osalised on näitlejatega võrdsel positsioonil ning võtavad sellega endale ka killukese loo jutustamise vastutusest. „Võiks öelda et see on tagasiminek sinna, kust teater kunagi algas: ühiste rituaalsete tegevuste juurde. Labürintteatri ettevõtmine ei olegi niivõrd erinev lõkke ümber lugude jutustamisest,“ arvas Karulin.

Lavastusrännakus „Ajaproov“ saab osaleda Arvamusfestivali jooksul vaid kaheksal korral. Etenduse ajad ning piletid on saadaval Piletilevis. Registreeri end osaliseks ning jälgi „Ajaprooviga“ seotud uudiseid ka lavastuse Facebooki ürituse lehel.

Lisaks kultuuriprogrammile soovitame kindlasti tutvuda ka kogu Arvamusfestivali kavaga, mis on nüüdsest ka täielikult kodulehel üleval! 

Mitte jõhker komöödiasõu, vaid tõsi-koomiline Fopaa!

Selleaastane Arvamusfestivali kultuuriprogramm püüab arvamust ja arvamist ära kasutades murda suhtumist, et kunst on vaid leivakõrvane tsirkus. Näiteks festivali teise päeva õhtul rõõmustavad osalejaid kuus Eestimaist koomikut, kes arutlevad maitsekas irooniakastmes enese olme-eluliste fopaade üle ning muljetavad humoorikalt kõigest sellest, mis elu lihtsale inimesele teele ette veeretab ja kukalt kratsima paneb.

„Festivali lõpetamine standup‘iga on – juhul, kui kõik õnnestub – magus kahe teraga mõõk: justkui mõnus väljajuhatus arvamusrallist, aga sugugi mitte vähem arvamust avaldav kui eelnevatel päevadel teemaaladel kõneldu,“ sõnas Ott Karulin, Arvamusfestivali kultuuriprogrammi kuraator.

Püstijala-komöödiast ja lühikõnede vahepealsest spoken word formaadist koosnebki tunniajane etendus Fopaa!, mis lõpetab laupäevase festivalipäeva Orualal. „Me ei reklaami seda välja kui jõhkrat komöödiasõud, vaid see ongi Fopaa! – mõtted eluolust. Aga kindlasti on vahepeal ka naljakas,“ rääkis Kaarel Nõmmik, üks Arvamusfestivali Orualal üles astuvatest Fopaa! koomikutest.

Kes tulevad kohale, kuulevad lisaks värskele materjalile koomikute parimaid palu varasematelt etendustelt. Savisaare, Rõivase või muu avaliku elu tegelase üle naermisele aega siiski ei kulutata, vaid seekord on rambivalguses koomikute endi kogemused ja tähelepanekud. Värskema materjali tuumaks saab Nõmmiku sõnul Arvamusfestival ise ning ka mõned sel aastal käsitletavad teemad.

„Fopaa! on minu jaoks olnud formaat, mille abil põgeneda otseste uudistemaailma eest. Sotsiaalsed teemad satuvad küll samuti naljade hulka – see on paratamatus – aga nad on teemaks vaid vilksamisi,“ rääkis Nõmmik. „Mina teen enda üle nalja ja see on ka peamine – väga harva läheb asi poliitikute ja avaliku elu tegelaste üle irvitamiseks.”

Kui muidu on Fopaa! tegijad harjunud elu üle naljatama kinnises ruumis, keldris või saalis, siis Arvamusfestivali Oruala pakub Fopaa! tegijatele uutmoodi väljakutse. „Stand-up tekitab kinnises ruumis kohese vastureaktsiooni, mis omakorda pakub koomikule tuge ja enesekindlust. Vabas õhus on keerulisem tajuda, kas inimestel on ikka lõbus,“ ütles ta. Seetõttu moodustavad etenduse justkui kuus väiksemat kõne. Ta lisas, et Fopaa! naiskahurväel (Kadri-Maria Mittil ja Heidi Toomel) ei jää kindlasti puutumata igipõline müsteerium meeste-naiste vahelisest suhtlusest a la „Muidu on ilus naine, aga rinnad on väiksed“.

Fopaa! raames astuvad üles Märt Koik, Kadri-Maria Mitt, Heidi Toome, Mattias Naan, Kaarel Nõmmik ja Andrus Purde. Fopaa! algab laupäeval, 15. augustil kell 21 Paide vallimäe Orualal.

Fopaa! on ürituste sari, mis toob kokku erinevaid koomikuid nii kodust kui ka välismaalt.

Vaata vahetuid uudiseid ja registreeru ka etenduse publikuks Fopaa! Facebooki ürituse leheküljel: https://www.facebook.com/events/705604709567888/

Спасибо, Нарва!

