Õige formaat loob tulemuse!

Arvamusfestival on koht, kus vahetada mõtteid ühiskonnakorralduse üle, saada uusi teadmisi ja värskeid ideid, saavutada parem üksteisemõistmine. Siin on võimalus kohtuda mõttekaaslaste ja inspireerivate inimestega ning nautida kultuuriprogrammi suvises sundimatus õhustikus. Arvamusfestivalil töötavad paremini aruteluvormid, mis seda võimaldavad ja õhustikku sobivad.

Õige aruteluvormini jõudmine algab arutelu eesmärgistamisest. Mida paremini enda jaoks eesmärgi lahti mõtestate, seda sujuvam tõotab tulla ettevalmistusprotsess, sisukam arutelu ja käegakatsutavam kasu teile endale.

Ideaalis on teie arutelul üks eesmärk, mis annab suuna ka arutelu disainimiseks, formaadi valikuks. Eesmärke võib olla veel, kuid oluline on see, et kõik arutellu kutsutud osapooled eesmärki teaksid ning mõistaksid ja arutelu oleks üles ehitatud sellest sihist lähtuvalt. Selge eesmärgita arutelu annab enamasti kokkuvõttes nii arutlejatele kui ka kuulajatele vastava (ehk mittemidagiütleva) kogemuse.

Arutelujuht on arutelu õnnestumisel võtmemängija. Juhime tähelepanu, et kui arutelu korraldajal on kindel nägemus aruteluvormist (nt kindlasti kaasav maailmakohviku meetod, puhtakujuline väitlus, foorumteater vms), vajad arutelujuhina kindlasti seda formaati valdavat inimest! Olgu tegemist paneelarutelu, ümarlaua, väitluse või simulatsiooniga, sõltub tulemus suuresti sellest, kuidas oskab arutelujuht arutlejaid ning auditooriumit sisukalt ning huvitavalt omavahel suhtlema suunata.

Aruteluvorm ja arutelu läbiviimise kava sünnivad arutelu korraldaja ja arutelujuhi koostöös. Innustame kasutama/katsetama kõikvõimalikke loomingulisi ja kaasavaid aruteluvorme, aga samas silmas pidama, et aruteluvormi valik peaks toetama teema käsitlemist ning arutelule seatud eesmärki, mitte olema eesmärk omaette. Oluline on, et Arvamusfestivali arutelul tekiks õhustik, kus osalejad on huviga kaasatud, ollakse üksteisega kontaktis, tajutakse kaasarääkimise võimalust ja toimuv arutelu on sisuliselt edasiviiv – siis tõuseb sellest kasu teile korraldajatena ja meile kõigile.

Arutelulabori partneritega koostööd toome teieni eesmärgist lähtuvalt erinevad aruteluvormide, formaatide, meetodite ja võtete võimalused.

Esinejakesksed meetodid

Nanu nimetus ütleb, on võimalik eristada selliseid meetodeid, kus fookus on esineja(te)l. Nee on näiteks jutusaade, intervjuu, tagurpidi intervjuu, paneeldiskussioon, väitlus (loe siit).

Paneeldiskussioon

Arutelu sünonüümiks on muutunud sõna “paneel”. Meile kõigile enim tuttav ekspertide paneeldiskussioon või ekspertide vestlusring on üks esinejakeskseid meetodeid. saab osalejakesksetega kombineerida ja muuta need selle kaudu samuti osalejakeskseteks.

Martin Nõrkõiv (DD StratLab) rääkis Arvamusfestivali Avangul 20.märtsil sellest, et paneeldiskussioonid on igavad. Ja kaasav paneel on tüütu. Kuid siiski… huvitavaks läheb asi siis, kui kaasatakse selge eesmärgiga ja mõttega. Ja et hea kaasav paneel on nagu vestlus elutoas.

Heas arutelus toovad osalejad (ja auditoorium) argumenteeritult välja erinevad vaatenurgad, poolt- ja vastuargumendid probleemi paremaks mõistmiseks. Oluline on silmas pidada, et sisukas arutelu ja dialoog saab tekkida erinevate vaadete ja arvamuste vahel. Seega arutelud on huvitavamad, kui kutsute kõnelema inimesi väljastpoolt oma organisatsiooni ning ka teist endast erineval seisukohal olevaid inimesi. Kaasake tuntud arvajate kõrval uusi ja värskeid arutlejaid, jälgides ka aruteludes osalejate soolist, ealist ja kultuurilist (sh rahvuslikku) esindatust.

2017.a jaanuaris Arvamusfestivali Klubis rääkisime lekkinud andmete avaldamisest. Siit näed kogu arutelu käiku, kuid kava oli järgmine:

  • Esmalt palutakse publikul mõelda neile varem jagatud kaasustele, milles andmete avaldamise vastuolud kerkivad. Nendeks on Edgar Savisaare süüdistusmaterjalide lekkimine, Tiit Ojasoo vägivalla ja lepitusmenetluse avalikuks saamine ning Edward Snowdeni poolt NSA andmete avaldamine.
  • Risto Berendson ja Heili Sepp arutlevad Sten Andreas Ehrlichi (SpeakSmart) juhtimisel, kas ja millal on uurimisasutustest lekkinud andmete avaldamine ühiskonnale kasulik, kuidas vältida süütute inimeste hukkamõistmist, kas meediakajastus on topeltkaristus, kas ja milliste andmete avaldamise eest peaks lekitajat või ajakirjanikku karistama ja teisi seotud küsimusi.
  • Arutelu lõpetab diskussioon publikuga, milles mõeldakse taaskord varem lahendatud kaasustele ning uuritakse, kas publik avaldaks lekkinud andmed olles ise ajakirjaniku kingades.