Küllap olid Narva [eel]arvamusfestivali korraldajad Ilmataadiga tõsised vestlused maha pidanud, sest nii kõrvetavalt eredat päikest kui tol päeval, ei olnud sel kevadel Eestis vist paistnudki. Kuid lisaks ilmale – mis alati tundub olevat oluline faktor ja soojenduseks hea jututeema – jääb Narva eelfestival osalejatele meelde oma mõnusa segakeelsuse ja julgete mõttevahetustega. 

„Olen üllatunud, kui äge see ruum siin on, sest ma pole selles lossipargis varem ühtegi üritust näinud. Need kaks asja – Arvamusfestival ja lossipark – lihtsalt väga hästi sobisid kokku,“ sõnas Aet Kiisla, üks eelfestivali korraldajatest.

Tõepoolest, laupäeval Peetri väljakule jõudes polnud mingit kahtlustki selles, mis Narvas toimub: Arvamusfestivali suur helesinine A-täht paistis kutsuvalt Hermani kindluse esisest pargist. Lähemale jõudes tervitavad tuttavad kirjud võrkkiiged, naeratavad asised inimesed ja nii mõnigi leheveergudelt või telepildist tuttav nägu.

Kuid et ilm oli suurepärane ning osalistel alal mõnus pesitseda, oligi sõnarokkimine muretu ja lihtne. Kus siis veel kui mitte Arvamusfestivalil on tunni aja sees võimalik mõtteid vahetada nii Ilmar Raagi kui ka Artemi Troitskiga? Või siis arutleda telemaastiku vanameistrite Ainar Ruussaare ja Janek Lutsuga uue venekeelse telekanali, ETV+ üle? Või hoopiski mõlgutada koos Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liivaga mõtteid, millised on argumenteerimise parimad stiilinäited?

Tõestatud sai seegi, et festivali saab pidada ükskõik millises keeles. Kui Arvamusfestival läheb külla linna, kus enamasti suheldakse vene keeles, siis selles keeles arutlemegi – lihtne! Nii juhtuski ka Narvas, kus arutelude põhiseisukohad tõlgiti vastavalt vajadusele kas eesti või vene keelde. Vanematele inimestele polnud see ilmselt probleem ja andiski ehk hea võimaluse oskusi lihvida. Noorematele osalistele oli see väljakutse paras pähkel pureda. Kuid hea treening sellegi poolest – kui kõigest ka aru ei saanud, hakkasid mõtted siiski liikuma. Millal näiteks sina viimati tundsid, et tahaks nii-ii väga sõna sekka öelda, kuid ei oska peas toimuvat kõneks vormida?

Narva eelfestivali osaleja

Narva eelfestivali osaleja. Foto: Tauno Tõhk

Taolised olukorrad panevad mõtlema, kui palju või vähe me ise igapäevaselt arvestame sellega, et vestluspartner meiega sama taustsüsteemi jagaks; ning kui palju või vähe me selle eelduse eest hoolitseme. See meenutab, et suhtluse aluseks on vaja jagatud väärtusi ja teineteisest lugupidamist. Arvamusfestivali meeskond tahaks, et tekiks ühine arusaam; et astutaks välja igapäevastest eelarvamustest ja hirmudest ning julgetaks neutraalsel pinnal mängida täiesti uute ideedega. Jääb vaid loota, et iga osaline need lihtsad tõed ka muudesse ettevõtmistesse kaasaks.

„Mulle meeldisid need arutelud, kus polnud juures tõlget, oli mõnusam kuulata ja arutelu justkui voolas. Positiivne üllatus oli ka see, kui palju sain aru vene keelest. Ja ka see, kui palju inimesed kaasa rääkisid – arutelud läksid käima! Eestlastega tavaliselt nii ei ole. Isegi siis, kui inimestel oli teistsugune arvamus, öeldi see siin välja. Arvan, et siin võiks edaspidigi väga hästi sel festivalil minna,“ leidis festivalil osalenud fotograaf Tauno Tõhk.

Seega, aitäh, Narva, et meid oma koduhoovis vastu võtsid ja mõtteruumi sisse lubasid. Meil on teineteiselt nii mõndagi õppida, hoiame siis pöidlaid pihus, et me seda päikselist laupäeva silmist ja südamest ei laseks. Taaskohtumiseni! Увидимся!

korraldajad

Narva [eel]arvamusfestivali korraldajad. Foto: Tauno Tõhk

[eel]arvamusfestivali haridusalal kõneldust saad lugeda siin ning inforuumi teemadel peetud vestlustest ülevaate siit. Stiilinäite festivali lõpus koostatud tuleviku Eesti loost leiad aga siit.

Arvo Pärt kahe inforuumi liimiks

„Noh, kas praegu on infosõda või kõigest (info)torm veeklaasis?“ esitas Ago Gaškov Narva linnusemüüride ääres suurel arutelualal muiates provotseeriva küsimuse.

„Raske öelda, tundub, et on suur segadus,“ arvas mururohelises mantlis naine esimesest pingist.

„Torm! Kindlasti torm, sest infot on tõesti palju,“ nentis vanem proua arutelu-ala tagumisest nurgast.