Selline formaat ekspertide arutelu sissejuhatusena hoopis väikestes gruppides konkreetseid reaalseid juhtumeid analüüsida, võimaldas osalejatel teemasse süveneda, probleemi ja väärtusküsimusi mõtestada, oma arvamust kujundada. Tegi arutelu ekspertidega huvitavamaks, jälgitavamaks, tekkis laiem vestlus.

Väitlus

20.märtsil Arvamusfestivali avangul kutsus Anna Karolin (SpeakSmart) üles korraldama rohkem väitlusi Arvamusfestivalil. Seda selleks, et väitlus toob esile erinevate seisukohtade argumendid, argumendi tugevused ja lõpuks aitab välja selgitada, kummal seiosukohal on praegusele parimale teadmisele tuginevalt rohkem põhja.

Siit saat täpsema ülevaate väitlusest kui formaadist: http://www.debate.ee/vaitlus/mis-on-vaitlus

Väitlust saab korraldada ka sissejuhatusena arutellu või näidisena (vt alt).

2018.aastal küttis kirgi Õhtulehe alal toimunud väitlus “Kas haigekassa peaks rahastama aborti?”. Vaata arutelu ja mõtle kaasa: https://www.facebook.com/Ohtuleht/videos/vaata-otse%C3%BClekannet-%C3%B5htuleht-arvamusfestivalil-kell-1300-kas-eesti-haigekassa-pe/10155975117512933/

Tagurpidi intervjuu

Intervjueeritav on isik, kes on tavaliselt vastupidises positsioonis (nt tööotsija tööintervjuul või patsient arsti vastuvõtul). Aitab aru saada, mis tegelikult on sinu sihtgrupi jaoks oluline ja mis küsimusi nad tahaksid sinule esitada. Arvamusfestivali Klubis 2017.a veebruaris intervjueeris Marika Priske (tollane Sotsiaalministeeriumi kantsler) Marek Tamme, Eero Janseni ja Andreas Kaju teemal “Avalik kiri – otsedemokraatia või lobistide tööriist?” . Kohalolijad said arutelu käigus üles märkida avaliku kirja plusse ja miinuseid, võimalusi ja ohte, et neid hiljem ühiselt kokku võtta ja võrrelda.

Kaasavad meetodid

Osalejaid kaasavate meetodite eesmärk on suurendada aktiivselt aruteludes osalevate inimeste osakaalu Arvamusfestivalil, anda võimalus võimalikult paljudele aruteludes kaasa lüüa, võimaldada tihedamalt siduda enda kogemusi ja näiteid käsitletava teemaga. Kaasamine aitab saavutada kõigi arutelu eesmärke, kui see on läbimõeldud ja siiras. Arvamusfestivali eripära on see, et inimesed tulevad kokku ja enamasti soovivad suhelda, suhestuda. Aasta-aastalt saame Arvamusfestivalil osalejatelt tagasiside, et soovitakse rohkem sõna sekka öelda, oma arvamust avaldada, küsimusi esitada või suisa aidata lahendusi disainida – kasutage seda huvi ja võimalust!
Meetodeid ja võtteid on erineva raskusastmega. PALUN TUTVU MEIE KOOSTATUD ARUTELUVORMIDE NIMEKIRJAGA – valikuid on! 

Foorumteater

Foorumteater ei ole revolutsioon. Foorumteater on harjutus revolutsiooniks – proovime koos läbi erinevaid ideid, paneme üksteist mõtlema… ja ootamatult kunagi tulevikus (tänu sellele harjutusele) teete revolutsiooni.” Nikolai Kunitsõn (MTÜ Foorumteater) tekitas meis oma 20.märtsi lühikese etteastega küll tõsise huvi foorumteatri tegemise vastu! Kõige olulisem on tekitada inimeses publikus empaatia, et nad osaleksid. Selleks mõtleb foorumteater välja loo, mis tugineb reaalsele olukorrale, reaalsetele inimestele – loo, mis on osalejatele oluline. Mängitakse läbi olukorra (probleemi) erinevaid lahendusviise. ”

Foorumteater on kõrgema raskusastmega ja kindlasti soovitame kaasata kogemustega jokkerid.

Rollimäng

Maailm oleks palju parem koht, kui me suudaks seda tihemini teise inimese pilgu läbi näha. Ja muidugi on rollimängud alati lõbusad. Rollimängus moodustatakse grupid, jaotatakse rollid ja mängitakse läbi mingeid teemasid (näit kuidas öelda ei sõltuvusainete pakkumisele) eesmärgiga kas õppida õigeid/sobivaid mustreid, harjutada erinevaid käitumisi või kogeda, kuidas nuri-käitumised toimivad. Või mängitakse läbi erinevaid rolle, et mõista teiste osapoolte seisukohti, käitumist, emotsioone, ootusi – ja neid edaspidi oma põhirollis arvestada osata. Või mängitakse läbi erinevaid emotsioone, et mõista paremini iseennast ja teisi inimesi, tunda end erinevaid emotsioone kogedes turvalisemalt.

2018.aasta Arvamusfestivali avas Õigusruum 100 alal arutelu “Rollivahetus kohtuistungil”, mis tõmbas ligi 200 kuulajat! Vaata ja kuula, mis toimus!

 

Akvaarium

Keerulisematest formaatidest on Arvamusfestivalil katsetatud ka akvaariumi või fish bowl’i. Kuula, kuidas selline arutelu toimub:

Täieneb!

 

DD StratLab, SpeakSmart, MTÜ Foorumteater on Arvamusfestivali arutelulabori koostööpartnerid.

<- Arutelu eesmärgistamine Mitmekesista oma arutelu ->