„Mulle tundub, et see küsimus on natuke valesti esitatud. Niisamuti võiks küsida, kas inimestel on eriarvamusi või kas erinevad riigid ajavad isesugu poliitikaid. Sellest mõttekäigust edasi minnes taandub küsimus sellele, millise raevukuse astmega kaitsetakse oma arvamusi/riiki/positsioone,“ arvas Ilmar Raag, kes istus koos Darja Saare, Natalja Kitami ja Maksim Ragalskiga [eel]arvamusfestivali arutelus, mis keskendus küsimusele, kas inimesele on võimalik luua inforuumi või loob inimene inforuumi ise.

„See on võitlus inimeste hingede ja mõistuse pärast ja seetõttu pigem sõda,“ arvas Ragalski vastusteringi lõpetades.

Nõnda algas Narva [eel]arvamusfestivali suure arutelu-ala mõtisklus inforuumi kujundamise ja võimaliku mõjutamise üle. Räägitakse ju mitmel pool, et käimas on halastamatu infosõda ja kodunt nina välja pistes saame kindlasti propagandaga korraliku obaduse vastu mõistust. Ning kindlasti on Eestis inforuumist rääkides kõige suurem mure selle üle, kas kohalikud venekeelsed inimesed tarbivad piisavalt Eestis toodetud meediat, kas saavad aru ja tahavad ka kaasa mõelda.

Narva [eel]arvamusfestivali inforuumi arutelus osaleja.

„On võimatu, et tekiks meedia, mis suudaks ühendada kogu rahvast,“ tõdes Raag. Ja küllap ei olegi vajalik sellise monstrumi olemasolu või vähemalt tundub, et seda ei oodanud arutelust osavõtjad. Ühise mõistmise pudelikael on tumedapäise vene noormehe sõnul esmalt see, et kahel Maarjamaal elaval rahvusel on nukralt vähe ühist. Väärtuste, lootuste ja teadmiste vahetamine ning ühise jututeema leidmine võiks rahvustevahelist lõhet oluliselt vähendada.

„Tuleb leida erinevaid teemasid, mis inimesi liidaks. Üks neist võiks olla näiteks kultuur,“ arvas järgmine festivaliosaline. „Niisiis Arvo Pärt kahe inforuumi liitjaks?“ päris Gaškov vastu. „Aga miks ka mitte?“ vastas noormees.

Kuid nagu tõdes Maksim Ragalski, inforuumist rääkides tuleb kindlasti meeles pidada üht reeglit: see on miski, mida luuakse. Päris kindlasti asub seda tegema ka Rahvusringhäälingu uus venekeelne kanal ETV+. „Olen veendunud, et uued vene auditooriumile suunatud projektid on edukad siis, kui sisu vastab siinsete venelaste väärtushinnangutele. Eestlaste ja venelaste väärtushinnangud on erinevad,“ pani Ragalski ETV+ peatoimetaja Darja Saarele südamele, et pelgalt tõlkimisest ei ole kasu.

ETV+ peatoimetaja Darja Saar

Saar kinnitas aga läbi arutelu korduvalt: ETV+ on enamat kui üks telekanal. Vene keelde tõlgitud eesti „Aktuaalse kaamera“ uudiste tekste ei tasu sealt kunagi otsima hakata. Plaanis on teha originaalsisu, millest suur osa on tulnud rahva endi seast ning levida Facebookis, festivalidel, raamatute, näidendite ja rahvaalgatustena. Just nii pannakse alus ühisele suhtlusele, koostöö käigus tõstatakse puudutavaid teemasid ja leitakse sobiv suhtlusviis.

„Olen väsinud sellest, et keegi pidevalt ütleb mulle, kuidas otsustada, mida pean vaatama, tegema ja kuidas elama; et keegi valib välja, mida ja kuidas otsustada. Noored ja vene inimesed on sellest samuti tüdinud. /—/ Et selleks, et mul oleks hea elada, peaksin kaerajaani tantsima? Vabandust, aga mulle meeldivad hoopis ballett ja ooper. See aga ei tähenda seda, et ma ei tahaks anda oma panust riigi arengusse. /—/ Väga kaua on räägitud sellest, et peaks olema rohkem infovahetust, aitab nüüd lihtsalt rääkimisest ja teeme selle ükskord ära,“ sõnas Saar.

Natalja Kitim selgitas hiljem Arvamusfestivali blogimeeskonnale, et ETV+ on praeguseks üleskutse peale saanud enam kui 200 ideed, mis aitavad panna aluse eesti-vene ühise mõistmise platvormile, üks saabunud ideedest teostatakse sügisel. Ning et nüüd tõesti tegutsema on hakatut näitab seegi, et mõne aja eest algas 70 vene ja eesti gümnaasiuminoore meediakoolitus. Segakeelne 35-liikmeline tiim saab oskusi esimest korda suuremalt lihvida augustis, Arvamusfestivalil Paides.